[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

haldjas `aĺdjas (-l-) Jõe Hlj Vai Khk Krj Rei Rid Kul Kos JõeK Koe VMr Kad KJn, `aldij|as R Ans Vll Hi(h- Phl), alij|as Mär HaLä Kos Ann Tür Pai Plt(aĺli-), `aĺgj|as HJn Jür JõeK Amb JMd Kod VMr Rak VJg Sim, g -a; `aĺjas (-l-) g `aĺja (-l-) Mar Ris Juu Amb Koe Kad Lai; aĺjas (-l-) Jäm Pöi Vig HaLo Hag Iis Trm Plt, aĺjass Pal Äks, g `alja; aĺlas Pha Kei, g `aĺla Lai; aĺgas g `aĺka HJn; pl -`aljad (-ĺ-) Jäm Pha Vll Jaa Pöi Muh kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim kolm `aldijast tuld [laeva] `pääle ja - - `aldijad akkand `riidlema, akkand ühttoist `välja ajama `laevast Jõe; kive `juures oli `aldijas, sie vei `lapsi vahest - - ku niisugune lai kivi oli‿s `kardeti VNg; `aldijas on `jusku kodokävijäs - - `surne `näidäb kodo, ̀jusku `aldijas käib tagurperi (tuleb koju tagasi) Lüg; `aldijas on `metsa vaim Vai; näh `metsas ja meres `öötasse ikka `aldjad ja näkid olad Khk; suurde `metsade sees olnd suurt `aljad uiland eloste ja laulnd Mar; `aĺdjaid oli `paĺlu, `metsas oli, vees oli koa; `aĺdjas udu seest tuli, metsa vahel ennast vahest ilmutas Kul; aljas o `öössine `nõiduslik asi, `niuksed `köimesed ja `köijad pidid olema Vig; ta oli aljastega kokku `trähvan Ris; `metsas olijas uilata `vastu Rap; kui `aĺgja `jäĺgede `peale `metsas astud, siis eksid ära JMd; Ebavere mää pial elada ka `aĺdjas; kui `aĺdjaga `võitled, piab seĺla kuu `puole `oidma, ei siis saa `aĺdjas kedagi tiha VMr; aĺjas lupistas poisi ää Trm Vrd aldijaine

haljas aĺjas (-l-) g `aĺja (-l-) S(`h- Phl) hajusalt K(ailas VMr), I; `aljas g `alja R(`h- Kuu); aĺlas L K, -s(s) M/g `aĺle Krk/ T, g `aĺla; (h)aĺlass (-śs), (h)aĺass (-śs) g `(h)alja, `(h)aĺla V

1. noore rohu värvi roheline; haljuse säilitanud; ka valmimata, toores kui sa `siemet ei `tahtund, siis vois [lina] `aljana ka `kiskuda VNg; ani `aljas ja pää `paljas = viht Kuu; vili on viel `aljas `põllu pääl, ei `sünni viel `lõikama akkada Lüg; Kui kuiv luog - - `vihma kätte jäeb, ei saa sest enamb `aljast `eina IisR; oras `tirkab - - pisine aljas ots juba ülal; lεheb `aljud rugisid ösuma, see‿o äda leib Khk; oras‿o nii aljas, lume alt tuln; rohi akkab juba `aljaks `lööma Muh; nüid `tulle paar `pεεva `hεεste `vihma, maa `jälle haljas Phl; see (heinaloog) ühnä aĺlas alles, see sünni ülesse võttagi Mar; aĺjas ein, ei ole `vihma saan, varakult `tehtud Var; kuuseraedud oo `aĺlad `aasta `rinki Tõs; pohlad on veel `aĺlad Kei; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; kui [puu] kand õlema aĺjas, `aama vi̬i̬l `poegi kõrvalt Kod; kiḱk ti̬i̬ veere oo `aĺle joba Krk; Õrakit või joba `aĺlast peräst kisselis `ki̬i̬tä Hel; ku `kartulivarre om `aĺla, siss `kartuli kasvava Nõo; aĺlas erne, tol om `aĺla terä, na aha ei ole, om sinitse Ote; no˽peräst `vihma, no‿m kõ̭iḱ löönü˽`haĺlass; helehet haĺlast om ja `tunklast haĺlast Har; tälle ummõĺdi `haĺja põh́aga `uńdrik Vas; hainakadsak - - sääne `haĺja säläga; `haĺjit päid paĺlo śeeh kesväl Se; kabõhhõisil oĺl haĺaśs `kurtkakõnõ, `haĺlast kumakust; mul `hinnel oĺl mitu haĺast (rohekat) tsika Lut

