enne2enneTrvHelT(`e-) UrvHar, i-RõnV; õnnõ (õ̭-) VõnOteSanV(õnõSe[-h] Lut); `jenneLeiainult, vaid, aga tu̬u̬ mõne rõuk, ninda loperdet enne kokku säälHel; poiss mugu lü̬ü̬b `luikarit enne, tü̬ü̬d ei viisi tetäPuh; ma õnnõ näi, es kuulõVõn; leib pudiness nigu raba inneKan; tulõ˽sa inne, sõs ma `näütäUrv; taa kogu inne `hinnele taad `kraami kokko, taa mugu ahnitsass õnnõ Rõu; [linakitkumisel] mud́o ku lasõ‿nnõ vi̬i̬rt pite edesiPlv; om õnnõ vana hausa kõnõlõss õnnõ, mis `suuhtõ tulõRäp; tulgõ no õnõ; Lää äs innõ noorõ inemiseʔ, kõ̭iḱ lät́siväʔ [jaanitulele] Se; kat́s inne latsõkõst `oĺlgiLutVrdendä, enneda, ennegi, innedest, õnnõdlõ