[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit
aeguma `aeguma Khk Juu Kos VMr; `aigu|ma Lüg V(-mma; `aigo-), -me Pst Hls Krk
1. a. valmima, küpsema (viljast) viĺäʔ omma ärʔ `aigunuʔ Rõu; rügä jovva as ar `aigudaʔ, põud pälgäśs arʔ; vihmaʔ lasõ õi tõul ar `aigudaʔ Se b. ilmastiku toimel valmima, valmida laskma (linadest) lina `aiguve pääle `leotamist väĺlä pääl Pst; lina `aiguv mahan, saava `päevä ja `vihma; sääl na (linad) kuivass ja `aiguss, lääve `pehmepess `aigapidi; las na `aigude vi̬i̬l, luu ei ole vi̬i̬l `valla lina küĺlest; ku ilusti ärä ei ole `aigunu, siis om kardluu küĺlen Krk; Ku lina - - laḱka `laotõdi, sõ̭ss `laśti näil sääl seeni˽lajahn olla˽ku nimä˽`pehmess `aigu Rõu; nüüd na (linad) omaʔ `aigonuʔ, vaja üless võttaʔ Räp; mine kae, kas lina ar om `aigunuʔ läpüh́; linaʔ `aigusõ vi̬i̬h ni normõ pääl `aigusõʔ, maaha `laotõduʔ; lina om jo ar `aigunuʔ, hińneh om jo säläh Se Vrd aeduma1
2. a. vananema; kõlbmatuks muutuma see riist akab εε `aeguma Khk; üsna ää `aegund, see‿p `kõlba kusagile Juu; `Kohtu ássad võevad `aeguda Kos; vabadikud `aeguvad (kaovad) ää VMr; Tu̬u̬ `vargusõ asi um joʔ `aaśtiidõga ärʔ `aigunuʔ Rõu b. tilgastama piim om ärä `aigunu Hls Vrd aigauma
Vrd aegnema
3. kaua kestma, pikale venima sie `aigus `tuurib, sie `aigub `pitkäle Lüg
eit1 eit g eide S, eide, eede, eed́e L K I, `eide R, eidi Rei Phl, eidu Pha; `eite Muh eL, g `eite VNg Vai (hrl neutraalne)
1. vanem (abielu)naine; pereema üks `tühjäjudu eit Kuu; sii külas pole paĺju `söuksid vanu `eitesid kut ma sii ole Khk; `eite, kas oled omigust söön; palju `eita `olli koos Muh; mede eededel sii oli, olid kiudud kördid Tõs; kas Lauri eit ei tian `rääkida, eit ju koa siit inime Aud; tütar teeb [naise] ikke kohe eedeks poeg ei tee, on ikke [edasi] noorik ehk naene ehk; eestvidaja eit (saajanaine) käis [laulatusel] ees, pani põlle ette ka müt́si pähä, tegi `õhta aset ja viis pruudi-`peimed magama Juu; eedel ilp ies, talukas taga JJn; [külas] meie vanaema `üiti ka eit. pahapoolist [selles] midagi ei old JJn; [vanad inimesed] kõik olid eided ja taadid; eit ja tuat́ olid ikka ausõnad VMr; on üks eit, vana tüd́rik Kod Vrd eita
2. naine, abikaasa – R S Saa Ha Ksi minu eit oli kaheksa`kümmend kaheksa `aastad vana kui suri Hlj; kes ikka naine see ikka eit. `eetasse vahel noore kohe ka, mo eit Jäm; seda es küsi `keegi, kus miu naine on, ikki kus miu eit on Saa; minu esimesel eidel oli kaelakee õbedst HJn; nagu mees võtab naised, `ütleb: minu eit Ksi
3. ema ema-isa läksid `kirku, möni `itleb eit ning taet Jäm; teesed `üitsid [ema] emmeks jälle ja pisike eit [kui peres oli ka vanaema] Muh; lapsed `üitsid `enni eit ja taet - - aga nüid oo isäd ja emäd Mar; `eite ja `taati tulevad `seltsis PJg; mo eede eit (naise ema) `reäkis Juu; meie eided toadid (vanemad) kõik kottu ää; `kirju eit (võõrasema) Jür; kui eit (peremehe ema) `maetud old, siis matukse `õhta kohe eit tuld kodu JMd; esimise juama `sisse pańdi [lehmale pärast poegmisit] alati neid linnakse `jalgu. seda `üüti siis eide apu. eks sie õld siis ema `juamine, eide app Kad
