hirmirm g irmu (-o) SaMuhLKIeL(h-V); `irm|(u) g -uR(h-Kuu); erm g ermu (-o) Hi(h-Phl) MarNisJuuKos; jõrm g jõrmuKhn (tähendusrühmade piirid pole alati selged) 1.hirm a.suur kartus, pelg, hirmutunne irm oli küll nahas, aga läbi tulime [surnuaiast] Hlj; `Ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemasIisR; jänükse `irmu sai ka `otsaVai; Mool oli nahavahe irmu täisJäm; üks jooseb ees, sellel tuline irm taga; joonud mehed vannuvad, üsna öud-irm kuulda; mis see sedavisi (nael, kergelt lüües) `sisse leheb, külab see `rohkem `irmu (jõudu) tahab; undil on üheksma mehe irm, ning ühe mehe jöudKhk; Undil olnd kohe `sõuke irm `juures (hunti pidi kartma) Pöi; ega [või] taha naeru irmuga (naljalt) kokku `mennaMuh; Noore ärja viludamene läks üsna `kerge ermuga (vaevaga) Emm; Pole sool sest `ermu `ühtid vetta (karta) Rei; ja siiss üks kuusk hakkas ta `seltsis `käima. ja see tegi mihele `hermuPhl; nii `kange erm südämes ehk naha seesMar; Irmul oo suured silmadHan; Jõrmuga pannassõ kõik aśjad ää tegemaKhn; näĺla irm oo kustutud (sai süüa) Aud; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `pealeVän; tei nõnda irmul (kohutas ära) Saa; nüid sol on erm `nahkas. madjakast sa soadJuu; ma olin nagu irmu sies, ei saand `mindudAmb; nii suur irm kõhe, et ihu karvad tõusevad `püstiIis; tapetud inimese maja, si̬i̬ ti̬i̬b tämä `silmi `irmu; tuleb nõnna areldi ja irmon, `pelglik ja irmon; sedä `irmugi ei õle, et rannan `aega viidab; nüid on tal irm `persen, vaŕjotab ennässKod; irmu äratav asiPlt; irmu päräst akasid kõik ihu karvad värisemäKJn; nõnda `seande irmuväärd jutt ja kõneTrv; ku kondsa kobisive, nõnda irm olli püksin; irm lää tagasi (ei jää ehmatusest haigeks), ku uvvest `irmude saat; nahk `irmu täisKrk; aga mul tulli nüid irm `pääle Hel; ta periss värisi irmust; kui midägi `alba oled tennu, ehk `peĺgäd, siss om süd́ä irmun; poesil tolle `kange irmuga `rohkemp püksin ku kõtun; ku puĺl `säĺgä `tormab, siss tunneb egä üits `irmuRan; poig läits ulluss, tütär läits ulluss, oh sedä `irmu ja ikku; [ta] laśk `endä püssiga maha, mul olli tu̬u̬ püssiirm siss `süämen; `talve soe unnassiva, küll `mulle `olli irm; `Linda `vasta ei ole `irmu midägi; poiss `oĺle säädse nädälit tolle irmu pääle `aige; küll röögib jäledäde, `õkva irmu aap `nahka; ma ti̬i̬ `kirpele `irmuNõo; naisõʔ löönüvä `hirmu, et üt́s kropin oĺlKan; ei joua˽nuidõ `hirmõga `kõrda saiaʔ; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmäHar; voonakõsõ oĺli `hirmu täüś; mul oĺl hirm nii suuŕ, ma värisi ku haava leht; ma jäi `hirmu (kartsin) `väegaʔ; Naaśõʔ oĺliʔ õ̭ks hirmuhn ja `julgu õs `maadaʔ; ma˽tope `sanna haina `tuusta, hirmu all et, mõ̭ni näǵeRõu; a midägi es avidaʔ, hirmust `valla saa as; täl oĺl vereh sääne hirm et, tedä tuldass `tapma; [mul] om jäl˽peĺg otsah, a˽timä om kõ̭gõ tu̬u̬ hirmu seehVas; sa hot́ jänese `mu̬u̬do mineʔ `kargama, nii lät́s iho `hirmo täüs; hamõhke säläh habisõss ku haavaleht́ suurõ hirmuga; jumala hirm. hirm om jumalaga kiusada; kikass and kanalõ `hirmu (kabistab kana) Se || hirmutamine see oli ainult `rahva irmuksPha; aga karistuss `oĺli suuremb [süüst], tõestele