imetlemaimetlemaJämKhkKaaMuhHisporLäPäLo(-dl-Aud), -äKhn 1.(suure) imestusega suhtuma, (suureks) imeks panema Keik imetlevad et vana Aadu äkist viina üle jättasKaa; ma imetlesi koa, nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsiMuh; see ühnä imetlemese väärtMar; tapemaeas imetledi [looma], suur ja `läikisTõs; mehed imetlesid ikka, et mia üksi maha `võt́si puidKhnVrdimehtelemä, imest(e)lema, imetelemä1 2.(imestamisega) kaetama sellel lapsel `üetse `sõuke imetlemise viga juures olavad; see laŋŋe pale imetles mu looma ää Muh; ei tohi `väikest last näedata, ta võib lapse ää imetledaMär; laps oo ära imetletud, siss aeab `kiusuMihVrdimehtelemä