elberdamaelberdamaIisR/`e-/ KhkMarKeiKoeTrmPlt, -ämäJuu 1. (tuules) lipendama; (külmast) värisema mo uul elberdab nda [külmast] Khk; kui tä (nt riideräbal) tuule käe siiss tä ikke elberdabMar 2. ennatult jooksma, (ringi) lippama ühöst kohast `teise lõhob ja elberdab pealMar; ku lapsed jooksevad `ümmer, siis nende `kohta `öeldakse, mis‿sa elberdädJuu 3. alpima, eputama Ära akka `jälle `elberdama, `räegi iluste `sirgelt oma jutt äraIisR; kis `kargab ning ülantust teeb - - [öeld] mis‿sa akad elberdamaKhk; Mõni põletas [puulusikaile] kirjad `piale. See oli paĺlas elberdamineKei; `niske va aĺbikas oo tõńe, elberdab pealTrm; tansu juures `ööldasse, mis‿sa elberdad, kui ei mõistaPlt Vrdelbendama