[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

higi igi g igi R(h- Kuu) Sa Muh Rei L K I M T Krl Rõu/h-/, ige Hi(h- Phl), ie Kuu(h-) Lei, i̬i̬ van TLä V(h-; hii); kom `iega Mih
1. higinäärmete eritis, higi; higipisar Ei ole kui `aeva vade pühi higi, `ninda sidä `juokseb; higi vajub, `toine `touseb Kuu; sugad on igis VNg; Nägo `liemendab igist; tegi tüöd nda‿t igi pull õli `perses Lüg; Obose igi pane `viele ehk `õllele `ulka, võttab siest `lahti; Palav igi ajab üläs Jõh; äkine `aigus [võeti] vas(s)aku kainu alt igi, `aisti igi, sai `terveks Jäm; Eks nee suured kiviaiad ole keik rohkest igi-vaeva vettand Kaa; `kange igi `laskis perst maha Muh; hobune ösna topane higega Phl; võttis päris igile kohe Rid; et külmäd igid akkavad juba `keima [surma eel] Mar; see (särk) lähäb `ooste `iega kollasess Mih; minu igiga on need põllud kõik `kaetud ja kastetud Rap; ma juo tükk `aega `päikese kääst ää ja nüid alles tuleb igi `otsa Amb; nii pala, silma augud on igi täis JJn; kõhna inimese igi ei aese nõnna Kod; kui palavik, `antasse pärnaõie teed, siis läheb igisse Lai; pala nõnna, et igi otsa ees Plt; küll rühmib, nõnda et igi tilgub Pst; obese igi andass joodikul `sissi - - sõss lää viin tal `irmsess Krk; `amme kaaluss om igiga ärä mädänu. igi sü̬ü̬b kõik ärä Ran; ame om igiga ku̬u̬n, `aiseb igist; ku sa `kangede `peĺgät, siss tulep kah igi `väĺlä Nõo; Kae˽sääne rutt oĺl et es olõ `aigu hiḱi ka `pühkiʔ Urv; hikõ ju̬u̬śk suud `mü̬ü̬dä mahaʔ nigu `herneteŕri Har; ku hain um maahn ja, vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; pu̬u̬ĺpühä `pańti `hammõ `korsna `taadõ vai müürü pääle `lämmähe et ta nigu hi̬i̬st vallalõ tuĺl Plv; tal tuĺl haĺl pääle, lännüʔ hikkõ Räp; `väega suurõ hi̬i̬-vaiva śeeh om tä Se Vrd ihe, higu1
2. (lamba) villarasv nüid o `lammad `paksu igi sui läbi täis Rid; saastane vill oo pesemata vill, kus `lamma igi sees ja `virtsa Aud Vrd ige3
3. (aknaklaasile, kirvele jne kogunenud) aur, niiskus ku `ammas jo vähe akka `uimendama [pannakse] raua igi `pääle (kirve kohal hoitakse niiskuse kogumiseks põlevat peergu) VNg; kui `külmast pudelid tuba `tuua, siis lähvad igiga kogu Khk; `aknad `joosvad igi (tuleb vihma) Mar; `veise röögatis. [kui] peerunua igi `piale `panna, kadus ää kua Tõs; kui külm kerves `tuatse äkki `su̬u̬ja `tarre, siis lü̬ü̬b üks igi kõrd `piäle. sedä tarvitatse rohoss `tõura rüägätuse ehk ohatuse `vassa Kod; ku `lämmi om, siss kivi aab igi `väĺlä; kirvess paestetass tuliveeren kuumass, siss tuleb igi `väĺlä, `kirve igi om sammasspoole rohi Nõo; akan om igiga Kam; [pudel] tu̬u̬ külmäst `tarrõ, sis `tõmbass kõ̭õ̭ hikkõ Se Vrd ige3, ihe
4. ihe, ihumispuru – Sa Muh Vig Kse Tõs Aud Trv Se kövasi igi Jäm; vahaluisk `tehti käia igist - - ning mee vahast - - igi `saadi mollist Khk; käia `peale tuleb igi Muh; kõbasi märg ja sis kulub, see o kõbasi igi Vig; kõbasil oo koa kueva ajaga igi kord peal Aud; taho higi Se
5. nõgi; (piibu-, korstna)pigi kui igi `koŕjus, `rait́sime sirbi õtsaga `siibri suane `puhtass. [kui vaheldumisi] soe ja külm, ravva küĺjess juakseb, one igi; `korsna igi one muss tökati `taoline, juakseb `alla talvel külmägä. suvel mette ei tule igi Kod; Põleti pabert `valge taldriku pääl ja tõmmati sedä `musta igi säält `pääle [sammaspoolele] Vil; piibu igi, si̬i̬ om paks, mis piibu sehen om Krk; peibu igi Lei

