[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

hapendama apen|dama eP, -dema, -deme Hls, -dõmõ San; hapõn- Vas, append- VNg hapneda laskma, hapuks tegema ölle rabale `pandi `sooja vett `pεεle ning apendati Khk; aavapuu oli kõige `kangem apendama, aava puust oli se [leiva] lõime Pöi; apendet kurgid Rei; puu piima pütid olid, apendamese jaos Aud; `esteks apendati teda (nahka) jahu sies niikaua kui karv `lahti tuli KuuK; apendud leib JMd; `kiisel kaerajahudest, apendasse ära VMr; rukki `püidli jahudest apendatasse kolm pääva, siis saab magusapu leib Äks || segävili apendab põllu `rohkem ää ja tuleb parem lina Vig Vrd hapandama, hapatama

hebeldama ebeldama Hlj; (h)ebeldämä Kuu eputama No küll nämäd `höünäküsed igä hebeldäväd henes `riietegä; Midäs tämä nüd `aebva siel `peili ees hebeldäb Kuu; `aina ebeldas `poistega Hlj Vrd ebelema

ebendama ebendämmä Lüg; (ta) ebendab Trm peenikest lund sadama, kibendama akkab lund ebendämmä, kui `pienikesi ebemi akkab tulema Lüg; ebendab lund sadada Trm Vrd ebotama

elbendama elbendama Tor Hää Saa Koe Plt, -ämä u Kod(eĺ-), KJn; `elbendamma Lüg
1. (üksikute) helvestena langema; helbeid andma elbendab lume `elbid Tor; talvel eĺbendäb ja ebotab lund Kod; linad elbendavad Plt
2. (tuules) lipendama kase tohol kui `lahti on `päälimine kõrd siis `elbendab pääl Lüg; Tuul on ni̬i̬ rõugud nii `kahvi ajanu ku elbendab kõik Hää; `juused elbendavad Plt
3. „ruttu käima, hilbutama“ mis‿sa elbendäd siin, kõik kohad sind täis KJn
4. sätendama lumi elbendab, kui `päike tõusub, siss on lume pääl `jusku tule siĺmad; [lume] elbendamine tuleb kige `rohkem `märtsi kuu sees Saa
5. alpima – Koe
Vrd elberdama

helendama elendama RId(-mma) Mär Var Tor Kos JMd Koe VMr/ee-/ Kad IPõ, -ämä Kuu(h-) Kod KJn hv Puh Nõo, -ämmä Kuu Vai, -tem(e) Krk; elende- Pst heledana paistma või särama; läikima; punetama, õhetama [kadrisandid] maailma `uhked kaik, helendid `jusku `mustlase hobused; nahk helendäb läbi [hõredast riidest]; ei ole old `miŋŋisugust tuld ku vana lahu lebä kand oli elendänd siel Kuu; oli prisk ja paks inimine `ninda et elendas VNg; aken elendab `vasta `päikest JMd; kääd eelendasid [paistetusest] VMr; ües koas on pikad [kartuli] `pialsed, teses koas on elendavad `valged kivid; pea nahk elendab kohe nagu pleḱk, `juukse `karva ei õle Kad; süed elendavad ahjus Trm; pääv one pilve siden, selleperäss tämä ei elenda; nüid ehä elendäb. paessab punane puie vahelt Kod; tähed elendäväd, küĺm ü̬ü̬ KJn; `paisten nindagu elentess, nahk silevess lännu (paistetanud liikmest); [põrsal] akaśs liha pääl elenteme, ku os ollu paistedet; [loomadel] silmä elentiv ja nuki joosiv vett, süvvä es saa Krk Vrd heletämä, helisema, helitama, ellendama

ibendama lund akkab ibendama, kui arvast akkab sadama Jõe

hilbendama ilbendama Hää Saa Kos JJn Sim Trm Plt Trv, -ämä KJn, -õndõmmõ Krl
1. (tuules) lipendama; (räbalatena) lehvima, narmendama Riided lihmaki-lohmaki ilbendavad seĺlas Hää; lapsed tuĺlid joostes nõndakui `juused ilbendasid; [sulgival kanal] mõni üksik suĺg ilbendab veel seĺlas; üks tuĺli nõndakui kintsud ilbendasid Saa; sielik üsna ilbendab, `lõhki läind Kos; nahk ilbendab (on marraskil) Trm; lehed ilbendäväd tuule käes KJn; `rõivaʔ ilbõndõsõ sällän Krl Vrd hilbeldama, hilberdama, hilbutama, hilbõlõma, hilbõtama
2. ringi jooksma või käima, lippama lapsed on nüid küll juba väĺlas ilbendanud; mis sa ilbendad nõnda [närudes] teśte `siĺme all Saa; mis sa ilbendad siin juures, tie et sa kaod Sim; ja mõisa preili ilbendand sial (põllul), obune kart Plt Vrd hilbatama, hilberdama, hilbutama
3. on ikka korralik naine, ei ole meste kääs ilbendada (käperdada) JJn

kibendama kiben|dama VNg hv Jäm, VJg Iis Lai Plt Puh Nõo Kam, -dämä Kuu Nõo Kam; kibõn|dõmõ Krl, -damma Räp Se, -dama Lut
1. tibutama, udutama `vihma vähä kibendab `oues `tulla VNg; kui ivake peenikest lund tuli, siis kibendas. kibendas küll natuke, aga sadama ei jäänd Lai; peenikest udu`vihma kibendab sadada Plt; `vihma kibendab, pikapääle ti̬i̬p kõ̭ik ligedass Nõo; kibendäp - - `lumme vai `vihma. kibendäp, vist jo sadu tulep Kam; ku miʔ `mõtsa `lät́si, sõss kibõńd peenikest `vihma Räp || sädemete või helvestena lendlema tulesädemeid kibendab; puie otsast kibendab (~ rabiseb) `õileid maha VJg Vrd kiberdama, kibetama1, kibistama, kibõndõlõma2, kübendama
2. vähkrema, siplema – Lut

kobendama kobendama kohendama; kokku korjama kobenda oma kondi kokku; kobenda oma `rõiva kokku Ote; Maʔ kobenta vähä tarrõ Se

käberdama käberdama VNg, -ämä Kuu, -eme Hel; käbärdama VNg, -ämä Se, -deme (-teme) Hls Krk, -õmõ Krl
1. kortsuma; kortsutama Midäs sa hull sest `puhtast paberist `ninda ärä käberdäd Kuu; moni `riide `kardab `kortsumist ja käberdamist; nahk käbärdab VNg; käbärdägu‿iʔ (ära kortsuta); mi‿sa tah käbärdät peiagaʔ Se
2. kähardama; käharduma tüdruk käbärteb `juusid Hls; näe ku peenikse käbärtet villag[a] ta om, `juśtku eĺme; nüid om neil käbäre `juuse puha, lääve `linna, laseve ärä käbärte Krk; tohk käberdes kokku (kiskus rulli) Hel