[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

headus `eadu|s, `ia-, `iä-, `eä- hrv eP, `ia- Lüg Jõh IisR, `εε- Khk Kaa, εε- Jäm Emm; `äädu|s VNg Rei(ää-) Hää Hls, -ss Krk Hel Nõo Lei, `äädü|ss San hajusalt V(h-; `häädü|śs Rõu), g -se

1. heasoovlikkus, sõbralikkus, vastutulelikkus Ei ilu pada `panda, `iadus `panda pada Lüg; igaüks `räägib tõist taga `tõinekõrd. mõi kord `iaduse perast Jõh; katsub `εεdusega läbi `saaja; kui `pihta akab, siis pole `εεdust (nalja) Khk; ju se `eadus või `kurjus ikka `loodud koa oo Muh; sii o `äädus, et õpetaja mul `sü̬ü̬ki `saatis Hää; tulin `iaduse pärast `reakima Kos; `eadusega soab änam kui kurjaga Trm; enne ei sua kellegi `iadust aru, kui sü̬ü̬ enne mitu leesikat `soola ää Ksi; siu sehen ei oole `äädust suguki, puhass `kurjuss Krk; kas mina temä `äädust tiiä, ega mina temäga üten ei ole elänu; `ääduss võedap `võ̭õ̭ra väe Nõo; mis tu̬u̬ uleliia `äädüss lat́silõ avitõss Krl; äist `mõ̭õ̭tist nõsõss `ääduss Lei

2. kasu, hüve; hea asi; meeldiv olukord pole ette siin εεdust midagid Jäm; ega se `tervisele `eaduseks põle ne viŋŋused ilmad Muh; Piimaga `tehti tainas, rasvaga küpsetadi. Suuremad `iadust `pandud [koogile] kedagi `sisse Kei; `iaduse aeg on minul üle, käin juba kaheksakümmet kuuet Rap; ega orav `iadust üll ei tuo (ei ennusta maja lähedal head) VMr; ei ta `riakind `mulle `iadust VJg; põle lastest kedagi `eadust nähnd Trm; ma‿le elun kõ̭ik `nännu, ole `äädust nännu ja ole `albust nännu; mes `äädust mul om, ei saa `endäle `süvvä tetä ei midägi Nõo; kattõ üä ei saaʔ, und un `äädüst (suguühet) Lei

3. väärtus, kvaliteet Mõni `peiupoiss [kihutas teel] kui tahi `näitada pruut`tüdrukule obuse `iadust IisR; teine riie oli ka selles sammas `εεduses, aga natusse `kallim Khk; noore looma äädust vaadeda karva piirdest Rei; soo ein, tääl ei ole jo `eädust kedägist Vig; võtan moa`mõetjad ja lasen moa `iaduse `kindlaks teha Kos; ma temä `äädustest ei mõista kudagi ütelte; sü̬ü̬ `sü̬ü̬ki, ärä söögi `äädust süüvvä (öeld sellele, kes ütleb: sü̬ü̬ḱ ei ol ää) Krk; tü̬ü̬ peremi̬i̬ss - - temä vastaśs tü̬ü̬ `ääduse ja kige asja üle Hel; Tu̬u̬ (katsekakk) küdsäss rutto ärʔ ja tu̬u̬st proomitass leevä häädüst Räp

Vrd hüvädus