joonjoon (jooń) S(joenSaMuh, juen,juõnKhn) L(joen,joeńRidMar, juenVar) K(juoń, juań) Iis/juań/, Trm; juonR; ju̬u̬ń (ju̬u̬n, juuń, juun) KseTõsHääKodKJneL; ju̬u̬ńds (juuńdž) Lei; g joo|neeP(juo-K, jua-I) eL(-nõ sporT, V), `juo|neR(`jua- Jõh), joo|niS(juo-, juõ-Khn), LihKseHanVarTõsRisHMdHlsKrk, jua- Iis, `jua-Jõh 1. kriips; triip, jutt, viirg viel on pagenemise juon ~ `tousu juon siessKuu; `kitsad `pitkäd `pilve `juonedLüg; kirikaśk on `valge, tumed jooned sihesJäm; sao (saju) joonid o `taeva pealMuh; `joondeta paberKäi; sadu tuleb, `päikese all on juonedAmb; `sitmete vahele `veet́i joonedTrm; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgäKod; vahest tõmmasime esimese sõrmega jooned leevale `pialePal; `viklega sukad - - siuksed jooned ülevalt `alla piku sukkaPlt; põhi `põ̭õ̭nab (virmalised vehklevad), `valge jooni käive üles ja mahaHls; peo pesän om serätse joone, söögilaud ja eluju̬u̬n jaRan; ju̬u̬n om i̬i̬n, kirjuta joone `pääle; pikutiju̬u̬nd `uńdrikNõo; `itskma jooneOte; `alla ~ `risti ju̬u̬nt `uńdrikuʔKan; kapl om joonõ käe `sisse tõmmanu; sa piat õks ju̬u̬nt pedämä, kiruda ilustõ ju̬u̬nt `mü̬ü̬däHar; oĺli tulnuʔ nigu üt́s `pikse ju̬u̬ń; lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss `lõikass joonõ sarvõ `pääle, piimä joonõRõu; rikkap `tüt́rik teḱk `hińdäle `laebaʔ joonõʔ (laiemad mustritriibud riidele); puu-ju̬u̬ń (süü, vanusering) Se || juukselahk nüid `aetakse juoń teinepuole kõrva `jäärdeSim; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬lRan; `pańti `juusõ paĺmikuhe, ju̬u̬ń `aet́i lagipäästHar || vagu kud́a suure tuulega tulep, si vihm, siss tuleva mäe päält nigu adra joone `allaKam; kuuś ju̬u̬nt `ommõgi vi̬i̬l istutadaOte; `kartoli ju̬u̬ńUrv; joonõʔ vidä `vi̬i̬ga [mäeveerule] Se || pikk lohk v viirg, (liiva)luide liivajoonist üle, jooni pealPöi; mäe `kiire jooned - - allpool oo nisuksed, mõni koht `kõrgem ja mõni madalam, need nago suured `kiire joonedMar; liiva joonid sii saue vahelTõsVrdjoom1|| rida, rivi `ambad suus `risti, `rästi, põle ühüs `joones; loomad tulid kõik na `joonisTõs; rinnu kõik siis lähväd, nagu ühen juanen [sirbiga rukist lõigates] Kod || laevatee; laeva kiiluvesi, sõiduvagu vees `laede `joonis põle mitte karesid; teinepool `laede `jooni oo lee`pealsedMuh; jäälaev lähäb ku luhiga - - üks joen aga järelRid; kale ju̬u̬ń (kalemõrra tee järves) RanVrdjoom1, juga, jutt2 2. a. hoog, järjepidevus obone `juoksi ühe `joonega viis `virstaVai; saaks jo jooni `pεεle (saaks ju hoo kätte) Jäm; meri üsna joone‿pel (lainetab tugevasti); meri oli nii `joonis olnd, suur lae küll, aga ikka vötab lainetama; vöta ` jooni ning üppa üleKhk; anna sa `jooni, ma kiigu; tuulik keib paraja tuule kää ühe `taulise joonigaMus; lähäb suure jooniga küla `pooleKrj; puu kukkus nii suure jooniga, oksad lõi moa `sissePöi; me‿s soa veel `õiged tüö `juoni `sissegid; annab aga `jooni takka `peale (ässitab tagant) Muh; ilm `eitles, vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käistEmm; ta sai nüid selle vihma jooni `sisse, nüid tal järg kääsKse; kuapsastel iä [kasvamise] juen käeVar; Rihepeksumasin akkab `uugama, kui juõnissõ suabKhn; sai jooma joone `sisse (hakkas purjutama) PJg; selle joonega vi̬i̬l ei saa `vaĺmis; valu jooned käeväd südäme `allaKJn; timä om tu̬u̬ joonõ kätte saanuʔ, timä võid elläʔHar; Pinitüḱk mugu `tolknõs sul ütest joonõst jalunRõu; lätt üte joonõgaʔPlv; joonegaotsekohe; kiiresti, jõudsalt; järsku; korraga, järjest rüsä - - oli kohe paar nädälä `juonega meresVai; üsna joonega läks minemaAns; Suka auk lihab oort jooniga suuremaksPöi; Ta pole aega viitnd, pani siit jooniga minemaEmm; üsna jooniga kasvab rohiHan; `värske piim - - lähäb kokku ju joonegaAud; nüid kui mõni `vistrik on, kohe joonega arsti `juureJuu; `kapsad lähvad joonega ilusaks pärast `vihmaHJn; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬nig `keträmeHls; ma sai `ju̬u̬nige aruKrkVrdjoonelt, joonib. kord; (elu)järg tüö one `juonelVNg; siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäieLüg; ons obused joone‿pel (korras minekuks) Khk; aame asja jooni `peale (seame korda) Muh; ta on `praegu päris ea joone pealMär; `aitas ta joone `pialeKos; säädan selle voki joonele, siis akan kedramaKsi; sõkut `lahku, `viskat kotspooli ja `ommegi kangas joonelTrv; kõkk asja ja riista om joonest äräOte; saat uma joonõ mano (korda, joonde); nüüd ma olõ joonõ pääl, maja mul om kõrrah, eläjist om mul kõrd; mäntsehe `ju̬u̬ndõ tahat kangast, kas toomitsõhe vai kirp`silmäSe; är lät́s joonõ päält (läks nõdrameelseks) LutVtjoonde, joonen, joones 3. iseloomujoon, omadus sel on `varguse juon siesVNg; üks `mõistlek laps, täl oo ead joonedMar; sel mehel on koera jooned seesTrm