[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

arune1 aru|ne hrv Hlj, Vll Muh Plt, -aru|ne Trm Plt KJn, g -se; aronõ Vas; -arunõ Har; saav -arutsõss Krk

1. mõistusega, aruga; mõistlik Tege inimise `varsa`arvuseks (kangekaelsusest) Kuu; Siin on, siit saab, aga arune mees kellele antakse Vll
2. (kellegi, millegi) taoline, sarnane, sugune; (teatava)ealine, vanune, suurune jne karja arused lapsed köevad ikka Muh; siis lõppes [orjus] ära kui mina inimese aruseks sain Plt
Vrd aruline

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur