[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

keedav `keedav g -a Rei Mar(-b) Mär Vig Han Kse Tõs Plt; `keedäv g -ä Vig Tõs KJn, -i̬i̬- Krk; `kied|av Ris, -äv g -ävä Khn; `keed|ev Käi, g -va Plt; `ki̬i̬d|ev Äks, g -va, -vä Kod rabane, allikane (pinnas) Se va mee eer aeb vett ülesse ja on `keedev kui ermus Käi; `Keedaval põllul jäi rukkikülv sügisel tegemata Mar; eks sii ike ole mõnes `kohtes, ole koa raba laud, nee ei külmetä kinni, nee o `soojad, `keedäväd koehad Vig; `kiedav koht on netsoke koht, kus maa siest kiedab vett üles Ris; tõesil one `ki̬i̬dväd kõhad põllu siden, kos `ki̬i̬dev mua one, kiädäb ülesi, `kerkib ülesi ja jälle vajob `alla Kod; põllu pial on madalad `keedvad maad, liiva maa `tõmmab vee `sisse, see ei ole `keedev Plt; mõness kottel om `ki̬i̬däv kotuss, kun allik all om, kurt like alati Krk Vrd keebjas, keede, keev

kirasseer kirass|eer (-er) IisR(-ir) Tor Hää(-ar) Saa/-s-/ Ris/-s-/ Koe, -ier Koe VMr VJg, g -i
1. ratsaväelane (tsaariajal) Kirassirisi `kruonus olen nähend küll IisR; kirasseerid oo vene soldatid Tor; kiraseerid on obuse vägi vene valitsuse ajal Ris; kirasseri polgud Koe
2. fig (suurekasvulisest olendist) üks ilusa kasuga asi olgu luum või inime on kirasseer Hää; si mi̬i̬s on suur ku kiraser Saa; küll on jo suur kirassier poissi Koe; pikk nagu kirassier VJg

komandör (variante) komandör, kom(m)ander, kamandör, kamander, kamandir g -i; komand|eer, kamand|eer g -eeri; komand|ier, kamand|ier g -ieri; komand|iir, kamand|iir g -iiri; `komand|ü̬ü̬r g -ööri väeüksuse ülem pattaljoni ka·mandiir õli üle `nelja `ruodu Lüg; mei kamander. peräst sai `kindralist Vai; krepaśti kamandir Kad; polgu kamandie·ŕ VJg; sõal om ka·mandiir Se || fig kamandaja Ku mina isi `äśti `tü̬ü̬tan, mis komanderi mul änam vaja on Hää

korkenseen `korkens|een Jäm, g -eeni Muh; `korkensien Jõh, -ń Hlj; kom `korkenseeniga Kuu; `korkens|eer Jäm, -ier g -i Jõh; `korkinsien Vai; `korkensen, -on IisR, `korketsin Khk, `korkissuon Lüg, g -i; korkessiin Kaa korgitser Kisu vai `korkenseeniga sano suust (vähese jutuga inimesest) Kuu; Votta pudeli kori `pihku ja `tomba `korkensoniga IisR; kahe `korketsiniga nuga Khk