[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

harjuma `arju|ma, da-inf -da R(h- Kuu, -o-, -maie Lüg) eP hrv S, -ŕ- Äks KJn Vil Hls Krk, nud-kesks `aŕdanu Lei; `arju|ma, (ma) arju(n) hrv Jäm, Ris/-o-/ Iis harjuma, kohanema, viluma, omaseks saama olen senega `nidna `vällä `arjund VNg; vale `pääle `arjund ~ `arjond - - `õskab iast valestada Lüg; lehm akkab teiste sias `arjuma Khk; ma ole käsi mõlaga sõund, ma ole sellega `arjon Lih; Pääari `öeldi `väikse lapse `kohta, `oĺli `seuke `arjund sõna Hää; eks sie ole `estist `arjumata asi, aga küll ta arineb sellega VMr; teräv `arjund kõrv Kod; pidi `aŕjunud inimene olema, kis `rehte `ahtis - - pidi `oskaja inimene olema Äks; `arjumata või kogoni vilumata tüü KJn; temä om inimestege `kangest ärä `arjunu Krk Vrd arenema2, arima, harinama, harinema, harinuma