[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

harinama, harinema, harinuma arina|ma Trv Nõo Rõn, pr -ss Kam, harinam(m)a Urv Rõu; arin|ema Jõh IisR Vig Var Hää VMr VJg TaPõ Plt KJn T(-õma Võn, -õmõ San), (h)arin|õm(m)a V(-õm[m]õ); harinuma Lut; imperf (ma) arini Trv Puh Nõo Rõn Krl, harisi V(arisi Lei) = harjuma Kui pole `lapsest arinend, kus ta‿s enäm pärast tiab IisR; ta on peris ära arinenu `vaestemaeas Hää; ei arine arinemaski (ei harju iialgi) Trm; nu̬u̬r äŕg `panti vana kõrvale, siis arines ärä Kod; nad arinesivad selle [agana] leivaga Plt; võrgu `siśse `aamine lääb ruttu, kui arinu mehe Ran; egass muśt `mu̬u̬du ei jätä, ei arinu eläjäss ametit Nõo; Kodujänese ariniva `väega `julges; kui ta ‿m vedelusen arinu, siss ta‿i viisi midägi tetä (lapsest) Rõn; ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik; noʔ om tu̬u̬ mu̬u̬d maha harinuʔ Har; nu̬u̬ŕ lehmäkene um harimadaʔ ~ harinamaldaʔ ~ `t́siunass jalagaʔ Rõu; kui t́siga joʔ rükkä harinõss, sõ̭ss naĺalt `mu̬u̬du ei jätäʔ Plv; kuh́a tegijä oĺla mõ̭ni vanõmb ja harinob inemine, kes tu̬u̬ `tü̬ü̬gä oĺl jo harinoʔ Rõn; `tütrigu mano harinu `ḱäuma; ar harinõt, sis ḱäut pääle Se; harinumandaʔ (harjumatu) Lut Vrd arenema2

harinuma → harinama, harinema