2. (hõbedaselt) läikiv, hiilgav; helkiv, hele a. (metallist) ilos `aljas plekki; `riistad on `puhtad ja `aljad Vai; Öbe - - seisab ika aĺjas Jäm; Mulla sehes kulub adravannas kenasti aĺlaks Kaa; telliskivi teeb noa `aljaks; vikat käiatasse `aljaks Muh; muist o `aĺlad naelad ja muist oo roostetand Mar; ailas niikui õbe VMr; lambi vased vaja `aĺjast `nühki Trm; võta rostitedu `lapju, kaeva mõni aig, lääb `aĺlass Ran b. küi on aĺlas kulla`näoline Jäm; vimm oo `seike aljas kala Mus; Ilus ja aljas, must ja paljas, muidu ära katsu, kui näpp tee märjaks = kirp Rei; vahest tulevad na `aĺlad lume sädemed mis `läikväd Vig; `lendjas on alt ele aĺlas, seĺla pealt `mustjas aĺl Vän; kiele `leikkaea ailas niisuke lai, luom seda `iaste ei süe VMr; tiĺluk räim ja ninda aĺlas ku kire Krk; Haläs ku siid Vas || puhas miul olli iki nõu `aĺle, `puhtess küürit Krk || söja tuli tegi meid nenda `aljaks (paljaks) Jäm

3. selge, klaar aljas viin Khk; `seĺge aĺlas vesi Vig; aĺlass su̬u̬lvesi [räimede] pääl, `seĺge su̬u̬lvesi; ku tahap siss annap `aĺlast `taevast [vihma] Krk; aĺlas li̬i̬m [süldil] Nõo; säärast kuradi inemist ku˽saʔ olõt, eiʔ olõ˽külh see `haĺla `taiva alh tõist Har

4. subst a. rohi, rohumaa; haljassööt Einu oli kevatsepoold talve nii veheks jεεnd, et vaesevaevald sai loomad aljale Emm; jäneksed `piavad aĺlast `saama, [sealt] saavad vedelikku JJn; me lääme sinna `aĺla `pääle, aĺlas lat́s sääl Krk; Suvel seivä obese aĺlast väĺlä pääl Rõn b. valge viin va `haljas Kuu; ma `kalla omale aĺlast Kse; küll sääl seda va aljast `joodi paĺlu ära Äks; `maarja puna `ju̬u̬di `maarja pävä aig, mõnikõrd `võeti aĺlast kah Hls c. raha sul ikke seda va aĺjast on Trm d. räim va `aĺla `vah́ksive tonnist Hls

haljendama aĺjendama (-l-) Jäm Khk Muh Emm Mär Ris Juu Jür Amb Kad TaPõ I, `aljendama Kuu/`h-/ RId(-mma); aĺlen|dama Mar Vig Kse Mih Tõs PJg Tor Hää Kos JMd Sim Plt KJn Trv TLä, -deme Krk(-teme) Hel, -demme Krl(aĺlõndõmõ); haĺlendamma, haĺlõ- Har; ailendama VJg

1. haljas, roheline olema, rohetama küll sie `piesas `aljenda VNg; kevade otas `ehtib, pöld lööb aĺjendama Khk; väilad kevade kõik ailendavad VJg; piale vihma rohi aĺjendab ilusaste Iis; keśu om üleven, ku aĺlents puha Krk; ma `mõtli, et kesvä ei kasva, aga joba orass aĺlendab Nõo; või˽ku `Härbälli mägi haĺlendass `lõpmalda Har

2. läikima, hiilgama, helkima `kaste `aljendab Lüg; `riistad on `puhtad ja `aljad – - `aljendavad Vai; mõõk aĺlendab ja läegub Tor; keedetud rihma `pandlid kuremarja vee sees, siis - - aljendasid nagu elendab Lai || läikima hõõruma riidiga või riiditse nartsuga aĺlendati õbe `aśsu Vig

eksitama eksitama hajusalt eP(-d- Emm Rei), -ämä Kod KJn; `eksitam(m)a RId(-tä- Vai); essitämä Puh Nõo Kam; essütäm(m)ä Har VId(eśs-), -eme Krk Krl; eśsüteme San Krl/-mme/; essit- Hel

1. eksima panema a. (õigelt) teelt või liikumissuunalt kõrvale viima `vaimud `eksitavadki - - ega [nad] minu `üksi `eksita, keik inimised `eksitavad säl `kruusi`augul VNg; jänis `viskab `aaki, `püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; mets `eksitab, `viimast ei `õska `kuidagi `tulla lagedalla Jõh; udu eksidab merel εε Khk; jänes teeb aasa, eksidab ennast `koerdest εε Emm; teed eksitast ää Mar; aljad, need on eksitajad vaimud Pai; kured lähväd ridamiisi, parven. lapsed segäväd: segämine, segämine, pudrupada, pudrupada, sõõlapõhi, sõõla põhi, `vaata kuda lapsed eksitäväd `linda Kod; vana tuńt iks käü, inemiisi essüten Rõu; meil säl (soos) `väega eśsütedäs noih kotussih inemiise; timä `tahtsõ minno ar essütäʔ suurõ mõtsa `sisse Se b. (halvale teole) ahvatlema; võrgutama mies pagan juo `eksita `naisi VNg; poiss eksitas tüdreku ää, tegi lapse PJg; `varga poiss eksitab teist `varguse `sisse ja purjutama Kos; tõene eksitän tõiss kuŕja ti̬i̬ `piäle Kod; poisi moĺo käve essüt́ inne tütärlast, es võtaʔ ärʔ Plv

2. segi ajama; segama, häirima sie one `mitmes kohas elanu ja oma `kiele `eksitanu; käi juduga `siia ja `sinne, `jusku jänis `eksita `jälgi VNg; tule ää, mis sa eksitad teist töö `juures Khk; mud́o tuleb eksitama `eese jutoga sii Mar; tõine tule vahel, essüts me jutu ärä. tulli meid essüteme Krk; sa essität oma jutuga miu ärä Nõo; ku˽mihiläne `poiga laśk, siis `võeti vikati ja˽pańni kätte ja˽`peśti pääle et suuŕ helü oĺl, siss essütäss ti̬i̬vedäjä helü välläʔ Har; ta essüt́ mu ärʔ tüü mant Plv

Vrd eksutama, essätamä

heksli|masin seade hekslite lõikamiseks `Ekslimasin, millega sigadele `rohtu piinendatakse Krj; Öljad ja pöhk aeda läbi äkslimassina mihantsed väntist ringi aeda Emm; `eksli masinad väga vanast ei õld Trm; `ekslimaśsin one, aad vändäss `ümber. riśsik `einä lõegutasse puru. `õĺgi eläjälle appess Kod; `mõisan oĺl vanast `eksli maśsin, `tu̬u̬ga lõigati riśtik`hainu härile `kat́ski Har Vrd aksle|masin, aksli|masin, ekli|masin, heksel, heksle|masin

katus katu|s (katos) g -se S(kadus Khk) L/g -sõ Khn/ Ha Jä Kod(kats g `katse) VlPõ Pst Hls Lei, g -kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(-ss) Kad VJg Sim(-ss; g -se) Rak, g -sse Muh L Sim Lai Plt, g -sa Kõp, g -ssa Vil; katu|ss g -sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg, `katse Pal) KJn Pst Hel T(-ssõ Ran Võn San), g -s(s)õ V(-śs Rõu Se, g -se M(-ssa Trv); kadu|s Kuu Hlj VNg Vai(-os) g -kse Kuu VNg Vai; kattu|s g -sse Lüg(-ss) Jõh IisR(-ss), g -kse Jõe Hlj VNg RakR
1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb Lüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katus Var; `Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod; loid katuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har; olidsõ˽katusõʔ Plv; katuse tüüpe: `puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattus Lüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺla Nis; poole, täie viiluga katus JMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvust Ran | ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katuss Räp | `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk; Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn || fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos; keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto Lüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse all Pal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2. fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse all VMr
2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi laseb Pst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu
3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanid Mär; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmen Rõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `piale Sim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔ Hard. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse ära Äks
4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se
Vrd katim

kihuma2 kihuma Jõe VNg Vai Khk Muh Tür
1. suruma, parvlema kihud kihuvad ja kippuvad `silmä Vai; täna `öhta mihulased kihuvad, toppivad kallale Khk; kui seased kihuvad, siis teab tuult, kui `tantsivad, siis teab `vihma; inimesed kihuvad koa vahel, `tantsivad ja `kargavad ja löövad `luuskara Muh
2. maa`aljad kihumise `aegas taguvad tiks täks, tiks täks, tiks täks; kui maa `aljad kihuvad, siis sa kuuled seda tagumist; maa `aljad kihuvad, kui seal `kohtas makad, siis akab `külge Muh

