Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
elu elu,
elo üld (
j- Aud Trv Se Lei Lut) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. elusolu a. bioloogiline eksistents; eluvõime; ant surm kas `pääseb eluga `maale voi piab `pohja menema;
juo sie one `tau˛ist `päässu juo elu `puole VNg; [kevadel] `kärbäsed tulevad elo;
muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul Lüg;
Kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku IisR;
`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo Vai;
kes elab see ika elus ning iŋŋes Jäm;
kui käsi vaadetesse tuleb elu, kui `jalgu vaadetesse tuleb `surma (öeld, kui pilk jääb kauemaks peatuma kellegi kätele või jalgadele); elu `otsas (surnud) Khk;
Elu oli `antud (pääses ohust) Mus; [metsloom] oli elule tulnd, `krat́sind `aavi Pha;
Meri meite elu sihes pidaja (toitja) oli Pöi;
mis `teite pool kuulda, `surma või elu või Muh;
üks jäi elo `sesse (ellu) Rei; [uppunu] oĺli küll `väĺla tõmmates surnd olnd, a akand sis liigutama ja `tõusis `ellu;
tikkusid teisele elu kallale Vän;
ta on oma elul otsa peal tein Ris;
nüid on `tüösi nii paĺlu, ehk jää tüö `kõrva oma eluga Kei;
kui nüid esivanemad elusse tõuseks Ann; [kirss] ei jõua `kõiki elule `viia (marjaks kasvatada), mis ta kevade õetseb Pai;
lill pidi küll ära `kuivama, aga läks `jälle elusse Trm;
elole `terviss ike tu̬u̬b mõni rohi, kui `päävi one;
kui täl (rukkilillel) elo küĺjess ärä on, kõhe pliägib;
tubakal on kava elo siden (ei kuiva ruttu); mind kua lõigati elon (narkoosita); siis luadatud, et ike elole tuleb Kod;
ku ta (emata tall) akaśs joba `einä `sü̬ü̬mä, sõss oli iki elu pääle looduss Trv;
ka eluge viiäs või tapetult Hls;
nüid lää elu `valla (hakkab paranema), ega ta nüid änäp ei sure;
elust peräst ei saa jo kätte [jänest]; si̬i̬ puu om kiḱk elun, mis kasvass Krk;
kaits elu `pääsi [tapmisest], esä oma poesikesega;
kui ta iks elu sihen om;
`panduril om keśkpaigan vesi sisen ja sinna pandass kala `ellu Ran;
ehk mõni `suskap onde `põrsale, võtap elu ärä Puh;
koolust pääst võeva na miu viia, elust pääst mia ei lähä;
topsi sõbra võtiva elu mant (tapsid) Nõo;
peremiiss läits oma vara mant pakku, ja kaot́ elu ka ärä Rõn;
Elustpäie (elusalt) paĺlu linde es püinete San;
kaśs oĺl elun iire koduʔ toonuʔ Krl;
eluga (elus) härm Har;
tahõti tappaʔ, a `päśsi ma iks `terve elogaʔ;
näi ma unõhn et, imä oĺl elohn Rõu;
rüük elo `vällä (karjub kõvasti) Plv;
egaüt́s hoit umma ello;
`kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ;
saagu mis taht must, elo vai surm;
`keiśri jal˽`peĺgäss umma ello (kardab elu pärast); kunass lätt elo `vällä (sured) Vas;
naaʔ kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ;
mina oĺli `üüse elost `väĺlä minejä (surija) Räp;
toss lät́s mant arʔ, ni jelogi otsah [loomal] Se ||
(hrl inimese) surematu osa, hing; ant ihu, keha leitsakas ~ elu `väĺja lεind Jäm;
kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris;
eks teine kevadi kui elu viel rinnus on Kad; [surija] kolm kõrd `tõmmab - - [siis] elu on väĺjas Pal;
viĺetsäl om visa elu;
mahl tu̬u̬ puu elu om Ran;
vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte et, tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg;
selleperäst ma ärä ei koole, et mul om visa elu Nõo b. (usu seisukohalt) maapealne või surmajärgne eksistents igävine elo Lüg;
ajalik elu Ans;
möni muretseb `εεse maise elu eest nenda pailu Vll;
surmast lähme läbi elu `sisse Tõs;
katsu `iaste elada, et pärast `vaimlises elus oleks ia Ris;
si̬i̬ kaduv elu ei ole mitte midägi väärd;
siin ajalikun elun tulep `kõ̭iki ette, ääd ja `alba Nõo;
ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma igävetse elo kätte saa Vas;
är lät́s jigäväiste `jello (suri) Lut 2. (mitmesuguseis väljendeis) Äga inimene `kahte elu ela (võta elust, mis võtta on) Han;
Elu üürikene, surm äkiline, kohus igavene (austatagu surnut) Hää;
mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu ei˽pala˽kah;
Kos tä õ̭ks inäp lätt, ku‿täl jo˽hand paku vahel ja elu üte veere pu̬u̬l um;
Ei ole˽`surma ilma elulda jaʔ ellu ilma surmalda;
Mul ka ta `tervüss um sańt, olõ õiʔ ellu elläʔ ei `surma kooldaʔ;
Siin taa mägi mäe ja org oru sälän, olõ õiʔ ellu elläʔ ei˽`surma kooldaʔ Rõu;
Kuräl ei olõ surma, hääl ello Räp | (kriitilisest, elukardetavast seisundist või olukorrast) `panga nüüd `viimine voim `väljä kohe et, nüüd oleme kohe elu ja `surma pääl `väljäss Kuu; [hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad;
sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas Lüg;
vaagub elu ning surma vahel, nii `raskesti `aige Khk;
Elu rippus niidi otsas;
seal oli elo ja surm ühnä `võitlemas Mar;
sõjas käib `võitlus elu ja surma pial Kos;
si̬i̬ panni oma elu kaalu `pääle, kes tulekahjul `sisse läit́s Trv;
sääl ma olli elu ja surma päl vällän Krk;
temä elu om ka kate kaalu pääl, kas jääb elämä, vai ei jää Nõo;
tu̬u̬l oĺl elu surmaga üten ku̬u̬n, taal oĺl hing `väĺlä minemän Har;
elust hingest Kuu ~
elu poolt Kuu ~
elu poolest Jäm ~
elu eest Kuu Jõh IisR KJn Nõo ~
elu ette Hää ~
elu peale Mär ~
kas elu (armas) Kod San kõigest jõust, kõvasti Ei ole parada `mieste `korval `soudajes, ku pead elust `hingest igä `tembama;
No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, `ennegu `aiaks sai Kuu;
`Rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid Jõh;
`Püidas küll elu poolest, aga jähi ikka `jänni Jäm;
see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär;
Nii ku sa umi [lume] `sisse tuled, nii käib [kitsa peaga regi] riśta-räśta ja obune vidagu elu ette Hää;
naard kas elo;
lehmäd sõid nõnna vagasess kas elo Kod;
poiss `rühmäss kas elu armass San;
elu | saab Hlj IisR Khk ~
kargab Hlj Pal ~
tuleb Jõh ~
läheb täis Rei Krk Ran Se;
elu (on) täis Hlj Jäm Vll Ran;
ajab Ran ~
teeb | elu täis Kuu Hlj IisR Khk Mus Kse Hää Kad VJg teki(ta)b viha, ajab vihale, saab vihaseks, on vihane Mes sa ajad alade nüd niisugust siga`posmu juttu, sie tege elu täüs kohe Kuu;
Mehed akkasivad `viimast tõst `narritama. Elu tuli täis ka Jõh;
`trotsisid oma `louludega teist ning jälle [teisel] elu täis Jäm;
vihastas teise kohe, elu sai täis Khk;
ta tegi mu elu täis et ma oleks ta maha kohe lüönd VJg;
elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal;
ah mul läits elu täis. karjal om kikk põld ärä söödet Krk;
aab eńge ~ elu täis, aab vihale Ran;
täl `väega elo lät́s täüs Se |
nail lätt elu täüess, naa ei˽taha enämb petä˽sõta Har3. eluavaldus a. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog `nendel (milli- mallikatel) on elu sies, nemad `liiguvad Hlj;
pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä Lüg;
veri `seisab, siis käsi on `ilma elota Jõh;
Kui tark on, siis pole meest olemaski, aga niipea kui tilga`viina saab on elu sihes Pöi;
Ämmamoor puntsudas titel elu sisse Emm;
Kas suad vitsaga laisale elu `sisse Jür;
ta (vihm) ikka võt́tis teise elu viĺjale `sisse KuuK;
nüid jääb juba jo elust päris viletsaks ma ei saa `lüpsta kudagi Pee; [ta] tegi edu oma pidulistele, aga ei suand elu `sisse Koe;
poole eluge sai kätte [jänese] Krk;
tońt tennu [soe], aga `soele ei ole elu `sisse tullu Ran;
välk lei poole pää seest elu ärä Puh;
ei ole täl (mõnel inimesel) elu ei `vaimu sehen, kohmerdap pähle;
mes iks `väega ärä om `närtsenu, tol (lehel) ei tule enämb elu `sisse Nõo;
õngukene kinni elu `jalgu seest vällän Ote;
konh kõhna rügä, sääl om sinenińnel elu (põli); na jo eläse kõ̭iḱ, nail (mesilastel) om kõva elu sisen Har;
mõ̭nõ um `piḱne löönü˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ (halvatuks) Rõu;
`maahha olõ mitukõrd sadanuʔ, nii et elolda olõ Vas;
ku [pikne kuuse] `süämehe `leie, sõ̭ss võt́t kasumise elo äräʔ Räp;
eluga hoogsasti, kiiresti Noh, poisid, tehke niid ette eluga, et minema saame Kaa;
Ära viida aega, ti̬i̬ eluga Hää;
Mis ti̬i̬t, ti̬i̬ eluga Urv b. (iseloomust) `antud köige änam `mässas löŋŋaviht ta (nooriku) käde kerida. siis kuuleb kudas ta elu on - - kas on ea inimene vöi tige Vll;
sel (lapsel) om ää elu sihen, si̬i̬ om ää eluge Trv;
temä om iki üit́s eluge (elava loomuga) mi̬i̬s Hls || (laisast, loiust inimesest) sa olet nigu kuradi tuhkapuśs, sul ei ole `ellu ega `vallu sihen Kam;
inemine om kohma, ei ello ei vallu Räp c. (esemetest, asjadest) Monikerd - - ans vunkrattast `oige `kaua `väntädä, et `muoturile elu sise saad Kuu;
p‿saa piibule `inge ~ elu `sisse (tõmbama) Khk;
Kui perenaine oli oma sönad ja pomisemise jätn, oln `vihtadel elu sihes (krati tegemisest) Krj;
Akkasid suured auru`vesked, ni̬i̬ `vötsid tuulingute elu `välja Pöi;
Ma katsu tulele elu uuesti `sisse `saada Rei;
Jakobipäeva tuuled panevad veskile elu sisse Trm;
küll om targad, ravvale `aava ka elu `sisse (magnetofonist) Ran; [esimesel lambil] noh tu̬u̬ oĺl `väikene tulõkõnõ siin otsah - -`hińkset ne `äŕke lät́s elo mant Räp4. elamine; tegutsemine, liikumine `ühte lugu `aurigud `käisivad - - `Kunda sadam sie oli elu täis VNg;
vanast õli elo `reie tuas Lüg;
äi sii saa eluga `korda änam kuidagid, paljas vee tuisk käib üle [laeva tormiga] Khk;
tühi maea, sial talus ei ole elu Var;
reialune oli ja oma elu oli koa seal. reie `peksmised olid `öösse HJn;
korra `oĺli si̬i̬ elu õege elav [palvemajas] Vil;
olli lootsik käen, sõss olli elu `valla, omal rand olli `püündä Trv;
jahude sehen om koi, aap jahu `ellu;
nüid iki om na kiḱk joba elun (magamast üles tõusnud) Krk;
ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle;
mõte om iks elu poole [raskel haigel] Nõo;
Kui riih üless atõti, sõ̭ss `taati elo vahe`kambrihe Räp;
`tõistõ `paika lätt elolõ Se ||
juo tuli one elul (põlemas) VNg;
Kase puu sööd seisid köige kauam elus (hõõgvel) Krj 5. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Sie täma elu, kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada;
`Piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi IisR;
See on laste elu kui nad liiva `auku soavad;
Kust vee piir ää lõppeb sealt lõppeb roog ka ää, vesi on roo elu Pöi;
muda ei tohi [kala lõpuste] `pääle minnä si̬i̬ om temä elu Trv;
põld `ommegi nüid me elu (elatusallikas) Hel6. (eksistentsi ajaline kestus) a. eluaeg, -iga; elukäik Mina olen oma `nuore elu ja keik vanad `päävad `üksinda eland Jõe;
Elu `viereb `nindagu `ernes (möödub märkamatult); igal nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu sies Kuu;
eks miu elo jo eletu Vai;
Kes pööripää `sündis oln see poiss vei tüdruk, sellel oli elus suur varandus Krj;
toatüdruk olen olnd elu `aega Pha;
te akkate alles elu elama ja, mool o lõpetis varsi käe Muh;
Elu igine, poja pöline (vastupidavast asjast) Rei;
tahtn `rεεke oma elu, äi ole nutu eest saan Phl;
mo `keskmese elo `põlves tulid jo vekatid `vällä Mar;
me ei ole omal elul ajal mesilasi pidand Mär;
ma ole ju elu`aeges rikas olnd, muul oo kaks emä olnd Vig;
elamata elu oo alles ees Tor;
ma ühe ilvekse lasin maha omas elus JõeK;
kis seda elu ikke ilma vaevata saab ära elada Pai;
`Varnja on elost saadik (ammust ajast) juba vene külä;
elolaud one käe piäl. terve su elo õtsass õtsani;
minu elo `nästvel (eluajal) Kod;
Kui jumal elu `tervit annab [on sügisel palju õunu] Trv;
mea ole elu sehen tü̬ü̬d küll tennu Krk;
`mõtlet oma elu `pääle, et küll om kibedit `päivi ollu Ran;
üits kooleb vara, tõene kooleb `iĺda, nigu kellelegi elu om määrätu Nõo;
kolm kõrd ole ma elun ärä `eśsenu selle kuvve`kümne `aasta siśen Kam;
Nüid küll minu elu `aigu om `u̬u̬nit kinnitedu Rõn;
ku sa olõt umah eloh ka midägi läbi elänüʔ;
nii häid `vorstõ ei olõ˽ma eloh vi̬i̬l saanuʔ Plv;
Viido käve elo elleh no kõ̭gõ õdagidõ siiä `hauśma ja mullõ kosilaisi `tsoŕtsma Vas;
Ja sai vi̬i̬l tu̬u̬ ülejäänüʔ rahaga `häste elläʔ niikavva ku uma elo otsaneʔ Räp;
mu elo pääle haaruss varra Se;
elus(ki), elu sees(ki), elun(gi) mitte kunagi, iialgi mina‿i ole eluski pidul käind VNg;
elu `seeski põle tein Lih;
mina ei ole elus `aige old Ann;
ega `valged `varssa ei ole `ükski elus näind Lai;
mina elu si̬i̬s `vorsti ei sü̬ü̬ KJn;
elu sehen ei uneta Trv;
ma‿i ole elunegi seräst `aisvat suppi söönu Nõo b. (viivitusest) Vai sa sis `sinne `huolid `jäädä `oite elu elämä, sis `torka `kiŋŋed `jalga ja mene `töisse Kuu;
mia `üt́sin küll, et ärä sa elule (liiga kauaks) jää Vil7. päevast päeva toimuv eksisteerimine, elamiseks antud aja möödasaatmine; (inimest ümbritsev) tegelikkus Elu on `nindagu pahem`päidi `temmatud `tasku (sassi läinud); Elu on `nindagu sibul midä `kuorida nuttajess Kuu;
`Tallinnas õli küll väga ia elada. siis sain juba elole jalad `alla Jõh;
Küll elu õppetab IisR;
möni tüdib elust nii ää et läheb `oksa;
`kiusas teist `ühte `jooni, tegi teise elu apuks Khk;
Tüdär akkas `teisi `oidema, sai jälle eluse (elu läks kergemaks) Mus;
Kudas elu läheb Kaa;
selle mehega elu ei vädanud Vll;
See nii ea, et tulite, `kuulis sealt kandi elu koa Pöi;
tä elo ühnä ea korra peal põle paha egä viletsust `ühti Mar;
ega ne inimese elud ole roosi ja lillide peal `ühti `puhku Ris;
nüid on nende elud ukkas, `nüitsed inimesed `kiskuvad ja `riidlevad HMd;
mu elu on `persses VMr;
vai ma tiän, kuda ni̬i̬d aśjad ja elod siäl one;
konn tiäb mes elo kueval mual, ja tiäb mes veden elo Kod;
ei nii vana elu ei ole enam kedagi Plt;
kikerdab oma eluga `peale ühest ädast `teise Pil;
Es saa siss aru miastig, et naśte elu oles rassemp ollu ku pidi oleme Hls;
ei mõista oma elu pidäde, elu eläde, elu lääp `untsu, elu lääp `alla;
mis sa nooren eläd, si̬i̬ om elu, mis vanan eläd, si̬i̬ om vaev Krk;
jah alamb `oĺli vanast elu küll, aga parembide es saa;
mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik Ran;
elun tulep viśt jälle midägi muudatust, elu käänäp üsnä tõese poole;
tõesel om `endäl naene, a temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass Nõo;
oh sa `taivake, kudass `kiäki oma `ellu ülevän piäp Rõn;
ta `naksi mu elu pääle `käümä (kiusama) Har;
Piimä pääl suvõĺ tu̬u̬ elu neh oĺl Rõu;
timä taht ka iks ello elläʔ ilosahe Vas;
kalast elo siin kottal ollegi Räp;
umah eloh pidägu‿i `võĺssi Se;
inemise jelo kui rataśs: lätt `kuiva pite nii muta pite, nii lätt kivve pite, nii lätt hämmet pite Lut 8. elulaad, -viis, -kombed; elujärg `kehvas elus ja `puuduses on saand `kasvatata neid (lapsi) Hlj;
Elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest); sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua;
`jõute elo Lüg;
nüid noored tahavad `kergemad elu Muh;
see pole kellegi elu olnd. seal oli sant elu mul Phl;
mol täis `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä;
ta `lennas ea `kerge elo peal Mar;
see talve elu teeb mu nõdremas Han;
lääb kibeda elu `otsa (abiellub halva mehega) Ris;
ja nüid olen selle aa kõik üksikud elu eland Ann; [abielurahvas] elavad rahulikku ja puhast elu Trm;
vai si̬i̬ ühen elo, pualemehen, one kedägi;
kõhna elo sa eläd;
õt́sib `õlpu elo Kod;
tema on `kergel elul (ei tee rasket tööd) Lai; [talvel] siss oli tare elu (tubane töö) `rohkem Pst;
seast elu ei joole `ernen ka, miul om ää elu Krk; [olen] iki `kurba `ellu elänu Puh;
ütsindä elu om kõ̭ige paremb Nõo;
ei olõ vanan ää elo, iho om `kange ja tuim Võn;
nüid eläme `väikest ellu nüid ei ole meil nii `suuri t́siku Kam;
tu̬u̬ oĺl mul kõ̭gõ `armsap tu̬u̬ vana`aolene elu Krl;
no um taa elo sääne, et ait um sälähn, taba kaalahn, tagavarra olõ õiʔ Rõu;
kuŕal elol saa kuri ots;
kõ̭iḱ eloʔ ommaʔ ärʔ eledüʔ, no om taa viimäne;
vaiv vanass saiaʔ, vanal hüä elo Vas;
`vaesõh eloh, armõtohe olõ ma elänüʔ;
`tõistõ `jello lätt [abielludes] Se || (väga heast elust) Ia elu kui `muaneme `naisel ja `möldri sial IisR;
Elu kui ernen, põlve kui põrsal Hel;
elo ku immissel, põli nigu `põrsal Rõu;
Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv;
Elo niguʔ `herneh Vas 9. majapidamine; talu(koht) laut oli, kõik lahutasime ära - - `selles elus (poja majapidamises) kõik siin IisR;
nu̬u̬r mi̬i̬s tahab elo `siädä, ei õle `seńtigi;
vedi maja`kruami, kõik mes elole taŕvitab aga Kod;
mõned abielutavad sääl (Siberis), on `säädnud elu `sisse Äks;
ku ma `lu̬u̬me pidäsi ja elu sehen (oma majapidamises) olli;
`surri ärä kiḱk elu jäi maha Krk;
suuremban elun oĺl tü̬ü̬tegijit `rohkemb, vähämbän elun oĺl vähämb Ote;
ei olõ˽mul `aiga, mul elu kaia˽kotun San;
Olõ˽nigu hao seen (tööga üle koormatud) ti̬i̬˽`rahvallõ süvväʔ, taĺlida ellu ja võta˽`kartold;
meil om suuŕ elu: kümme `lehmä, ulga `laḿbid ja t́siku Urv;
kos eloh paĺlo inemiisi, sääl tulõ paĺlo ütelüisi;
tä häöt́ innembä `kaśse elost (majast) ärʔ Plv;
esä `tahtse ka `endäst ello, tuĺl siiäʔ, ehit́ rihetarõ `pääle;
lihha mõ̭nõh eloh oĺl `veekese Räp;
`kõikõ nõvvo `riistu jeloh vaia Lut || (iseseisvast elust, abiellumisest) igaüks oli ikke oma eludes juba (elas omaette) Hlj;
elu akatuse `põlbes sai ikki viletsust küll koa `nähtud Mär;
ta akkass vahel oma elu eläme (abielluma); latse teeniv egäüits ja piav oma elu Krk;
latse lähvä oma elu pääle, mes mä ütsindä ti̬i̬ Nõo;
ku ma oma elule sai, söögi`puudust meil es ole Ote;
ma˽taha tu̬u̬d et, tiä kah umalõ elulõ saa (abiellub) Krl10. hoone või hoone osa a. (igasugune) hoone, ehitis –
S saare puu `kasvab elude lisidal;
kabel on kirgu ajas - - sihand kivi elu;
Ütsa elus (palvemajas) keis teise pühabe öpetaja Khk;
Vana `kartuli elu (kartulikoobas) Mus;
kui kerk irmus külm `talve oli, siis ristiti kergu elus (kirikumõisas) Krj;
elu `nöumbud Pha;
lammaste elus oli pisike ahi, seal viheldi;
üks o kala elu, teene vilja elu, kolmass riiete elu. nee oo ühe raeda all ne kolm elu Muh;
vea rattad elu `alla (vankrikuuri); palvelu (palvemaja) Emm b. (rehi)elamu, elumaja; eluruum –
S LNg Kod Urv VId mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu. teine elas oma elus ning teine oma elus;
elude `palged vastamissi [linnamajadel] Jäm;
piab `akma elusid `kraamima Khk;
ma oli elu taga `marju noppimas Kär;
olime kalame elus `kortris Mus;
Eluotsaseinas oo kaks akent, üks toa, teine kambriake;
`Tiuliste elus olid vanasti `seiksed roovialused `mõisates;
Eluesine pühiti vanasti iga `laupa kenasti `puhtaks Kaa;
kotsib `peale oma elude `ümber Jaa;
elu esine `olli ikka kohe lõunat;
eks te tulge elu `sisse koa Muh;
Elud täna na `lämmed Rei;
seal oo koa üks elo, kus üks vana inimene elab LNg;
puadi uksed o `kińni aga elo pu̬u̬lt (korteri uksest) lähväd `sisse Kod;
ostõti tu t́sit́sirät́t kah, ku haŕokõnõ tuĺl `ello; [toonekurgi] ei või elo `lähkeiste [lasta], õt tu̬u̬ kand `huśse kokko sinnäʔ noile `poelõ Plv;
`kärbläse`rõipit om nii paĺlo et, pakõ˽vai elost `vällä Räp;
jeludõ maja (elumaja) Lei;
vaia jelo kabistaʔ Lut c. majakorrus –
Kod M Ran Puh Krl akata kualimajale tõiss `kõrda piäle ehitämä. eks siis `panta preili ülemise elode piäle Kod;
tõise elu pääl Trv;
kate ~ kolme eluge maja Hls;
karanu tõse elu päält maha, sadanu `surnuss Hel;
`õkva kabeli veeren ääd kätt om tu̬u̬ kate eluga maja Ran;
ülemine elu om majal `vastsõmb Krl11. ese või selle osa a. toos, karp kella elu;
prilli elu;
`kumpassi elu Emm b. sahtel, lahter; vahe(ruum) Kui mo liigesnuga sääl seljakoti teises elus ka pole, siis ma küll unudasi ta kodu;
Penaa·lil mütu elu Rei;
rahakoti elu;
kolme eluga kott Phl; [tagumine] `kanga lahk on `kanga elu LNg;
kui sotivahed vähiksed, siis oo ühes `sumpas metu elu Rid c. Kate eluga ammed (särgid, millel ülaosa linasest, alaosa takusest riidest) Hls12. eluase; kodu `nahknär linnab `öhto iĺla, puu kannu sees, kus ta elu on Khk; [läks] siiss seda `mõisad omale elule `korda `siadma et, tema akab sial elama Pal;
si̬i̬ (häll) om latsel üit́s elu Krk;