kõrs kõrs g kõrre Pöi Muh Kir Var Pär, `kõrre Lüg Jõh IisR; kõŕs g kõrre L(g -õ Khn) TaPõ VlPõ M T, `kõrre Hlj LNg, kõrrõ V(n -ss Räp); kõrss IisR/g `kõrre/ Kos Amb JJn Tür VMr, kõŕss Hlj/g `kõrre/ Kul Mär KPõ, g kõrre; körs Hi, köŕs Kär Kaa Vll Tõs, körss Noa HMd, köŕss SaLä Ris, g körre; kors Jõe(-ŕ-), g `korre Kuu Hlj VNg Vai(n -ss)
1. seest õõnes taimevars nied piad on `õige `vaised `kõrre `õtsas; `piened `kõrred `annetasse `luomale ette, jämedad `kõrred `saavad kattust teha Lüg; ko ikke on kors, siis on pää ka jäme Vai; ide keerab üles, kasub körreks Jäm; `siaste pole körre tegemise (kasvatamise) `aega `olntkid; pitka körrega rugid Khk; [nisu] Läks juba kõrre `otsas kasuma Pöi; rugi ajab kört Rei; lapsed aavad kõrde `peale maasikud Mar; ära vää `jalgega `kõŕssa laiali Mär; kraatsid kõrred alasi, siis sadu ei lähä [heinasao] `sesse Kir; ja teise päävä lähän veel näid rõugu alusi veel kõrrest ärä puhastama Var; rukit ei `sündide veel lõegata, et kõŕs `olle alles kiut ja tera rõõsk Aud; Üks kõŕs `uikab teist (vilets vili) Tor; `Põrsal kõrs suus (lapseohtu suitsetajast); lauk ein, mis mere `ääres kasvab - - ümargune kõrs tal, tä põle leht ein Hää; ta pienike `justku köŕss Ris; pannakse `õĺgi pool vildakile, et vihm mäda `kõŕssi katuse `piale `liugub Nis; ei ole pead `looma akand veel `ühti, kasvatab kõrt, kõŕss kasvab ikke pikemaks; ea jämeda kõrrega ohr Juu; kõŕss alles aĺlas; vili on kõrrelt kehv Kos; külm võt́tis oraksed ää, mõni kõŕss vart tuleb `piale Amb; kui on vilets rukki [öeld] üks kõrss `õiskab `ühte, teene teist VMr; kui õdra pia on `raske, siis ta vajotab kõrre maha; riisuti põld nii `puhtast, et mitte `ühte kõrt ei `jäätud maha Trm; kui [rukki] kõŕs `valgest lähäb, siis on paras aeg lõigata Äks; rügä om kõrre pääl iluss, aga ei tää kudass ta teri `vällä and; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten Krk; pannid aḱki, kaits vai kolm `vihku pääss - - siss om kuiv, jooseb `kõŕsi `mü̬ü̬dä vihm maha; nee [heina] tuudid panti `vankre `pääle - - mitte üits kõŕs ei pudõnõ maha Ran; obesel viimäne ku üits kõŕs ärä `sü̬ü̬du Puh; ma `kaksa kesvä kõrt Krl; kõrrõ poolõst hää rügä, a pääd ei olõ midäge; ma murra sinno nigo kanebi kõrt (olen sust üle); naaʔ lina `kaḱja jädiʔ paĺlo lina `kõrsi maahha Se || (mitte raasugi; mittemidagitegemisest) ma pole nii pailu täna teind et ma oleksi körre `risti pand Khk; Äi pane mette köverad körtkid ristati Emm; istob `eese kõnna `otsas, ei anna sealt `kõŕtki LNg; tä viisi nii paelu mette, et tä kõrre katti veäb Mar; panen ennemini käed `persse alla, liiguta mette `kõrtki, kui selle palgaga teen Mär; tä ei tee töö `kõrtki, oo `sohke `aiglane ja kõhn Tõs; Ei tõsta kõrt kõrre `pääle Hää; pää juba saab `otsa, aga ma põle täna mitte kõverad `kõrtki teind Juu; sie kord küll ta ei teind kõrt kõrre `piale JJn; ma põle kõverad kõrt iad teind Koe; ei õle tü̬ü̬ kõrt tehnud Trm; ei ti̬i̬ kõverat `kõrtki tööd KJn; oben mitu `päeva ilma söömäte, mitti ütte kõvert kõrt `kunnigil es ole; ma ei oole mitti kõrt ka liiguten Krk; ta imä kah heĺlotass umma tütärt, ei tä lasõ˽täl kõrt kõrrõ pääle˽`nõstaʔ Plv || mul kõŕs kätt, tõine `jalga (ma ei jõua midagi teha); ta om tihvatse (kidura) kasuge, kõŕs kätt, tõine `jalga (käed ja jalad on nagu kõrred) Krk || fig (oksaraost) `üitsegi pääle miu paa (paja) `alla kõrt ei tu̬u̬, puha miu käe Nõo
2. kõrrepõld; kõrretüügas kanad `lähvad `kõrde ivi nokkimaie Lüg; meil on juo korss `künnetugi Vai; `Ööse rabati `rehte, `päeva sahati kõrt Pöi; rukki kõŕss tahab `riisuda Mär; aa loomad rugi `kõrde `söömä Tõs; Kõrrõ piäl `paĺju jalu üsä ramp `käüä Khn; viĺla kõrres on suur ein, see tuleb ära `sööta Saa; ruki `körde [pandi] `jälle teine `aasta kardulid HMd; Linad pandi kaera kõrde [kuivama] Kei; kui ilus rohi on `kõrdes, ikke `veiseid viiakse `kõrde `sööma ja `lammaid ja Juu; neli `kitse tuli kaerakõrrest ükstese järel JJn; ruki kõŕss jäi äästamata Koe; rukki on kõrres kõik, terad maha visand, ei lõigatud `õigel aeal ära Trm; kõrre konsad kesä piäl Kod; sirbiga jäi `kõrge kõŕs, egass maa pialt teda saand lõegata Pal; kari käis kõrre pial (~ kõrres) söömas Plt; `paĺla jalaga ei saa kudagi `mu̬u̬di kõrt `mü̬ü̬dä `käiä, teräväd, sorgivad KJn; ta läit́s rüä kõrt `riisme Hls; sa olet pikä kõrre lõiganu, ka si̬i̬ mõne rüä `lõikamin o; kõrre aave `perse `lõhki (öeld, kui keegi rukkilõikusel liiga pika kõrre jätab); ta iki kõrrestigi nätä, et ta siin om iki vart ollu Krk; kui rügä ärä `olli põemetu, siss korjati vi̬i̬l kõŕs üle Nõo; kes `kõrgest niidivä vai tsirbiga `põimseva, nu̬u̬ teivä piḱä kõrrõ; kaara kõŕs `jäeti maha, jäi kesäss Kam; ku om ainane kõŕs, siss om iks elajal ka süvvä Ote; eläjäʔ lääväʔ rüä kõrrõ pääle Plv
3. limane eritis lehma suguosast enne poea `tu̬u̬mist om kolm `päevä kõŕs perän; ku pulli man ärä om käüt, nüit kand kõrt, om iki joosnuss saanu Krk

