imehtelemäimehtel(l)emä VId 1.(korduvalt) imestama tu̬u̬d ańd mul `ekva `mitmass aoss imehtelläʔPlv; tu̬u̬d iks inemise˽kah imehtelleseʔ, et kuis tä (kuul) küle luid putu us; kõ̭iḱ kai˽tu̬u̬d `hauda ja imehteĺliʔVas; maʔ kui imehtelli, ka määnest tä mullõ jutto kõ̭nõli; imehtelejä ineminõ, kõ̭õ̭ imehteless Se 2.(korduvalt) kaetama – VasSeimehteli, imehteli, kooń är imehteli, jäi `haigõstSe Vrdimetlema