kuurme|leht äi või `taime istuta kui tal pole `kuurme`lehte Pöi; [kaalika] `kuurmelehed oo `aljad, nee akkavad kasuma küll; orasse kuurme lehed Muh; `kuurme lehed tulavad `enne, pärast kasvab piä Tõs; kaapsaste `kuurme lehed oo `koltun Aud; imä `ki̬i̬tse `täämbä lõunõss `kuurmõ lehist suppi Räp Vrd kuulme|leht, kuume|leht, kuurma|leht

külges `küĺges Sa L Ha Kõp, `külges S spor L Ha, Tür JJn
I. adv
1. kuhugi, millelegi kinnitatud nöndagut räśs `külges kinni Vll; vata enne olid ju saue ruusid, kõru `külges Pöi; kivid o võrgul `külges Muh; rool oli `suurte `raudega jah, suured rauad oli tal mölemate pool `külges Emm; pässakas puu, pässakad oksad `külges Mär; kuusest vaalud olid `küĺges Kir; arilikul `vaĺlal oo `ikka varused `külges Var; tumingal on mustad marjad `küĺges Hag || (märgib millegi esinemust, olemasolu) sellel sańt `aigus `küĺges Khk; `söuke änna `moodi oli tal `külges Pha; kui kihumese aeg oo, siis moa `aljad kohe `külges Muh; `pisksed ergud punased [lepatriinud] ja mustad tipud `külges Lih; ammastega sirp, sel on viili`ambad `külges JJn
2. poolel, servas, kandis Põhatse pool `küĺges seisab lumi kevade kaua Pöi; noa`rootslased oo sii `Aapsalu `külges ikka Muh; selma `ambad on `teises `külges teina Käi; kana patti lüiagse `väljaspool `külges Phl; meüäl, [allatuule] vastal `küĺges Khn; Tend on pailu sii ülevel `küĺges (sisemaal), lepad, kased Hää
II. postp
1. kuhugi, millessegi kinnitatud oones on seinte `külges salved Mus; `kartsa `küĺges on küll onk, kus `küĺges keis käib Pha; ahinga `külges on koa ogad Jaa; mis kuuse `külges `kasvavad, on kuuse siad Käi; löŋŋad olled pahla `külges Phl; uued `vaĺlad peas, vaĺlaste `külges kurikad Rid; kausta ots oli ees jalasse `külges Mär; Sualaed olid `telgede `külges Kse; kui [hobuse] pea jala `küĺges, siis on kõõnuses Aud; plihi `ammad on plihi `külges Ris; ennemuiste olid `kleide `külges nuastud Hag; ahju nurga `külges oli tuleraud Kos || (märgib millegi esinemust, olemasolu kellelgi, millelgi) Teab miks `sõuksed `kanged valud ikka inimese `küĺges on, nee `võiksid kivide `kändude `küĺges `olla; Teise valu `öötakse puu `küĺges olavad, seda äi tunne Pöi || fig tal on küined iga asja `külges `kinni: pitka näpu mees Rei
2. fig huvi, seotuse tõttu kellegi, millegi haardes, mõju all `Sander oo ju selle Liide `küĺges kinni, äga ta kedagid teist tüdrukut änam äi nää Kaa; ta on miu `küĺges ku pigi Kõp
3. vahetus läheduses kivi kivi `külges, viletsad eenamad olid Tõs
Vrd küljen, küljes, külgis

laine laine (lae-) g `laine (`lae-) eP(lainõ, laõnõ g `lainõ Khn; lai|nes, lae- Kse) M T; lainõʔ g `lainõ V(n lainõh Se, laanõʔ Lut); n, g `laine (`lae-) R; laane g laane (`l-) Rid Mar Ris HMd veemasside võnkumine, veevall `lained jo `kirve `varrel, hakkab tulema tuult; vesi jääb madalaks `ranna `ääress, siis ottab sen `laine `murdama, lüöb `valgeks ne `laine `harjad kaik Kuu; `laine pää vahutab VNg; kui vesi on vagane, siis ei ole `laine `loksu `kuulla Vai; laine pand tal üle pεε Jäm; tuul `kargab äkist `teise, laine akkab uperdama, see on tagurpidi laine; laine loksutand `köntsa `ääre Khk; laev liŋŋerdab, laineste vahel kaksiti peksab Mus; `lained on `suuruti kut nee talu majad Pha; `Sõuke vihane laine käis `lahte `sisse; Kui tuli ölalt merest nii suur jäme laine just naagu suur must eina kuhi; `Laine sihes (suure lainetusega) `noota äi `väätud Pöi; siis meri `õitseb kui mette üks `laine põrm põle sehes Muh; laane lööb `vastu `paati Rid; `väikseid `lainu `näegi Var; kui vähä tuulõ `õhka sünnib, siis laenõ `lahti, akkab `tormama; Ojamõ `rohkõm mua `iäre, siäl piiniksem laõnõ Khn; iga öhessa takka tuleb `koorija laene (murdlaine), teised on `uĺjad `laened Aud; tormiga oo meri `valge laenetega; `laened ku vasikad `valged Hää; laaned `murdvad väga Ris; õetsutas üsku laente pial Kad; `kange laene lü̬ü̬b kalad järve `jääre `väĺjä; suured `lained kääväd nagu müürid, vene käib uppadi uppadi; kõik mure ja vaev o egält pu̬u̬lt `selgä `lanknud nõnnagu laene Kod; suure lainedege om irmuss, laine tulli ku lauh ja lauh Krk; nüid tuleb [vihma] kui laine, nüid ei ole `otsa ega aru enämb kunnilgi Hel; `laine om just nigu `lamba karja jooseva `järve `mü̬ü̬dä Ran; suure `laine nigu mäe jälle, üits laene tuleb i̬i̬n, tõene tulep takst `perrä Nõo; `lainõʔ `uhtava ega keväje taad i̬i̬ `perve `sisse Har; tu̬u̬ oĺl `korgõ lainõʔ, tu̬u̬ tuĺl nigu sain Rõu; pess `lainit nigu koho Plv; jäŕv um `lainil Vas; laines (lainil) olema ~ lainesse lööma lainetama meri on `valgess `lainess, kui `lained `murduvad Jõe; se vihm lööb küll `lainesse kõik Vän; kui suur vihm oli, maa oli kõik `laines Plt; Ti̬i̬ `raave sama `äśti ku es olegi, ku `vihma `tuĺli `oĺli ti̬i̬ `laines Vil; jäŕv um `lainil Vas | meil oli käsk `laudi lõegata, võt́tis süle kohe `lainesse (tegi ihu märjaks) Pil || [külmavärinaga] ju̬u̬sk sääne lainõh üle; siss nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se

lõhnama1 `lõhna|ma Hlj Lüg/-maie/, da-inf lõhna|ta Muh Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Juu JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Kod KJn Vil Ote, -me, -te San, -m(m)a, -daʔ spor V(-õ̭- Har), -mõ, -dõ Krl; `löhnama Ris, löhnata Jäm Khk, `löhnada Rei; `lohnama, `lohnada VNg u lõhna levitama liha läheb `lõhnama Hlj; öö viiul, `öösse ta `löhnab Khk; tali `aĺjad, kõvad lehed, `lõhnavad `kangest Mar; `surnu `lõhnab, mõned `ütlevad koa `lehkab Tõs; mets `lõhnab kevade nii `easte Juu; sa `lõhnad kui kurivaim VJg; rükis ku eelitsäb kua `lõhnab Kod; viige taa `ku̬u̬ĺja kohegi `külmä, taa siin `lämmän jo lõ̭hnass Har; kalaʔ ummaʔ `lõhnama `naanuʔ Plv; [maarjaheinad] sinetäseʔ keväjä, `lõhnasõʔ `väegaʔ Räp || peeretama ei pia oma tagumikku `kinni, on `kange `lõhnamaie Lüg

mets|haldjas 1. folkl uskumuslik olend Vanadusest `küökus ja aĺl nigu mets`aĺdijas IisR; metsaĺjas, kui sa `metsas `uilgad, tuleb `vasta Kei; `enne `olla old metsalijas, nüid ei usu Juu; tema (vanaisa) old `ärgade `juures ja kui üks kole mies old, teene jalg old obuse jalg, teene old inimese jalg - - tema tiand kohe, et sie on mets`aĺgjas Jür; mets alijad tulevad Pai; kuuld on - - et neid on, kis inimesi eksitavad, mets `aĺjad pidid olema Koe; vanast riagiti ike metsaĺjastest, et viivad lapsed ära Iis; kui mets`aĺja `jälgede `piale lähäd, siis eksid ära ja ei soa enam `väĺja kudagi Trm; mets`aĺjad `näitama nagu inimesed `väĺja Pal Vrd metsa|haldjas, mõts|haldjas

2. öökull – Kei