suvõl ollõv tä `Eevaĺdi majahn elol (korteris) Rõu;
ta‿m ku `tuhkru, ei lääʔ elost `vällä (istub alati kodus) Plv;
siih kala ello olõ‿i - - siiäʔ `maŕja `laskma tulõ Se13. püsi, asu inimene saa siis elu mitte ku need (mustad tiibadega sipelgad) `ümber tulevad Emm;
ema küt́tis `ahju, siis oli tuba `suitsu täis. isegi kaśsil ei old elu `olla KuuK;
näd ammussavad valusass, ei anna elo `koski sul;
sedä elo sul ei õle, sul one silmäd alate vett täis;
ta näeb ärä, et meie siin üvä eloga (rahulikult) issuma;
ühel vahel munadel ei õllud elo (mune kulus palju) Kod14. (intensiteedisõnana) a. laus-, väga (tugev); üpris, lausa, täiesti Ta sai mu kääst elu mau`täiä [peksa] Jõh;
elu`iidne vana puu, küll tema oli `õisa täis;
elu`iitsed majad olid Ris; [hobune] elu `neĺla pani `sinna taha `otsa Plt;
Sa eluull oma `ütlemisega KJn;
Sa elukurat, vällä võtab enge Pst;
elu tuult aap `sissi põrmadu alt;
kummi `tuhle (kingad) periss elu vett täis Krk;
nä ommaʔ elo kavvõh;
elohüä;
eloillośs Se Vrd elumane b. (vähesust rõhutavalt) Enge terä, elu terä Khn15. (hüüatustes) meite sõnad pannatse `kirja, oh `elde elu Han; Oh sa elu (imestades) Amb;
o elusõkõ, om taa ka‿ks tüü (kirudes) San
käsi käsi g käe (
kää,
kεε), p kätt üld (
käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe;
Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie;
Käsitä `kiskub,
valuta `vingub,
jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu;
võttab kää ~
käside `pääle;
`Lõikab `lääväku `kääga `leibä;
Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg;
`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh;
`Rahvast oli vähe kuos,
ühe käe `sõrmedel lugeda IisR;
kääd on `kohmas;
midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai;
kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures;
`sääma kää kinnas Ans;
käsis nii külm Khk;
Kääd on nii pakatand,
nahk on nii kõva ja `karme;
Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas;
Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged,
`ööti:
surma `kindad kää,
sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta;
Käsi nagu suur lasn Pöi;
pisike käsi nagu `varblase jalg Muh;
oh taal oli ää meel,
pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm;
kääd vaheliti Kul;
ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad,
sured vasakkää `luśkad,
et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih;
Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg;
lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor;
Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää;
mehed `trampisid sis pärastiku puha,
ikka ükstese kääst `kinne Ris;
`ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei;
käesime temaga käsi oli kääs;
oli `vandund sedasi:
kui ta piaks `süńdima,
olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu;
kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb;
tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe;
mul lõi nari kätte VMr;
kui pahem käsi sügeleb,
siis saad raha,
kui parem käsi sügeleb,
siis annad raha `väĺla;
tugeva `käega mies,
`raske rusikaga Sim;
Meister laiutas kua käsi,
mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab,
akab kätte;
kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse,
suab pahema ~
pahama käe mi̬i̬s;
kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod;
siul oo kardule pudrust käe,
ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida;
käe musta ku kooberti;
kate käe kanik ~
kikk (õhuke leivaviil) Krk;
kui karvatse käe,
siss olna ää mesitse õńn;
käsi puusan nigu potil kõru küllen;
kõnnib nigu parun,
käe `perse pääl,
oless ta `lilligi liigutass;
kõ̭ik peeniksed ärräd,
ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran;
sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle,
ei pia midägi `kinni Puh;
mul käe om sandiss lännuva,
ei jõvva enämb `lehmä `nüssä;
pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte;
miu käsi om jakust väĺlän;
temä kätel oĺli nii suur käbedus;
võta nüid sääld kate `käega,
kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo;
pane käe ruhmikule Võn;
ei ole `jõudu käte seen Rõn;
ma `tõmpsi tedä `käega,
et tulõ˽siiäʔ Kan;
Kel laǵa hääkäe päḱk om,
tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv;
kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah;
ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl;
käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen;
miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ;
ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har;
Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä;
ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit,
tulõ `puuduss;
Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege;
käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga,
esi ilmamaa tark =
kell Rõu;
mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ,
et või es üless `nõstaʔ;
ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ,
vana olõdõʔ;
käsildä ja jaluldaʔ,
a üle ilma tark =
kaal,
`minka kaalutass Vas;
täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ;
kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina,
käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp;
ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ;
kid́si käeh;
ḱäut pümehhuisi,
kumbit käśsiga i̬i̬h;
tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh;
võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg;
äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk;
ega mol põle kahesid `kässa mette Mar;
ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn;
ega mul katte `paari käse ei oole Krk;
ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran;
ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ,
üte˽käe ennede Har;
kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll;
Ole mees,
anna käsi,
lepime ää Pöi;
ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn;
anna mul käsi,
siss jääp `kindless,
et sa miul tulet Krk;
sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran;
Ei anna ma sullõ kätt,
sul om käsi kärnäh hum Plv;
Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas;
jät́t jumalaga,
ańd mullõ käe Räp;
teretät,
annat käe Se;
kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame,
onu and `saia Krk;
kiä medä ańd latsõlõ,
siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har;
käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1.
peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu;
Ää otsi vetit,
veti on mo käe Rei;
suur pitk vits `olle kεε;
kui `vörku kududakse,
siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl;
kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg;
mul oli veki kibo kää,
natoke `marjo ka sies Ris;
nää,
kaks naist lähvad,
pakid kää Ann;
igal oma puulusikas käe Kõp;
mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil;
`oitke,
`pernane tulep,
vemmel om käen Puh;
tõesen käen om vikati lüsi,
tõesen käen om käsiläne,
siss keerutat Nõo;
ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote;
ma˽tuĺli lehmägaʔ,
lõ̭ig oĺl käehn Rõu;
väits um alati kurah käeh Plv;
vaŕs oĺl puust,
tu̬u̬d hoiete käeh Räp;
krandaśs om käeh Se 2.
labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs,
sis on sue Jõe;
kää võru on kääs Jõh;
`antskad kääs Vai; `
käised olid kääs,
nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos;
ohakaid kitkuti kinnas käes Trm;
käetuĺbid one käen,
tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä,
kui võtad kardulid Kod;
mul˽`kinda käeh,
mullõ ḱulm ei olõ Se;
käde ~ kätte 1.
pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile,
`toine ans maast [viljavihke] kätte ~
käde VNg;
ei saand midägi käde,
`miska oliks `viskand Vai;
kui kena `kaika käde saa,
lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus;
vöttis ohjad tugevast käde Vll;
aerud kätte ja `tõmbama Muh;
näppaja inimene,
tea mis käde kahmib Rei;
võtame rähäd käte Vig;
võta laps oma kätte,
oia süles iluste PJg;
ma võtan korvi kätte Kei;
isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu;
ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `
murtsin metsast ia madjaka kätte,
muidu kuerad tulevad kallale Kad;
tämä ei võta kurikad kätte Kod;
nii `paĺlu kihulaisi `olli et,
mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte,
tollega `laŕpse Nõo;
pruudilõ `ańti siss luud kätte,
siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn;
murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote;
`mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn;
Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma,
tõnõ and takast `langu kätte Urv;
võta nui kätte,
ussõn om `nilbõ,
muud́u satat mahaʔ Har;
väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2.
labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai;
`palju käsi `ollid `kirkus,
seal es `panda `kindud kätte Muh;
tämä ei tee sukka ei kinnass,
õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod;
käe tuĺbi,
ku kohekil ti̬i̬ pääl läits,
siis `panti kätte Krk;
`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1.
peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh;
`tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr;
tuul viis rätiku kääst Plt;
kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk;
kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä;
poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo;
`katlakõnõ libahtu käest `maaha,
lät́s `kat́skiʔ Rõu 2.
käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi,
kui sa kääst ää `tõmbad Muh;
ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3.
(lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg;
keda nied `luomad `karjamalt `saavad,
käest `anna muudkui `juure IisR;
loom ep toida ennast karjamalt,
ikka aeavad `öhta kεεst Khk;
loomad oo käest saand,
karivad ja keppovad kojo Mar;
sügise saavad loomad käest Tõs;
kui `rohkema `jälle kääst anna,
eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK;
lehmäd saed käess,
ańnid üväss `piimä Kod;
kaśs on `õppinu käest `saama Äks;
ku na (sead) muan käüsiv,
käest `anti ka vähä lakatsit Krk;
käest andass ommuku varakult ärä Hel;
miul om niipaĺlu käest `anda,
et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo;
vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle,
kui enämp midägi es ole käest `anda Kam;
śjoo elläi õ̭ks om saanu käest,
śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4.
(koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu;
`kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk;
Mis kergest kääst saadud,
see kergest kääst läind ka;
See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud;
jahu oli püsut napist kääst Kaa;
Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm;
käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst,
sie oli vist vähä kääst saand Kuu;
ta täna käest saand Mar;
käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig;
kiva `antud kääst kätte,
kui kedagi ehitatud Lai;
tüdruk käind kääst kätte Plt;
ega meil tunnistajat es ole,
miä käest kätte anni tolle raha;
kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo;
tiiät küll,
ku üt́s asi käest kätte käüse,
sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte,
siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod;
ei tohi üitsütest ette minnä,
piäp käest kätte `põimma Nõo;
peost ~ suust suhu, käest kätte 1.
(laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm;
see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar;
eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2.
(üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte,
aga sina aru ei saa Mär;
ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn;
omast ~ oma käest 1.
endal olemas Iess ora,
`keskel kerä,
taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu;
`astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg;
si‿`
asta (tänavu) omast käest leib Vai;
Koorm `oksi `talve koju tuua,
regi omast käest Pöi;
Obo `raskõ pidädä,
aga üsä iä kua,
ku ta omast käest võtta ond Khn;
Egas vanasti kedagi ostetud,
kõik suuremad assad olid omast kääst Kei;
mis viga `süia kui suu omast kääst Trm;
saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss,
sü̬ü̬k `olli omast käest Ran;
oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2.
enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu,
paneb omast kääst `juure Lüg;
Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR;
linnast `toodi vörgulinad,
käbid tulid omast kääst `panna Pha;
ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu;
`tehti ise oma kääst `küünlad VMr;
säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad;
poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva,
et keedäme `mu̬u̬si Nõo;
omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3.
oma kogemusest Omast käest tiad,
`paĺju suppile `suola `panna IisR;
`tiatsin seda juba omast käest Plt;
käega ~ kätega 1.
käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi,
me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg;
se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai;
rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud,
et `vihku võtta saab Mih;
jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää;
ega ennemalt masinad old,
kõik `kääga õmmeldi Ann;
esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada,
a pärast akati argiga Pee;
erne kisuti `käega Trm;
pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv;
leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo;
Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr;
vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ;
kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har;
käśsiga˽`peśti vili Rõu;
mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas ||
sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul,
sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2.
kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa;
Tennäs käega Räp;
oma käega ~ kätega 1.
ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta,
muul ajal `anti ikka jau pärast Ans;
oma kätega tehtud Khk;
tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar;
liha `ańti nagu kuke noka täis,
ega oma `kääga `tohtind võtta Juu;
ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr;
surm ei ole oma `käega võtta Ran;
panõ noʔ uma `käega paigalõ,
säält om sul hää võttaʔ Har;
Võtaʔ õkva uma käega,
sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp;
oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod;
oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil;
mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst,
kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel 2. fig Asi `olgu aus,
käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene;
Käsi `puusass,
täi `pungass (laisast inimesest) Kuu;
Kui käed `käivad,
siis vats `naurab Lüg;
kääd `tieväd südäme järele,
`eigä südä tie `kässi järele Vai;
käte varal,
oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk;
Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled,
äi sa `jäksa mitte üles `tösta,
mis sool maha kukub Rei;
Kelle käed sitaga,
selle suu saiaga Hää;
Mis ma annan,
käsi tühi,
teine paljas Ris;
mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu;
Kellel kääd,
sellel kalad,
kellel jänu,
sellel jalad Amb;
käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm;
ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress,
et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel;
südä täis lääb,
siss `tõmbap käest (lööb) Nõo;
Käsi puusan,
täi pungan Urv;
Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś;
käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har;
aitu·mma,
küll mä küünü,
mul pikk käsi Räp |
Mis pahemb käsi tieb,
paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg;
ega vassak käsi seda või teada,
mis param käsi teeb Juu;
Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ,
miä hüä käsi tege Rõu;
Mis ää käži teǵe,
taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege,
sen kaul `kanda Kuu;
midä käsi tieb,
sedä suu süöb Lüg;
kudas käed kärnatsed teevad,
nii perse `vaene piab Aud;
Mis käed kärnased teevad,
küll perse peenuke piab Hää;
kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod;
kud́ass käsi käänäb,
nõnda piht piäb Ran;
Nigu uma käsi käänd,
nii uma perse pedä Urv;
Miä uma käsi käänd,
tu̬u̬d uma kaal kand Rõu;
käsi täis keretäis mia nakassi `vasta,
siss `olli miul käsi täis;
laosut sa sõna `rohkemb,
om käsi täis Nõo;
käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha,
käsi pikän Puh;
ega joodik ei `keelä et,
ärä anna,
iks käsi pikän et anna Rõn;
Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp;
käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu;
Käsi `pesso kätt,
siis `saavad molemad `puhtast Vai;
teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll;
üks käsi peseb tõiss Kod;
käsi mõsep kätt,
ku sa tõesele ääd ti̬i̬d,
siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo;
käsi kätt mõsk,
mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se;
käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai;
temä oiab käed kõhus KJn;
ei saa käse kõtust `vällä Krk;
käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR;
Mis sa vahid kääd vaheldi,
kut va laisk inimene Kaa;
võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh;
seisab `peale käed `kõrbas,
eks sa tee koa kedägi tööd Mar;
`varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa,
ega sedasi põln,
et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud;
seesab mutku kääd kõrvas,
ei tee kedagi Plt;
käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku,
lätsivä˽Venne`maalõ Räp;
ḱäu käeʔ karmanih,
naańe tege [tööd] Lut;
käed kihelevad ~ sügelevad 1.
(virgast) kääd sügelevad töö järel Han;
Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2.
(riiakast) Käed sügelevad,
tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR;
Kääd kihelevad,
äi või `olla Pöi;
Kui kääd sügelevad,
siis tahvad teise kallal `minna Han;
(nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg;
Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR;
See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi;
mo param käsi läks ää kõrvast Mar;
laps on mulle juba teisest kääst VJg;
miu esä `olli `väega laisk,
mia olli nigu tõene käsi täl Nõo;
tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl;
śjoo lat́s om mul kui uma käsi;
tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se;
kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd,
aga lähed `jälle ära Rei; [
lat́s]
um joʔ pikemb kätt Plv;
niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp;
kätt (koos adjektiiviga) 1.
võitu, -poolne vabadikku `naised,
nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg;
rumala kätt inimine;
`vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä,
`uhket kätt mies;
sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg;
`uonuke inimene,
`veikest kätt,
`lahja Jõh 2.
(viisi- või hulgaadverbina) `Laapima,
sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama,
`olgu `pühki˛ess vai `pessess;
`Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks;
`Esteki [vajutas] tasa`hilja,
sis vähä`haavalla tugevamba kätt;
Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu;
kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε,
`kehlab ennast Emm;
keisid kirikus kätt `anmas Mar;
sel pruudil on ju käsi ~
kääd ära `antud VJg;
kätt lööma ~ vedama 1.
kihla vedama `lüöväd kätt kõhe,
`kumma valitsus `õigest jääb,
`kumma valest Lüg;
`löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm;
`viame kätt,
et õige on Hää;
lööme kääd selle `piale,
et sa võedad Kos;
muidugi `jälle käśa lõivad,
et tema ujub nii `kaugele Lai;
löönuva käe,
et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran;
Ants üteĺ:
olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2.
kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel,
lööme kääd kogu Vll;
obo oo ostetud,
käed oo `löödud,
liik oo `joodud Mar;
me lõeme selle `peale kätt,
et ta lubas `truuste `anda Juu;
`tõutasin kätt `lüies,
et sedamaid ma tien VJg;
käeʔ `lüüdi joʔ kokku,
kaup om tett Krl;
`lü̬ü̬di käsi kokku,
siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har;
jutt om aet,
käsi ĺüüd Se 3.
kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4.
(imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa;
Löid kahte kätt kogu Emm;
tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku,
et või õnnistegijä inimesekest Nõo;
käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud,
`ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai,
siis akati `viina `jooma Juu;
käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh;
kui `kihla lõid,
siis lõid kääd kokku,
käämees lõi kääd `lahti Juu;
Me leime käe. Ants om tunnistaja,
temä lei käe valla Hls;
kui millegi `pääle lepiti,
siss `oĺli tunnistaja man,
kes käe `valla võt́t Nõo;
kätt kaema ~ katsuma ~
vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg;
siin oli üks Tuavet,
tema `voatas käsa Kad;
küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine,
kaeb kätt ja,
jälle viis rubla Nõo;
ma kai su kätt,
kas sul om `õnnõ Krl; `
aŕbda kaie ḱätt kah Lei;
käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku Jõe;
`naised lasevad kääd `liikuda Lüg;
Kes ikke jõudis kässa käia laska,
see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg;
`laske aga nüid `easte kääd `käia,
et jõuame selle töö ää teha Juu;
lase käsi ~
kääd `käia,
tie `kärmemast VJg;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
ti̬i̬ ti̬i̬,
lase kätel kävvä Hel;
tu̬u̬ käsi käib sul,
`õkva nigu üits lind `lendäb Nõo;
lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se |
Kätel valu `anma Han;
käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad,
pane kääd `tööle Khk;
ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale,
nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu;
Pane aga käed käima,
mis sa ootad Tür;
Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo;
käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai;
Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa;
ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär;
sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod;
pane käe `küĺge,
mis sa vahit;
ega `seismine ei massa midägi,
pane käe tü̬ü̬ manu Hel;
ma viĺläteräkse niidi,
`kartuli võti,
aga temä kätt `küĺge es pane Ran;
laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har;
pane˽käeʔ `külge,
naka˽`tüühü Räp |
ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu;
Nimepidi et ta tü̬ü̬s on,
aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää;
minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt,
ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod |
Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp;
käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge,
ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar;
mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg;
umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp;
nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh;
nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr;
nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod;
kõik obese ilusa nigu pildi,
`juśtkui kätega tettu Puh;
taa‿m nigu käśsiga tett Räp;
kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa,
siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh;
Teeme kätega selgeks Kaa;
kätega rääkima lööma, kaklema –
Kaa;
käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle,
sie jutt ei õle `õige jutt Lüg;
Ta pole sest oolind midagid,
eitis `kεεga sene `pεεle Emm;
ää pane tähelegi,
mes nad `rääkväd,
löö `käega takka Mar;
`Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han;
pärast lõin `kääga,
ei tia,
mis sie minu asi on VMr;
tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod;
ma `viska `käege ja lää ärä Krk;
mes sä sitta kahitsed,
lü̬ü̬ `käega,
las läits Ran;
`viska `käega,
asi tettu,
sulle temä `kraami vaja Nõo;
ku midägi `halva um,
hiidä˽`käega,
neeläʔ `alla Rõu;
ma hiidä `käega‿nõ Se;
käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia,
et si̬i̬ võle om Krk;
mitte ülekohuss kotin ei saesa,
temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh;
Si̬i̬ om jo käega koppi Räp;
käega katsuda 1.
lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda,
ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu;
Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg;
Kui kalad vee peal pesevad,
on vihm `kääga `katsuda Pöi;
oh see oli üsna `kääga `katsuda,
pole mitte `kougel olnd end Emm;
silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2.
ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda,
et näväd `vargad `onvad Lüg;
see on `kääga `katsuda,
et ta on varastand Juu;
see on jo `kääga `katsuda vale Plt;
nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter,
nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR;
nagu käega valu ää `võetud Muh;
Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse,
kus titt on,
kahe `palja `käägä `mennä Kuu;
tämä ei tule `palja `käägä,
alati tuleb kimp kääs,
komps `kainlas Lüg;
äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi;
Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad,
sellest põle abi Hää;
ega ma siis ka tühjä `käägä mend,
ma vein sinne värsket kala KuuK;
ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike:
liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn;
ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege,
mul es oole midägi tuvva Krk;
poig tuĺl kate `paĺla `käega,
mitte midägi es tu̬u̬ Nõo;
ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2.
varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle,
mine kate `paĺla `käega Ran;
siss `paĺssi küll,
et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ,
niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har;
`paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3.
(kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed,
kedagi kää ei ole Mär;
lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta,
võtt ometi `miśkid kätte VMr;
`paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg;
ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran;
kahe käega 1.
kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh;
Tu̬u̬ um sul hää kotus,
tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ,
`küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu |
mõni om nii ahne,
kui mustikil om,
siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2.
meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se;
kahel käel 1.
südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2.
meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm;
see inime võtaks mo kahel kääl `vastu,
kui ma läheks Ann;
võtab katel käel `vastu Trv;
kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv;
kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas,
et kannass kätel,
pärast jätab maha,
mine kus juudas Pal;
ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv;
ois oma `pruuti,
oless tedä vai käte pääl `kannu Ran;
kätes, kätesse 1.
hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab,
aga teised ei soand akkama Kei;
talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn;
süda kohe rahul,
kui tiad,
et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2.
käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi,
sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ;
Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ,
`käśsi harinuʔ Urv;
kiä `käśsi harinu kaśs om,
tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har;
võtaʔ lat́s `kässi Se;
käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1.
läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm;
tä suri ühnä mo kää all ää Mar;
tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla,
ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod;
uma käe ala panõ,
`hindä tiiu (teadu) ala Se 2.
ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast;
mies on `naise kää all,
ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg;
naine on ju ka mehe kää all Vll;
ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar;
tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3.
tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd,
`kuskis vee all Vll;
käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg;
pane eese käe järele ää Mar;
Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav,
mõjal kõik võeras Jür;
kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr;
Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm;
sääsi kõik oma käe `perrä Ran ||
tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä,
kellel vali kade käsi one,
ei lähä lu̬u̬m edesi Kod ||
`Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi,
aga eegeldus ei paśsi Jür;
käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi,
tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg;
Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja;
Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar;
ma usun seda sinu kää peale VJg;
ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se;
omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä;
Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu;
eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast;
lüöb oma kää `pääle,
lähäb isa `juurest `vällä Lüg;
lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk;
Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa;
eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha;
käte pääl elama,
ennast `kümne küinega `toitma Rei;
ta elab eese kätte ~ käe peal,
eks ta `nõnna saab,
kuidas ta ise jõuab `teenida;
ennäst käte peal `toetma Mar;
lapsed on kõik oma kää peal,
mul põle neist muret Juu;
kes omal käel elas,
eks see õld ikke omaette peremees;
Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud,
siis akkas oma käe pial tööle Trm;
mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo;
Oĺl ka `rätsepä käealunõ,
seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv;
uma käe pääl õks eläde,
kui päiv üle saa,
ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har;
naaśs umal käel elämä Plv;
Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp;
timä eläss ummi käśsi päält,
uma `ḱümne sõrmõ päält;
uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa,
mul on ia käsi Jõh;
menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk;
võta sa kõige `enne,
sul on ikke ia käsi old Sim;
kel one üvä käsi,
selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod;
helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm;
anna `elde `käegä,
et põrsas edesi lähäb Kod;
tõene tütär om `eldede kätega Kam;
Tiä om nii `helde `käega,
et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ,
sõ̭ss esi om nällän Urv;
jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene,
`kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg;
kerge käsi ~
käega 1.
kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk;
Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi;
Ilmast `ilma käsi seĺlas,
alati lü̬ü̬b `teisi,
`kerge käsi Hää;
ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu;
`kerge `käegä ja äkise vihaga Kod;
Karla om `kerge `käega,
pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar,
es olõʔ asigi Vas;
Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2.
virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle;
tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3.
helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4.
kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai;
`kerge `käega `andis raha `väĺla Mar;
kinnine ~
kinniline ~ kinninane käsi 1.
ihnus Sie `kinninase `käega vanames,
`uota sa,
et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2.
tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad;
tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki,
tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam;
kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1.
saamatu üks `kinni kätega inime Jäm;
Tal oo käed `kińni,
ti̬i̬b tü̬ü̬d küll,
aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor;
ei saa akkama ühe `tüöga,
`aeglane,
nigu kääd `kińni Sim;
si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge,
`kinni kätege Krk 2.
ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime,
oma kääst ta teese kätte terä ei anna;
teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu;
Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm;
teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai;
ei `ihnu `anma teeśele,
temä käsi on `kińni KJn;
temä käsi oo kinni,
temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3.
tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis,
käed `kinni,
soa teha midägi (sündis laps) Pöi;
naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv;
Käed süles kinni Hls;
kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega,
innembi lask hukka minnäʔ,
a tõsõlõ ei annaʔ Urv;
kõva käsi 1.
range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2.
ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad;
kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi;
räägidi et pöleks mette uppond,
seal oli kuri käsi käind Rei;
kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled,
et sa‿p anna midad,
siis sa oled köva `kääga mees Vll;
kes kõva `kääga,
see on ihne Lai;
kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega,
ikki `oĺli oma padajäńn ligi;
Ku naśteinimese `kohta `öeldi:
`senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna,
siś [tähendas see] titte `vaatama Hää;
kui perenaine tuleb,
on alati käsi kõver Plt;
või te tulede kõvere `käege siiä,
`arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk;
laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe,
aga tal [
tü̬ü̬]
ei `laabu,
tal ei olõ `laapsa käsi Rõu;
lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu,
tä igä `lahke `käägä avit Kuu;
annab `lahke `käegä Kod;
perenaine oli `lahke `kääga inimene,
ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo;
lahkete kätega 1.
nobe, kiire ta `lahke kätega,
saab iast akkama kõigega Jõe 2.
kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha;
lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1.
helde Ei tä `ihnus old,
igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu;
Oli üks lahti kätega miis Pha;
Lahtise kεεga inimene Emm;
`lahtise kätega,
se on `elde inimene Sim ||
anna niipaelu kui sa annad,
tee käsi `lahti Mih 2.
osav, töökas On `lahtiste kättega,
kõik asi täma kääs läheb Lüg;
`Lahtised käed,
ta on osav tegima,
tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää;
oli `lahtise kätega,
tema kääs iga töö läks `korda Plt;
käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti,
ikka käsipidi `külge `akmas Khk;
teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim ||
naesed kudusid,
kui käed `lahti (tööst vabad) olid,
ika kudusid sukavarrast Mih;
osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga,
tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr;
raske käsi, raske käega 1.
ihne, kitsi –
Sim 2.
(töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega;
taal om `väega rassõ käsi,
ku‿ta midä and,
siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se;
rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs;
täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi,
hää praasnikka vai pomkit pitä,
kel tu̬u̬l aol tulõhus Se;
täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja;
Õige tävve käegä pant [soola] Trv;
käed valla ~
vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh;
küll om mõnel inimesel vallalise käe,
mes tä ette võtap,
si̬i̬ edesi lääp Nõo;
tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel,
täl tü̬ü̬ lätt kah Kam;
vallalise käega 1.
helde Vallalitse `käega,
om virk `andma Urv 2.
kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega,
tükib `küĺge `kergede tõsele Ote;
altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida;
se oli nihuke altkää tegemene,
põld `truuste vabrikus `ühti Juu;
sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos;
ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk |
alt käega teretama (pistist andma) Mih;
ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb;
käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu;
kut kaks kätt `rönna `pεεle saab,
siis on keik kεε,
mes tahtnd ja igatsend Käi;
ega tä `enni rahole jää,
kui kaks kätt `rõnde peal Mar;
Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor;
`vehkle ja `vehkle,
ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod;
egä inimene enne rahu ei saa,
ku käe `risti rinna pääl om Krk;
mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ,
ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu;
Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp;
pańd kat́s kätt jo rinna `pääle,
`kõ̭ikõ jo viländ Lut;
käed külmad id Tal omma joba käe külmä,
tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp;
ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ,
siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se |
külm käsi (surm) Krk;
käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa;
Loĺl pea on ikka käte jalge riuks,
kes midagi äi mõista,
ta peab kõik `jõuga tegema Pöi;
Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm;
Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür;
emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr;
es liiguta kätt ega `jalga,
nigu surnu Ran;
karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures,
ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg;
Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm;
Mis siis sel viga õli,
kui `veski käe-jala juures õli Trm;
tütär õli mul lähiksen ja juuren,
peris käe juuren Kod;
laps on emä käe-jala juures KJn;
oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu,
siin saman käe-jala man Nõo;
käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust,
ei saa edasi Rei;
käsist-jalost `seotud LNg;
käsist-jalust `tüöga `siutud VMr;
naene võta `naabri talust,
seda tunned käsist-jalust SJn;
ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni,
ma ei saa kohekil `liiku Krk;
`jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen,
ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh;
võta˽naańõ `naabritalost,
toda tunnõt käsist jalost Rõu;
ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu;
ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar;
ei saa enämb kohegi,
ei käsist ega jalust,
ei pääst ega `persest Ran;
kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda,
eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär;
on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind,
küll tema on aga laisk Juu;
nii kätt `jalga müöda tieb,
ei uoli tüöst VJg;
ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka,
ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg;
sie `aigus võt́tis mehe nii maha,
et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim;
käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm4. a. inimene midu suud renni juures söömas on,
midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm;
vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus;
`paljo käsi `tahtmas Emm;
`mitmed käed kallal keind juba;
meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar;
talus oo `tarbis paelu `kässa Mih;
ulk käśa abist Kad;
selle tüö jäust on pailu käśa vaja,
ei sie nii `kergesti lähe Sim;
sial on palju käsi küll,
`ükski ei `tüöta Iis;
siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast,
kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn;
käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk;
aga `ulka käśe `oĺli man,
vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran;
`rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar;
`mäńgisid neĺja käe pial Sim;
nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `
saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu;
kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg;
pulmas lapitasse `põlle,
pannasse raha ja `ööldasse:
`peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb:
pruudi käsi jääb `peale Plt;
surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai;
`austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim;
vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad,
`augikalad jões Lüg;
rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu,
toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu;
majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg;
mene `vassaku kätt;
`kiera paremalle `kääle Lüg;
parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh;
Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR;
pööra `säämad kätt Jäm;
See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa;
vassaku käelt perenaine `surri ää Muh;
Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei;
kui sa `undrehti kätt lähäd,
siis oo oma süi,
kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva,
parampool kätt,
kui siit lähäd Tõs;
panin ärjad `undrati ikkesse,
teeńe oli teist kätt Nis;
adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr;
läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm;
oia pahemad kätt Kod;
paremal kääl on mets Äks;
Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil;
mine üä käe poole ~
üät kätt Hls;
ku `õkvalt käe päält tuul om,
siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran;
kui ti̬i̬`lahkmede saad,
siss `käänä ääd kätt Nõo;
käänä sa ääd kätt Ote;
tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har;
Mõtsast läbi,
kurrakätt siss tulõ käändä Vas;
tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp ||
`nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe;
`hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg;
pane kangas nõnna,
et kangas ette ei kasva,
et ei kasvatand teist kätt ette VMr;
liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod;
tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv;
tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse,
tõine käsi kisub ette,
siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote;
Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har;
Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset,
sõ̭ss oll kuta˽`väega halb,
nakass tõist kätt ette vidämä Räp8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar;
temal on ea käsi,
tieb ilusa kirja VJg;
kańni `selge käsi Plt;
ää käsi,
ää käekiri tal Krk;
tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle,
`mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg;
`Ilmama pikk protukuĺl oli,
käed all ja kõik IisR;
Kaks käämeest oli,
kes kääd `alla kirjutasid Pöi;
tie `seia käsi `alla JMd;
pane käsi `alla VMr;
kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh;
ku joba `purju sai,
kirjut käe `alla Nõo;
kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ,
kolmõsugutsõʔ,
kolmõ sordilitsõʔ Se;
linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte;
Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ;
mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte,
õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs;
kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese,
siss või [väga] rutto käsi saiaʔ;
lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi;
käsi käib kehvast Lai;
käsi käü hüäste Vas;
täl `höste käsi käu,
tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se ||
hum käsi käib `kät́sess `sisse,
tõesess `väĺjä Kod;
käsi käü ütest `käüssest `ussõ,
tõsõst `käüssest `sisse,
mis käel hätä Har;
noh veli,
kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli,
käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se;
kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei |
su käsi `easte `käima ei pea Mär;
nii ta om si̬i̬ ilma asi,
nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu,
kos käe küĺlen Kam;
Adra käeʔ olli ravvast,
vabrikoh valõt,
otsaʔ olli puust Vas;
haŕkadral om pääpuu,
a pluugal käeʔ;
adra käeʔ,
midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ;
tsõõri omma `kanga kässi seen Võn;
`kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud,
selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua,
tõstetasse käsi üles Ksi;
Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu –
Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San;
si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp;
Suur käsi;
voḱi käsi,
`kuut́slilaud om küleh;
Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad –
V Vokil om kats kätt,
mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv;
pooli käeʔ;
käenahaʔ Plv;
Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas;
Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi,
`käekäne mano,
lastass piḱebähe tud kaarõht;
käeʔ pandasõ `tulpõ pääle,
tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar