[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

joon joon (jooń) S(joen Sa Muh, juen, juõn Khn) L(joen, joeń Rid Mar, juen Var) K(juoń, juań) Iis/juań/, Trm; juon R; ju̬u̬ń (ju̬u̬n, juuń, juun) Kse Tõs Hää Kod KJn eL; ju̬u̬ńds (juuńdž) Lei; g joo|ne eP(juo- K, jua- I) eL(-spor T, V), `juo|ne R(`jua- Jõh), joo|ni S(juo-, juõ- Khn), Lih Kse Han Var Tõs Ris HMd Hls Krk, jua- Iis, `jua- Jõh
1. kriips; triip, jutt, viirg viel on pagenemise juon ~ `tousu juon siess Kuu; `kitsad `pitkäd `pilve `juoned Lüg; kirikaśk on `valge, tumed jooned sihes Jäm; sao (saju) joonid o `taeva peal Muh; `joondeta paber Käi; sadu tuleb, `päikese all on juoned Amb; `sitmete vahele `veet́i jooned Trm; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; vahest tõmmasime esimese sõrmega jooned leevale `piale Pal; `viklega sukad - - siuksed jooned ülevalt `alla piku sukka Plt; põhi `põ̭õ̭nab (virmalised vehklevad), `valge jooni käive üles ja maha Hls; peo pesän om serätse joone, söögilaud ja eluju̬u̬n ja Ran; ju̬u̬n om i̬i̬n, kirjuta joone `pääle; pikutiju̬u̬nd `uńdrik Nõo; `itskma joone Ote; `alla ~ `risti ju̬u̬nt `uńdrikuʔ Kan; kapl om joonõ käe `sisse tõmmanu; sa piat õks ju̬u̬nt pedämä, kiruda ilustõ ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä Har; oĺli tulnuʔ nigu üt́s `pikse ju̬u̬ń; lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss `lõikass joonõ sarvõ `pääle, piimä joonõ Rõu; rikkap `tüt́rik teḱk `hińdäle `laebaʔ joonõʔ (laiemad mustritriibud riidele); puu-ju̬u̬ń (süü, vanusering) Se || juukselahk nüid `aetakse juoń teinepuole kõrva `jäärde Sim; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; `pańti `juusõ paĺmikuhe, ju̬u̬ń `aet́i lagipääst Har || vagu kud́a suure tuulega tulep, si vihm, siss tuleva mäe päält nigu adra joone `alla Kam; kuuś ju̬u̬nt `ommõgi vi̬i̬l istutada Ote; `kartoli ju̬u̬ń Urv; joonõʔ vidä `vi̬i̬ga [mäeveerule] Se || pikk lohk v viirg, (liiva)luide liivajoonist üle, jooni peal Pöi; mäe `kiire jooned - - allpool oo nisuksed, mõni koht `kõrgem ja mõni madalam, need nago suured `kiire jooned Mar; liiva joonid sii saue vahel Tõs Vrd joom1 || rida, rivi `ambad suus `risti, `rästi, põle ühüs `joones; loomad tulid kõik na `joonis Tõs; rinnu kõik siis lähväd, nagu ühen juanen [sirbiga rukist lõigates] Kod || laevatee; laeva kiiluvesi, sõiduvagu vees `laede `joonis põle mitte karesid; teinepool `laede `jooni oo lee`pealsed Muh; jäälaev lähäb ku luhiga - - üks joen aga järel Rid; kale ju̬u̬ń (kalemõrra tee järves) Ran Vrd joom1, juga, jutt2
2. a. hoog, järjepidevus obone `juoksi ühe `joonega viis `virsta Vai; saaks jo jooni `pεεle (saaks ju hoo kätte) Jäm; meri üsna joone‿pel (lainetab tugevasti); meri oli nii `joonis olnd, suur lae küll, aga ikka vötab lainetama; vöta ` jooni ning üppa üle Khk; anna sa `jooni, ma kiigu; tuulik keib paraja tuule kää ühe `taulise jooniga Mus; lähäb suure jooniga küla `poole Krj; puu kukkus nii suure jooniga, oksad lõi moa `sisse Pöi; me‿s soa veel `õiged tüö `juoni `sissegid; annab aga `jooni takka `peale (ässitab tagant) Muh; ilm `eitles, vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; ta sai nüid selle vihma jooni `sisse, nüid tal järg kääs Kse; kuapsastel iä [kasvamise] juen käe Var; Rihepeksumasin akkab `uugama, kui juõnissõ suab Khn; sai jooma joone `sisse (hakkas purjutama) PJg; selle joonega vi̬i̬l ei saa `vaĺmis; valu jooned käeväd südäme `alla KJn; timä om tu̬u̬ joonõ kätte saanuʔ, timä võid elläʔ Har; Pinitüḱk mugu `tolknõs sul ütest joonõst jalun Rõu; lätt üte joonõgaʔ Plv; joonega otsekohe; kiiresti, jõudsalt; järsku; korraga, järjest rüsä - - oli kohe paar nädälä `juonega meres Vai; üsna joonega läks minema Ans; Suka auk lihab oort jooniga suuremaks Pöi; Ta pole aega viitnd, pani siit jooniga minema Emm; üsna jooniga kasvab rohi Han; `värske piim - - lähäb kokku ju joonega Aud; nüid kui mõni `vistrik on, kohe joonega arsti `juure Juu; `kapsad lähvad joonega ilusaks pärast `vihma HJn; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬nig `keträme Hls; ma sai `ju̬u̬nige aru Krk Vrd joonelt, jooni b.  kord; (elu)järg tüö one `juonel VNg; siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäie Lüg; ons obused joone‿pel (korras minekuks) Khk; aame asja jooni `peale (seame korda) Muh; ta on `praegu päris ea joone peal Mär; `aitas ta joone `piale Kos; säädan selle voki joonele, siis akan kedrama Ksi; sõkut `lahku, `viskat kotspooli ja `ommegi kangas joonel Trv; kõkk asja ja riista om joonest ärä Ote; saat uma joonõ mano (korda, joonde); nüüd ma olõ joonõ pääl, maja mul om kõrrah, eläjist om mul kõrd; mäntsehe `ju̬u̬ndõ tahat kangast, kas toomitsõhe vai kirp`silmä Se; är lät́s joonõ päält (läks nõdrameelseks) Lut Vt joonde, joonen, joones
3. iseloomujoon, omadus sel on `varguse juon sies VNg; üks `mõistlek laps, täl oo ead jooned Mar; sel mehel on koera jooned sees Trm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur