[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

aruline aruli|ne (aroli|ne) g -se Lüg IisR Jäm Khk Muh Noa LNg Mär Khn Kos JMd Rak VJg uus Kod, Plt Trv Krk(aruli|n), -tse San Kan Har Vas; arule|ne (arole|ne) g -se Khk LäLo Tõs Tor Hää Juu JMd Plt KJn Kõp; arulõnõ Krl; arvuli|ne (arvoli|ne) g -se Kod Ran Nõo, -tse Vas Se; `arvuli|ne (`arvoli|ne) g -se Lüg Vai

1. (täie) mõistusega, aruga; arusaaja, arukas üheksä `kümmend `aastat aga ikka õli viel `arvuline; `kerge aruline - - `justament kui laps `räägib `tõine Lüg; Nisuke imelik laps, ei sest arulist inimest `saagi IisR; lootsid on arulesed inimesed, suured `teadajad Hää; arvolised inimesed kõik egäl õma `mõistus Kod; mõni vanem inimene ei old täie arulene, nigu tit́a Plt
2. (kellegi, millegi) taoline, sarnane, sugune; (teatava) ealine, vanune, suurune jne; (kellegagi, millegagi) võrd(väär)ne ristlind. musta `valge kirju kana arulene lind - - nii suur kui kana; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse) – vana inimise aruliseks; oleks mool paras püu aruline (sobiv matar löömiseks pihku võtta) kää Khk; te olete mo laste aruline (sama vana) Muh; kooli arolene ma võisin `olla, kui see talu siin oli LNg; kes sõja arulised (kutseealised) olid, nied `kartsid, et `sakslanõ sõda võtab Khn; soavad leerist `lahti, siis soavad juba mehearuleseks, võivad `naisi võtta Juu; lugijaarulised (leeriealised) poosid; Ranna vald one tasane mua, nagu järvearuline; alam `kahtekümmend `uassad `loetasse nagu lapsearvoline; karjaaruline (karjaseealine) Kod; temä om jo inimese aruline, ega ta änäp laitś ei oole Krk; aga temä (kadakas) om nii ütearvuline (ühtlane), kasup `pisti üless Nõo; ku‿ma iks tütarlatsõ aruline olli, siss ma˽`kraassõ ka˽kässigõ `villu San; latsõaruline puduŕ (poolvedel puder) nalj Kan; timäle omma joʔ umaarulitse `rõiva tettü (ei olõ suurõʔ egä vähämbäʔ); ruusaaruline maa, sääl om kivikeìsi ja `liivanõ Har; mu aroline - - mu˽suuruʔ Se Vrd argu, arudline, aruldane
Vrd arune1
3. korralik; sobiv, paras arvuline annoḿ Vas; arvoline sü̬ü̬ḱ, kõrraline; arvoline tüümi̬i̬śs Se

mitme|haruline 1. mitme haruga tegime `mitmearulesed `küinlad Vll

2. piltl a. mitmesugune ju maa sees ka `mütme arulist `asja on Khk b. segane, kahtlane See oo mitmearuline asi Kaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur