joudus`joudus g `joutsaJäm(jou-) AnsRei, `jouduLut(komp jovvutsap); n, g `jou|tsaRõuVasSe, -tsõHarLei, -dsaKrl; n `joudus(a) g `jou|dusaKuuVNgVai(-tse) 1. virk; kiire sie on `hästi `joudus `tüölleKuu; `joudusa `kääga inimene. `kärmest tieb ja `kärmest lüöb; pikkasamuga obune on `joudus `käima, `astu jala `toise ede (s.t mitte eelmise jala jäljesse) VNg; puu on `joudus `kasvamaVai; `joutsa kasuga puuJäm; joutsõińeminLei || vana `joudusa `suugaVNg 2. (kiiresti, tagajärjekalt) tehtav, edenev, laabuv sie one üvä `joudusa tüö tehaVNg; [võrgu] maa`aial on `arvemb lina, sidä on `joudus parandaVai; nii `joutsa `tööga jouab `teenidaAns; paari`rahval om õks `joutsõp elläʔ, aga vana `tüt́rik om nigu puuhalgHar; Hulganõ oĺl no `joutsa kül˽kakkuʔRõu; hulgaga um `rõ̭imsap ni jovvutsap tüüLut Vrdjõudus