[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ees- 1. (kohakäänetes võivad muutuda mõlemad osised) (ruumiliselt) eesmine `Aidas oli ies `nurgas pahemmat kätt suur kirst; Ies `kõrtsis õlivad `purjes mehed Lüg; Iesväli (kodulähedane põld) Jõh; Aja `luomad iesthult (kodulähedane ahu) kodu IisR; vat igavene suur `körge kivi on meitel säl, eesrannas Khk; kesse mind ette `rinda (esiritta) laseb Muh; Kui vintsimees vintiilist ouru keerab ja eebel aa eesseisus siis vints töstab Emm; [voki] luh́t oo eespulga ja tagapulga vahel Aud; eeskarjama kibe - - põle kedägi võtta (loomadel); eeslõugas (kivi ahju esinurgas) Juu; Ies`ammad Jür; kui sa [kihelkonnakoolis] juba ees`saalis neli talvet ära käisid, siis läksid taha `saali Pil