mäda1 n, g mäda Jõe Lüg S(g mäja Khk Rei, mäea, mäa Rei) Kul Mär LäEd hajusalt Pä(g mää Mih) K, IPõ Pal; mädä g mädä hajusalt R, Rid Mar Tõs Juu Kod KJn Kõp Vil Trv Hls TLä, mää Tõs Khn eL

1. mädapõletikust tekkiv eritis siis vajotasin, kui nie `paised juo mädäl õlivad, sene rahaga, mädägä `võisin raha üle ja vein panin tie `pääle Lüg; `paise akkas mädä `juoksema Vai; möni köhib mäda, möni köhib rüga, see on ullem, kui mäda köhib Ans; lapse silmad mäda täis Khk; koera nailad on vahede `pεεdega, pisine mäda nupp on tal pεεl Kär; verist mäda `tulli villist `välja Muh; `lastele `pantaks `röuged, öhe pεεld `vöedags mäda Käi; Varsigu `lehti `panta mäja ja palaviku `pääle Rei; nendel `rõugedel, kis ülesse `aavad, nendel oo küll mädä sees Mar; muhul mäda pea peal, kül‿ta `lahti lööb Mär; aav lööb mädäle, mädä täis Tõs; Uab läks ukka, üsa lökötäb `määgä Khn; kui mäda `väĺla tuleb, sis pole enam viga kedagi Vän; aavale pannas soolast sia liha, `valged liha - - see kisub aava mädast `puhtas Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; mädä tuli `väĺlä `selge sorinal Juu; `lammal maks jusku mäda ploodu kohe Kad; mädä one ärä `kuivnud, `niske aĺl vesi Kod; küll lõigutab, akkab mäda tegema, ei anna `sulle öörahu Lai; mõnel aav mädaneb kaua, aab mäda `väĺla Plt; siĺm om `määge Hls; `kuiva mädä ei oleki, mädä om kikk `pehme ja like Krk; üits igävene tihnuss inimene - - ta‿i anna küüdse alt mädä ka `sulle Puh; paese läits `ju̬u̬skma, ai mädä `väĺlä ku jäĺe, `amme tei mul `määga kokku Nõo; ku mädä `vällä ju̬u̬śk, siss läit́s valu är kah San; kõo lipõnd pandass haava - - `pääle, kui ei nakaʔ mätä `ju̬u̬skma Urv; ega˽ta pind enne `ussõ ei tulõ˽ku `määle lüü; saʔ olõt haavilõ mua `sisse `laskõnu minnäʔ, ta nakass jo mätä tegemä Har; rääǵ um sääne paks, mää `karva Rõu; siĺmäkeseʔ `ju̬u̬skva mätä Plv || mädapõletiku tekkeks soodne nüid ei sua lõegata, et mädäkuu õlema, uav minemä mädänemä Kod; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole - - ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; ku˽no˽liha jääss mädä ao pääle - - siss lätt hukka - - tu̬u̬ õks noorõ kuu seehn om, tu̬u̬ mädä aig Har

2. pehme, tüma (koht, maapind) sie kõht on `nõnda - - mäda, et ära mitte `päälegi mene Lüg; mädä suo - - `enne on `õlnud järv, ta `kiigub IisR; sedine mäda maa, paĺlas mäda, karet pole pεεl mitte; Lehm oli `jalgupidi mädase `kinni jäänd Jäm; tarn `aitas obuste `alla panna, mädad järved kasvavad sellega `kinni Mus; Obu tuli koodist `saati ropates mädast läbi Kaa; oh sa irm, kui mäda `sisse läks, aga `tömmasime köidega sodist läbi nii kaua kui köva `pääle Krj; mäda eenamua Kse; läksi rabast läbi, mädä maa, `ühte `jalga tõstad, teine vaeub Var; mäda maa, `seuke mes õiete ei kanna Aud; kus kige mädam ja `pehmem, sääl porsud kasvavad Saa; mädä soo ees, egä sa seält läbi sua Juu; põllud on koa tänavu mädad JMd; eenäm nõnna mädä ja vesine, aga nüid näed `üste `piiska ei õle; kuusk kasvab mädemä mua piäl Kod; [kuhjalava] kõva maa pääl seesab, mäda maa pääl kõduneb ära Äks; poisiksed käisid `kompadega läbi kõik mädad maad SJn; ei tää, ka puśs tulep, ti̬i̬ om mädä Krk; sääl olna jõe `kääre, jäle sügäväd, mädä põhjaga Ran; ennembide olli su̬u̬ `kange mädä, obest es kanna, siss kärruga kõ̭ik käsitside tulli `aada Puh; karjuss `tulli kodu, et tulge appi, avitage lehm mää seest `väĺlä `kisku; vanast Nabarsu̬u̬ `olli mädä su̬u̬, es kanna inimest ei eläjät pääl Nõo; mädä pääl olli su̬u̬ ain korrõ, nigu tarna `mu̬u̬du Kam; lehm angib ennäst `vällä mää maa seest Ote; `Sääntse mää su̬u̬‿päl jääse eläjä˽`sisse, sõ̭ss olt elu hädän Urv; [põllu] ala vi̬i̬ŕ oĺl ni mädä ja pehmekene, et hopõń vaoss põĺvini `sisse Har; ku jäŕv koolõss, nu̬u̬˽veereʔ omma˽jo `väega määʔ Vas; soe tõlvaʔ `kaussõ mäti kotussede pääl Räp; hainamaaʔ määʔ, piät `hindä `perrä rukka vidämä Se || märg ma sai [töötades] igavese mäda naha Khk; kui kaš́š `salvas `aina, saava mää aja Lei

3. a. riknenud; mädanikust haaratud sie on `nõnda mäda `kartul - - vajutad `nõnda kui `keidetu `kartuli purust Lüg; abu piim, nönda abu, et mädaks minemas; `värske kala lεheb mädaks, kui ep `panda `soola `pεεle mette Khk; olime `möisa moonakad, saime mädad `vilja `möisast, levad lagusid `ahju ära Kär; ane munad olid mädad, paljas löga oli sehes Vll; Õundel on mäda maik sihes Pöi; Ää lask liha määks `minnä Khn; munad läksid mädase Aud; `pillusid mädu mune Tor; mia neid rääbakid sibulid küll ei taha, mädad ja vigased Saa; Ikka mäda, kui täitsa rikkis oli - - ikka läheb mõni asi mädaks Jür; tämäl ait mädu `õunu täis Kod; kolm tõistkümme `poiga aus `väĺlä, kaits muna jäi määss Nõo; ma `ütlesi Juulilõ, et sukkõ käü ku mää munagõ `ümbre San; vesi om mädä, ais Lei || Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda Han b. pehkinud; pude, rabe kus on mädä puu, `sinne tehä `auku ja `panna puust lappi `pääle Vai; [sõidad] üle sülla, rummi puu lihab katti, on mäda Jäm; see oo ää `audund, see pole kuigid viss änam, see üsna mäda, olga keis, vörk Khk; vana mäda ukse lääv Pha; Parand nii mäda, kerstu jalg läind läbi; Mäda puu änam `sooja äi anna Pöi; lõŋŋad‿o mädad Muh; Äi see käiakrenk `kölba änam - - jälad mäead ja longub Rei; `aknaraamid kõik olid määd Tõs; Uava südämed enämiste määd; Läbi vanadõ mädäde sende puhub `külmä tuult läbi Khn; see riie oli na mäda ja apar, et ei kannatan midagistki Aud; puu on päris mäda Koe; paĺgid nii mädäd kui pori; mädä raud ei kannata, ku `tulle paad, tükid kukuvad küĺjess ärä Kod; ku on - - mädad puud, si̬i̬ ti̬i̬b ka nõrga ahju, mädal puul ei ole `võimu Äks; si [pakuhunnik] oĺli ni mädä, et `ki̬i̬gi tedä kätte‿i saand KJn; [kuhja] lavad seesävad ikka alles, kui ein ärä `veetässe, kui - - varrass mädäss lähäb, `pantse uus Kõp; mis te selle va mädä kobaskik teede Hls; igävese mädä puu ku sandi Krk; mia ole nigu mädä puu - - nii nõrk Nõo; taa vana mädä käüdse rõibõʔ, ei˽saa ma˽`taaga `ku̬u̬rmat `käütä Har; pessoʔ omaʔ mää kõõv́o küleh Räp; määʔ langa, kakkõsõ Se c. piltl (haigustest jm ebatervest olekust) lammastele sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes; kis pailu köhib, selle `kohta `eetasse: jo selle kopsud mädad on Khk; Vana inimene on nii mäda, kui pulk jala ede jääb, kaĺts `pitkali maha Pöi; pea oo nii mäda, see pea `kinni midagid Muh; si̬i̬ onegi `niskese mädä kehägä, ei kannata kedägi `toito Kod; š́üä om mädä (iiveldab) Lei || halb, paha d́os ta las (kui ta oleks) üte mää sõ̭na talõ ülnuʔ; mädä mi̬i̬ĺ Lei

4. habras; pehme mäda jää, mis sa teed, `pääle ei saa Krj; Sügisene jää on `sitke, kevadine jää on mäda, ports ja ports läbi; `Purjus inimene on ikka mäda küll, mitte änam `püsti äi seisa Pöi; särjel mäda leha Kse; Tämä oli `raskõ mies, iä mädä, nda kui `kõrva astub, saab `sisse Khn; nagu mädad ni̬i̬d käed, kui tüäle akad Kod; põllu kivid olid, kõvad, mäda ei `tohtind ollagi, vaid pidi kõva kivi olema Äks; juhtsarja põhi tetti toomõ pinnudest, pajo olliva mää Kam || viimast aega rase ta naane ka jo mädä, ńauss, kunass tä ar lagonõss Se

5. hõlbus, kerge, laabuv See asi aa meite kεε mäda Emm; Perenaine Taali on igavene tragi eit - - töö on kõik mäda tema käes Trm; tämä ei mõessa rehkendätä, tõesel‿o rehkendus mädä Kod; Selle inimese käes on töö mäda Lai

6. (kirumissõna) äga näd (mustlased) ka, mädad, naĺla rahaga - - räägi `suule (sulle); mis sa mäda sii `aeled Aud Vrd mädand

märi märi rähm, silma eritis – Lei

okse n, g okse (g `okse) S Mar Kul Mär Kse Pä hajusalt K, Iis Lai Trv Krk, `okse Kuu IisR, õkse Trm Kod, `õkse Lüg Jõh, osse (g `osse) T; ossõʔ g `ossõ V

1. oksendamine vahest lähäb süda pahast, siis ajab `õksele Lüg; Kisub `oksele IisR; okse tükib `peele Khk; Siis annaks vaev `järge, kui korra oksele ajaks Pöi; söda sant, okse tekob `pεεle Käi; akkas `viimeks oksele Mär; südä pööritäb ja on paha, aab oksele Juu; kihtine puu, `marju ikke `süia ei või, aab oksele ja kas või tapab kohe Amb; maksa `aigus - - aas oksele koledast Kad; nüid on viin kaĺlis, ei jõua niipaĺlu keresse `aada, et oksele lähvad Sim; siajuur on `irmus õksele ajaja Kod; si̬i̬ aa miu oksel, ma sedä ei pia sehen Krk; kui `alba näed, paneb ka ossele Ran; mia joht ei saa `maotedut liha `süvvä, mia naka ossele; südä om kuri ja osse tükib `pääle Nõo; Mul nakass ossõ˽pääle˽`tüḱmä Urv; taa halvass lännü˽sü̬ü̬ḱ, taa aja mu ossõlõ Har; ossõʔ tüküss `pääle Vas

2. väljaoksendatu parand `oksega koos Ans; koer sööb oma okse εε Khk; parand kõik okset täis Tõs; kis so okset arima akab, ari isi PJg; `pühksin okse maast ära Saa; rät́ik kukkus okse `sisse JMd; mõnel on `riided `oksega kuos Sim; kes sinu okset kasib Lai; ää astu `okse `sisse Plt; kõik ossega ku̬u̬n Ran; aśt ossõ `sissõ Krl; taa mõ̭ni lang, taa ku ossõʔ (pude) Plv || (halvasti tehtud tööst) Kõik täma tüö ja tegemine on nigu `kuera `okse IisR; vanasti ei `tohtind `öhte `kõrtki maha `jääda, nüid töö nagu koera okse Juu; töö on nigu koera okse, kes seda akkab uuest tegema Lai

3. eritis mahlajooksu lõpul Kask akkab varsti `oksele - - piab `augu iluste `kinni `lüöma IisR; kased aavad okset `välja Pöi; kasest tuleb juba oksed Phl; kase okse oo `seoke `valge vaht, kui änam `mahla ei tule Mih; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud; kase okse nagu kanastand kord Nis; ei - - saa enam `mahla, kaśk keik okset täis JõeK; kui tulevad lehed, siis akkab kaśk oksele JJn; kaśk akab õksele, aab kõllass `vastu `väĺja Kod

Vrd ökse

rahatuss rahatuss eritis mahlajooksu lõpul `kõlbmada rahatuss jääb Har Vrd rahe3

rahk1 rahk g raha SaLä Pha Saa Vil Võn V, `rahke Vll; seesü `rahkas Muh, `rahkes Vän Pil

1. rähm, mäda silmas rahk tuleb silmast Pha; silmad `rahkes Vän; silmä omma `aigõ, `rahka `ju̬u̬sva Võn; su siĺmä omma rahaga ku̬u̬n Har; rahk silmäkolgehn, pühi ärʔ Rõu; raha tüküʔ `ju̬u̬skva siĺmist Plv; rahk silmänulgah, paĺlo `rahka Se

2. hallitus, kõnts apu taar vötab sedist `valge korra `pεεle, `rahka võtab `pεεle Jäm; piimale soeb raha kord `pεεle Khk; [õlu] `rahka läind Pha; ilmatu `rahke kord oli `piale `korjand Vll

3. eritis mahlajooksu lõpul kaśk on pasal, jooseb `rahka Ans; mahal läheb `rahka, ei `aita änam mette Mus; ku mahla tila ärä `võetse, siis tuleb `rahka Saa; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba. rahk sääne paks om nigu tat́t õ̭nnõ Urv; ku kõiv jääss jo mahla `ju̬u̬skmisõst rahu, sõ̭ss nakkass `rahka tulõma Rõu

4. meri oo `rahkas (hakkab külmuma) Muh

Vrd rähk1

rahm rahm Har Rõu, rahõm Räp Se, g rahma; trahm g trahma Vas eritis mahlajooksu lõpul kõol nakass joba `rahma tulõmõ Har; kõiv ju̬u̬sk `rahma Rõu; mahõl saa `otsa, ju̬u̬sk rahõm `vällä, rahmast kasuss tagõl `küĺge Räp

rahn2 rahn g rahna eritis mahlajooksu lõpul – Räp