[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küljes küljes (-ĺj-) u SaLä Kaa Emm, KuuK spor TaPõ, `küljes (-ll-) R; küĺles (-ll-) Jäm Kaa Pä K(küiles JMd) I; küles VNg Vai
I. postp
1. millelegi, kuhugi kinnitatud puri on `masti `külles Jõe; pael [oli] `varba `külles ja `teine ots oli `kiiga `külles Kuu; `vanti on `seili küles VNg; lehed on puu`õksa `küljes Lüg; `saapa `kõrvad on `sääre `külles Jõh; jalustimed on sadula küles Vai; seina küljes puu rahnup Mus; koŕp on männal koore küĺles, `tüika küĺles Tor; `kleide külles olid noastud Jür; `pahka `kasvab kase küĺles; kus [marju] mitu tükki `rongis on, ühe rongi külles üteldakse marja kobar HJn; vikatid ripuvad kuuri all aampaĺgi külles VMr; adrapagi [oli] rauapuu küĺles, kõver puu Kad; viilu külles on tuulilauad Sim; obesed väĺläs lasipuu küĺles Äks; varduss on päitsete külles ohelik KJn; pahk on `siake seene `mu̬u̬du puu külles Vil
2. haardega milleski kinni; kallal `puuki sie on `luomi küles suvel; suur krabu rippu tämä `sorme küles Vai || ni̬i̬d sädemad akasid selle taala külles põlema Vil
3. (piltlikes väljendites) kes olid enamb `laulu mihed ja, ja enamb siel `ilma elu `külles, eks nied `löite `laulu ja `tansiti kogu üö ja Jõe; sedasi sai `tienitud [laevades] nii et mere `külles olen ma old Hlj; kes õli ikke `mõisa `küljes, ega sie saand [vabrikusse] `tüöle `menna Jõh; põllutöö küĺles oma elupäävad `kinni old Kad; teise inimese kääd on `lahti iga tüö külles Sim; vili jäi `kängu, kui õli kuiv, ei `kasvand iast, õli mua küĺles `kińni Trm; maa küĺles on kääd `kińni Pal
4. vahetult millegi ääres, kõrval, ligi kabel oli vanaste kerigu `küljes VNg; `nindapali neid tekkisi, et külg `külje kõhast kõik põranda ei nägindki, siis õli tekk tekki `külles `kinni Lüg; kadokse `räistäd olivad [majadel] `ninda `toine `toise küles `kinni et Vai; aganik oli rei aluse küĺles, rei alt kihuta aganad kohe üle ukse aganikku HJn; [raamatu] lehed ühedeśe külles `kinni, ei tule `lahti JMd; `sahver oli tua küĺles, ikke koeast läks `sahvre uks Koe || poolel, suunas akkand siis üks tuli vassagus küĺles `paistma Jäm
5. millegi esinemus millelgi, kuskil [mõrra]kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki; maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed Vai; aava aŕm ihu küĺles Kad
II. adv
1. millelegi kinnitatud suur kell õli ülevel, köis õli `külles Jõh; pajul on ka `urvad küles Vai; `tiislil kell küljes Khk; `pastlal on kõrvad küĺles Saa; teised [urvad] `jälle ripuvad sügiseni külles Amb; kibu oli vanasti vekem kui kapp, kõrv külles JMd; ega meil tänavu `õunu puudel külles ei ole Koe; suur toro oli [kannul] küĺles, kust sai kallata VMr; `litrid küĺles ja puha Rak; massinal ei õle `rihmu küĺles MMg; abar oli võrgust `tehtud, `läikivad asjad küljes Ksi; kukepuu, terabad okkad küĺles Pil; sel (hällil) oĺlid siss nöörid või paalad tal külles ka jah Vil
2. fig haardega milleski kinni; kallal ripub külles nagu `takjas Kad; ei saa kuhugi, laps on alati külles Iis; ripub külles `kińni nigu `takjas Plt
3. millegi esinemus kuskil, millelgi `aigus `külles, sie vottab `palju `aiga kui parane Hlj; Tia mis `võeras mekk sie `õllel `külles on IisR; ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti Vai; ta (puuassidega vanker) on `kergem - - tal on vähem `rauda küĺjes KuuK; eks tal old seda punast `värvi `ammu küĺles VMr; kuiv kraam, kibe suitsu ving küĺles Pal; mõnel on ammastel rooste plekid küljes Ksi || fig (rasedusest) aga poiss õli emäl `küljes juo siis Lüg; temal on laps küĺles VJg
4. ääres, servas; pool(el) `laiva `toise küles `seisosivad Vai; siin Riia maa‿bul küljes oli ikka suvel `rohkem se `räime püid Ans; oled sa pääl tuule küljes vöi all tuule küljes Emm; ei saa aru, kus küĺles ta on Koe; mis sul seal pol külles tegemest Plt; kahel pu̬u̬l külles on vi̬i̬l raavid Vil
Vrd külges, külis, küljen