irmussRanb.hirmus, kohutav; ebameeldiv `Ninda se päss `räisib siel `paulass kohe, et hirm valatadaKuu; küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädäVai; Otse irm oli `vaata, kudas `kärpsed ludrisid sööma `juuresKhk; tööd o nii palju et irm oMuh; poleks ma mette εεld teind, aga asi läks jo ermuksKäi; oĺ hirm viinSe 2.hirmuõhkkond a.hirmuvalitsus; kurjus siin `täüdüs `olla `moisa `hirmu allKuu; `Lapsele `anna `irmu ja `anna `armu, `ongi [kasvatus]õppetus ja kõikIisR; pole isa `irmu ning ema `armu (kodust kasvatust) saand; küll ma ta irmu (distsipliini) ala paneKhk; Noor kukk oo vana kuke irmualuneKaa; jumal `näitab `irmu ja annab `armu koaMuh; laps tahab [kasvatamisel] armu änam kut ermuEmm; Arm `aitab änam kui irmHan; mies on naese irmu allRis; minu isa oli vali mies - - mina `kartsin isa `irmuKei; kus `irmu, sial `armuJMd; Ku juba naisess saadi, es olla küll ämp egä minut́ tõise irmu allHls; paremb vana varju all, kui noore irmu all; enämb saab armuga kui irmugaRan; üteldi et ku `võ̭õ̭ra irm, et `võ̭õ̭ra irmu all `peĺgätPuh; Paremb poja hirmun, ku˽tütre armunRõu; täl (vaeslapsel) ei olõ `hirmu ei ka `armuSeb.vitsahirm, (kehaline) karistus Ei irm ole kenegild `nahka `seljäst ottand; Kes `hirmuta `kasvab, sie `auta elabKuu; `lastele `anneda `vitsaga `irmu; kodune `irmu one ikke `pehmem kui `vieras `irmuVNg; kui ihu `irmu saab, siis ing äb lehe ukkaKhk; sellepärast nee lapsed on nii ukkas `neile pole `irmu `antud metteVll; kes napi irmuga kasvab, see põle inimene koaMuh; Sai küll ermu aga muistust äi vetaEmm; obene sae valu ja `irmu; kohos koerale `irmo `anda, aga mitte ärä tappaKod; kas sul kahju, et `vargale `irmu andassTrv; liha ei saesa soolata, ega laits ilma irmuta; täl (ulakal poisil) ei ole muud ku irmu viga, `vitsa on vajaNõo; Ilma hirmulda˽kasuss, avvulda elässUrv; tu̬u̬ lat́s hoit inäbä immä, kellele `hirmu annaʔRõu 3.hernehirmutis `varblasile tei `hirmo, kanolõ kah. vanaʔ `rõiva tüküʔ [selga], kübärä loḱk pähä, lipidsäkene kätteKan 4.(kogust või viisi märkivalt) a.(mitmesuguseis väljendeis) rohkesti, (väga) palju, tohutult sel `aastal oli `irmu `moodi kalaMus; kalu oli irmu `viisiPha; aga `nalja sai `ermu `moodiRei; ermu `kombel tuli kilu `väĺlaRidb.(intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult – SaHiNoaHääRisPltma `arva, et se on üks irm väsitav asiJäm; sest on ikka irm pailu `aege tagasiAns; see on üks irm koleduse asi teist inimist `tapma `minna; kui irm suitsedab [ilm], siis `eetasse: lume illingad `lahti; saand irm ulga raha Khk; mu kondid valutavad nii irm `kangest Krj; Ratas si̬i̬ piab tuulingul võlvi sihes koa irm otse olemaPöi; Erm kipakas paatEmm; lõhesi ja neid on irmvähäHää; see (traataed) piab olema nii irm tugev `tehtudRisc.(kvantumi- ja viisilauseis) nad olid nii `vaesed et ermEmm; ma `nutsi, et ermKäi; Täna umigu mo abud olid nii `aiged, et erm `oitkuRei; jo sii vad kurjad inimest elast. prεεt ka `riidlevad et herm üsnaPhl Vrdhirmus 5.(välj imestust, ehmatust) `lastele `anta nämi - - oma suust anna, oh erm; erm, erm, ma‿p ole tεεdnd endEmm; Erm, erm! Poleks ma seda mitte `uskund. Erm `oitkuRei; oh herm kui nobesti se lähebPhl