[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

joom1 joom g jooma ?Khk Pha Rei Rid Khn/juõ-/ Hää Trm/ pl juomad/; g joome Sa(n joome Khk), Var Kad/pl juamed/ Iis Trm; g joomi Khk Emm Rei; ju̬u̬m g jooma Tõs Aud/pl ju̬u̬mad, ? juuvad/ Hää Võn Räp; ju̬u̬m g juama Kod; juom (juam) g `juoma (`juama) R(n `juoma VNg Vai; g `juome Lüg; `juomi Kuu)
1. piklik veealune liivamadalik kalda lähedal meres, leetseljak kolm `joome on üheteise taga Jäm; joomel lained käivad, joome pεεl murrab. joomede vahel on süva Ans; mere juuvad kohavad; ju̬u̬mad, ju̬u̬mavahed. vahepeal on madal ja siis tuleb `jälle sügav Aud; laev on jooma pääl `kinni jäänu; `püitaks angerji siit sammast jooma arja tagant Hää
2. (leetselgadevaheline) sügav koht meres v järves Madala väina pogerdata joomikohad sisse, et laevad läbi saavad söita Emm; mere joom, kitsas sügäv koht Rid; liedete vahel sügavad kõhad on juomad Trm; sügäv ju̬u̬m akab liiva taga, ülemäl o kivi; võrguga ja nuadaga juama piäl püiäväd Kod
3. triip, juga, viirg, vööt, pikk kitsas riba, pikk lohk v seljandik `talvel one lume `juomad `pellul VNg; maal joomed sihes, kena maa, siis äkist jälle sedist `santi maad mis ep kasu midad Jäm; äi tee kuidas nee prillid `moole ninapele suure jooma tegad Khk; `metsast lεheb `kange kui (kuiv) joom läbi, äi sεεl `kasva medaged Emm; tamme puul oo ka joomed, kui oo puu suur, siis oo triibud ka pikäd; mere joomed mis vesi oo `uhtun, joomed, põhi `justkui kirju Var; joome kohad [teel, kus vesi on liiva välja uhtunud] Trm; `niske ju̬u̬m on, vili ei kasva piäl, lähäb ju̬u̬m läbi põlludess [paar sülda lai]; `piäle vede `ju̬u̬ksu jääväd mua `piäle juamad Kod; Merapalo ja Säksa talo `vaiel ommaʔ raba joomaʔ, sinnäʔ võit `sisse aiaʔ, ku ei tiiäʔ. mul `jäie üt́skõrd obõnõ `ju̬u̬ma `sisse Räp
4. a. vool, voolus, veekeeris mere veel on sured külmad joomed sihes Khk; vee jooma koht Tõs b.  jõe v allika suue merekaldas vie `juomas sai lõhe `nuodal `käia. vie juom on, kus `allikas `juoksis mere Jõh; `laiva `soita joe `juoma; juoma pääl ei saa `verko pida; Joesuu `juoma `ääres on muda`pohja Vai; Jõe juum (Emajõe voolukoht läbi Peipsi) Võn
5. valgma, paadilauter Torm `lohkus `juomist telad ärä; `laine - - `juomi `reiele vähä vei `paadi, lükkäs sen külillä `juomi suhu Kuu
Vrd joomas, joomastik, joon

joom2 joom g jooma eP (juo-, jua- K, ju̬u̬m g juama Kod; g juõma Khn); ju̬u̬m g jooma Kse Vig(ju̬u̬ma), Tõs KJn hv eL; juom g `juoma R
1. a. joomine meni loom on nii kasin joomaga Khk; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; `eńni pold ju `toopisi ega `kruusisi jooma jaoks Rid; tee jooma tassid Var; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas, jooma tarvis ilusti vääĺa leigatud Amb b.  viina-, õlle- jms joomine tama on iga `päivä `juoma imos Vai; ep saa joomast `lahti Khk; Jõulud olid `kallid pühad, sööma jooma pühad Pöi; Pillab kõik raha joomaga ää Han; jät́tis viina jooma maha Nis; seal `küinis pidi õllejoom ja tants olema Juu; õli kõhe juama ualest Iis; nüid läits jälle jooma‿päle Nõo; ega tiä siss ei sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl om Vas
2. hrl pl joodud, perekondlik pidu sai `pulmade pεεl, `joomade pεεl `kεidud teistega `seltsis Khk; kui meitel söömad-joomad oo, siis köevad meil Muh
3. jook Söömad joomad olid laua peal Pöi; linnasse jalad pannasse `lehmdele jooma `sisse Muh; ikka kali oli joomas, muud ei saandki `joodud Kir; panin vasikalle jahu `jouku juoma `sisse, on nagu tugevamb Kad; kure `maŕju `pańdi jooma `ulka Lai Vrd joomine, joomis