4. vanaema eit ja äi; eit ~ ämm Kuu; isaema oli eit ja emaema oli eit, `eided ikke molemad. ja minu ema oli minu `lastele viel eit VNg; meil suuremad lapsed üiavad ikke vanaemä, aga se `piske üiab eit Mar; minu vanaema või eit KuuK
ell1 ell g ella Hi(g ellu Phl) Kei; ella Phl Ris Kei; äll g älla Emm Rei Phl(g ällu); ella- Khk Phl(h-)
1. vanaema – Käi Phl Ris Kei käisin ellal Käi; isa ja ema `olle ja vana ella Phl; minu ema oli minu lastel ika veel ella Ris
2. ämmaemand – Hi Ris see oli ellaks `laste juures, see oli köla naine, polnd koolitet end Emm; se mu va ell (ütlevad lapsed naisest, kes oli nende sünni juures) Rei; mine `ella `tooma Phl
1. vanaema – Käi Phl Ris Kei käisin ellal Käi; isa ja ema `olle ja vana ella Phl; minu ema oli minu lastel ika veel ella Ris
2. ämmaemand – Hi Ris see oli ellaks `laste juures, see oli köla naine, polnd koolitet end Emm; se mu va ell (ütlevad lapsed naisest, kes oli nende sünni juures) Rei; mine `ella `tooma Phl
ella|memm ellamemm vanaema – Khk
ema ema R eP(ε- Khk Mih) TMr MMgT Lei; emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ, M T; jema Aud Lei, -ä Kra; imä Võn V; äma- Mih
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
ema|ema (S alal käibib terminina) emapoolne vanaema Ei `meie `lapsed `saaned emaema nähagi IisR; mo vana emaema `itles ikka ühekorra, pea kahe näpuga suu `kinni (ära virise) Jäm; minu emaema, niid on ta üks kuuskümmend `aastad surn Krj; see oli mo emäemä emä Mar; emaema sie suri `viina ära Sim; emaema `koetu Äks; miu emäemä olli `mõisa einäl ollu Krk; oma emäemäd miä es näe Nõo; mu imäimä ja kańd tanno Räp
emm1 emm g emme Lüg/g `e-/ Sa Muh Emm Mar Kse Vän Kos VJg Kod Lai KJn Krk
1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg; vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma; esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk; Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa; emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha; `taati `emme Vän; emm, tule kojo Kos; emm anna `tissi VJg; lapsed `ütleväd emm emädä Kod; nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1, emmi, emps
2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämm – Sa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk; Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa; Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj; `meite emm (meheema) Vll; emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa; kellel es ole last, see `üiti emmeks; Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi; sie oo igavene emm Muh Vrd ema
1. hrl lstk ema vahi midä emm tieb `kuhja `õtsas Lüg; vana rahvas `üidas ikka emm ning taet, nüid `üidavad papa ning mamma; esiti pisemald [öeld] ikka taet ning emm. suuremald ikka isa ning ema Khk; Elde emme tüdar (kombelõtv naine) Kaa; emmedel olid tored küidud tasud küĺje pääl Pha; `taati `emme Vän; emm, tule kojo Kos; emm anna `tissi VJg; lapsed `ütleväd emm emädä Kod; nu̬u̬r emä olevet emm Krk Vrd emme1, emmi, emps
2. vanem naine, pereema; abikaasa; vanaema; ämm – Sa Muh Emm koes vanad emmed koos, sääl oo ikka paĺju juttu; [pulmas] eideti raha ka - - pere emmele supikeedu eest; [vanaema lapselapsele] too ma leiga soole `leiba. too emm leigab Khk; Me oleme eese emmega juba ligi viiskümmend aastat paaris olnd Kaa; Emmed tulid [kiige alla] `vaatama kudas tüdrukudest ka lugu `peetakse Krj; `meite emm (meheema) Vll; emmed (abielunaised) töid `villu ninatubaka eest [kerjavale pruudile] Jaa; kellel es ole last, see `üiti emmeks; Panga emm ja Välja taat Muh || (paksust naisest) See ösna suureks emmeks läind Pöi; sie oo igavene emm Muh Vrd ema
esä|emä isapoolne vanaema tol poesil om kaits vanaemäd, om emäemä ja esäemä; miu esäemä `olli nigu üits tule säde Nõo Vrd isaema
ete2 n, g ete vanaema mõned üiavad - - vanaema ete ~ ite Kos
iganema iganema VNg Khk Mus hv L KPõ, Lai Pil, -mma Lüg Jõh; igänemä Nõo, -mmä Lüg Har, -m(e) Krk; igäne- Kod Kam Räp (osa vorme langeb kokku verbiga igama)
1. vananema, kõlbmatuks muutuma; aeguma nee (vanad asjad) oo nüid ää iganend puhas, mis nendest änam `oitasse Mus; riie oo ää iganend, läheb moodist ja ajast `väĺla Tõs; kõik ta meśterdas oma käte `tööga. saanid tegi ja. aga sie aeg iganes juba ära (enam ei tehta tarbeasju kodus) JJn; maea on mädanend, ära iganend oma aa Lai; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä anda Krk; miu mäletäväst olliva puuanuma `kavva `aiga, ennegu ärä igäsivä Nõo; om ärä igänenü pää sisest [tähtede nimed] Kam; sa lasõt umal jao rahal är igänedeʔ Har; ärʔ igänö, vanast `lännüʔ Räp Vrd igäümmä
2. (üle või ära) elama; (kauaks) jääma neli `saksa ole ära iganen Var; ta iganeb `senna ulgass ajass Hää; lasõ tel (koeral) no˽karõlda, külh taa jääss tasatsõpass, ku taa siiä igäness (koduneb) Har
Vrd igama
1. vananema, kõlbmatuks muutuma; aeguma nee (vanad asjad) oo nüid ää iganend puhas, mis nendest änam `oitasse Mus; riie oo ää iganend, läheb moodist ja ajast `väĺla Tõs; kõik ta meśterdas oma käte `tööga. saanid tegi ja. aga sie aeg iganes juba ära (enam ei tehta tarbeasju kodus) JJn; maea on mädanend, ära iganend oma aa Lai; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä anda Krk; miu mäletäväst olliva puuanuma `kavva `aiga, ennegu ärä igäsivä Nõo; om ärä igänenü pää sisest [tähtede nimed] Kam; sa lasõt umal jao rahal är igänedeʔ Har; ärʔ igänö, vanast `lännüʔ Räp Vrd igäümmä
2. (üle või ära) elama; (kauaks) jääma neli `saksa ole ära iganen Var; ta iganeb `senna ulgass ajass Hää; lasõ tel (koeral) no˽karõlda, külh taa jääss tasatsõpass, ku taa siiä igäness (koduneb) Har
Vrd igama
igäümmä igä˛ümmä Räp; nud-part igähünnü Vas iganema; vananema Saa ei - - midägi nõuda, paprõʔ omma arʔ igähünnü Vas; loom om är igä˛ünnüʔ, vana˛unnuʔ Räp
isa|ema (S alal käibib terminina) isapoolne vanaema Vanaämm `rääkis, isäemä Lüg; vanaema on kas emaema voi isaema Vai; ma nägi isaemad Phl; mo vanaeit ike `rääkis - - see oli mo isaema Vig; mo isaema isa `reakind `tütrele Nis Vrd esäemä
ite2 ite vanaema mõned üiavad - - vanaema ete ~ ite Kos
jooberdama jooberdama Khk Mus, joobõrdam(m)a V
1. vaaruma, kõikuma (käimisel) nii `kange ölut oli, et vöttas üsna jooberdama Khk; üks joonu mees siin kεis ja jooberdas Mus; nom puŕjoh, no joobõrdass inne Plv Vrd johmerdama
2. purjutama; jooma Hulgus päle `ilma peten ja joobõrdas Urv; mul poiss käve jälʔ joobõrdamah; oĺl mito `päivä joobõrdamise pääl Plv || hulkuma, asjata aega viitma kõńd ja joobõrdass; joobõrdass pääle siin, ei nakaʔ jo minemä Räp
1. vaaruma, kõikuma (käimisel) nii `kange ölut oli, et vöttas üsna jooberdama Khk; üks joonu mees siin kεis ja jooberdas Mus; nom puŕjoh, no joobõrdass inne Plv Vrd johmerdama
2. purjutama; jooma Hulgus päle `ilma peten ja joobõrdas Urv; mul poiss käve jälʔ joobõrdamah; oĺl mito `päivä joobõrdamise pääl Plv || hulkuma, asjata aega viitma kõńd ja joobõrdass; joobõrdass pääle siin, ei nakaʔ jo minemä Räp
jugama jugama Lüg Jõh Vai Sa Muh Mar Kse Han Var Hää Pil KJn Hel
1. jagelema, riidlema; kurjustama; [kedagi] taga rääkima, kiruma inimesed jugasid teda taga; vana Reet jugab vahel, et teised `eerdavad nii kaua asemel Khk; pole rahul, akab `vasta jugama Kär; jugas mo kohe, miks ma pole täda `ootand Mus; mis sa muidu `tühja jugad, see asi on ikke sedäsi küll Mar; Ämm jugab minia kohta omigust `õhtani; Minia pidi `ämma kua takka jugama Han || kana jugab (kõõrutamisest) Jäm || rattad ühna jugavad obuse järel, põle võida soan, `karjuvad ja `keaksuvad Muh Vrd judima1
2. muid tähendusi: a. juhama, viitama rattas jugab ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole Lüg; rattad jugavad nõnna et, köivad keerest, köi tee peal mitte Muh || vaaruma, kõikuma, tudisema jugab nii `kangeste nõnna et (haigest inimesest) Mar b. jugab aga `peale, ei seisa vagusi Muh c. vaevlema, põdema `kaua mia vana piaks viel jugama siin `ilmas Vai; juganu lat́s Hel
1. jagelema, riidlema; kurjustama; [kedagi] taga rääkima, kiruma inimesed jugasid teda taga; vana Reet jugab vahel, et teised `eerdavad nii kaua asemel Khk; pole rahul, akab `vasta jugama Kär; jugas mo kohe, miks ma pole täda `ootand Mus; mis sa muidu `tühja jugad, see asi on ikke sedäsi küll Mar; Ämm jugab minia kohta omigust `õhtani; Minia pidi `ämma kua takka jugama Han || kana jugab (kõõrutamisest) Jäm || rattad ühna jugavad obuse järel, põle võida soan, `karjuvad ja `keaksuvad Muh Vrd judima1
2. muid tähendusi: a. juhama, viitama rattas jugab ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole Lüg; rattad jugavad nõnna et, köivad keerest, köi tee peal mitte Muh || vaaruma, kõikuma, tudisema jugab nii `kangeste nõnna et (haigest inimesest) Mar b. jugab aga `peale, ei seisa vagusi Muh c. vaevlema, põdema `kaua mia vana piaks viel jugama siin `ilmas Vai; juganu lat́s Hel
koosu1 koosu Sa Muh spor L(-o) KPõ(-o; kuosu, kua-); koośu Khk Vig Han Krl; `kuosu, -o RId(-ś- IisR)
1. vanaema; hv vanavanaema Sie `aasta akkas `kuosu pahemad kätt tudistama IisR; laps tahab koośu süle Khk; kui ühös peres peaks olema kaks [vanaema], siis üks `üiti vana koosu, teine oli vana eit; ma ole krooso, mo ema `jälle kooso Mar; lähme koosu `juure, koosut `vaatama Tõs; ennaste vanaemale `ütlesid koosu Tor; laps kutsub kuasud `süema VJg; kas koośu pand `ainu lehmäle Krl Vrd koosi || hv ema – Mär
2. vana naine, vanaeit; vana inimene kuhu siä vana `kuoso lähäd? Vai; koosu oo vana inime, kis änam ei jõua tööd teha Kir; Mõni noorem naine võib kua koośu `moodi `väĺla `paista, kui tä oo `kohmus riietega Han; seal need oo vanad koosud Tõs; Siokõ kooso sua‿mtõ enäm üksi elätüd Khn
Vrd koosumamma, kroosu
1. vanaema; hv vanavanaema Sie `aasta akkas `kuosu pahemad kätt tudistama IisR; laps tahab koośu süle Khk; kui ühös peres peaks olema kaks [vanaema], siis üks `üiti vana koosu, teine oli vana eit; ma ole krooso, mo ema `jälle kooso Mar; lähme koosu `juure, koosut `vaatama Tõs; ennaste vanaemale `ütlesid koosu Tor; laps kutsub kuasud `süema VJg; kas koośu pand `ainu lehmäle Krl Vrd koosi || hv ema – Mär
2. vana naine, vanaeit; vana inimene kuhu siä vana `kuoso lähäd? Vai; koosu oo vana inime, kis änam ei jõua tööd teha Kir; Mõni noorem naine võib kua koośu `moodi `väĺla `paista, kui tä oo `kohmus riietega Han; seal need oo vanad koosud Tõs; Siokõ kooso sua‿mtõ enäm üksi elätüd Khn
Vrd koosumamma, kroosu
koosu|mamma
1. vanaema; hv vanavanaema – spor Sa, Vig Kse Tõs VMr Kad Plt ning koosumamma oli näind tua juurest [õnnetust lastega] Khk; koosu mamma ja, vana mamma ja oma mamma ja Tõs; aga koosumamma oli proual ammeks Kod Vrd koosu1
2. vana naine – Jäm Vrd koosu1
1. vanaema; hv vanavanaema – spor Sa, Vig Kse Tõs VMr Kad Plt ning koosumamma oli näind tua juurest [õnnetust lastega] Khk; koosu mamma ja, vana mamma ja oma mamma ja Tõs; aga koosumamma oli proual ammeks Kod Vrd koosu1
2. vana naine – Jäm Vrd koosu1
koosu|vanemad pl kuasuvanemad vanaema ja vanaisa – VJg
kroos|mamma vanaema – Jõh IisR HMd
kroos|mutter vanaema – Pha Kad Pst
kroosu kroosu Pha Rei Mar(-o) Han(-ś-) Kei Kos Jür Amb, `kroosu, `kruoso Ris; `kruosu Kuu Jõh, kruosu JõeK JMd; krosu Plv vana inimene; vanaema, vanaisa eks nie old vana emäd, kedä `kruosuks `hüüeti Kuu; Ise juba päris kroosu, aga armastab meestega mehkeldada Pha; Lapsed `ütlesid vanaemasid kroośudeks Han; mind `kutsuvad `kroosu Ris; lapsed üiavad vanaema või vanaisa kroosuks, vanataat ehk vana kroosu Kos; `enne antvärgimad rahvas, neil vanaema ei old, neil olid ikka kruosud JõeK Vrd koosu1
kuluma kuluma R eP(kulo- LNg Mar) Trv T Urv Plv Räp, -me Hls Krk San, -mõ Krl, -mma Rõu(da-inf kulluʔ); pr (ta) kuluhuss Se
1. a. (kasutamisest) väiksemaks või kehvemaks muutuma Kaik kulu, migä `liiku Kuu; `suuga võib pali `rääkida, sie ei kulu; luud on kulund `vällä Lüg; alalde ühed `riided `seljas, miks nad ei kulu, kuluvad küll Vai; riie - - üsna atule kulund Jäm; kui riie on ära kulund, siis ta on inaraks läind Vll; Mis liigub, see kulub Pöi; raud ep kulu mette Muh; kõbasil on õla `sisse kulond LNg; auk `sesse kulond (sukale) Mar; mo noad oo kõik ää kulund Kir; Kasuka karv oo pialt ää kulun Han; kulun luud, vana luud, põle `lehti `külgis; `ambad kuluvad ää, `lähtväd nüris Tõs; `saapad kuluvad koa `jalges Ris; varruse suud ja `riide iäred, need on kõik ää kulund Juu; läige pialt ää kulund JMd; sielik kulund viledaks Koe; nuudi nüd paĺlast põngastikku, et su vikat kulugu Sim; pahema käe pu̬u̬l one tahundamise pu̬u̬l, kulub `kervel ruttu ärä Kod; riha pulgad [on] õõnapust, õõnap on küll kõva kuluma Äks; `ammakiri on kulund kui [loom] väga vana on KJn; mis asi liiguss, si̬i̬ kiḱk kuluss; regi vai ratass, jala`nõuse, ni̬i̬ kuluve; ku liiv ärä `kulli, siis raputedi jälle luisal `pääle Krk; küüdse om kõik ärä kulunuva; puuteĺle sehen `olli serände õhuke raud, mes kulumist `keeläb Nõo; ja kui siss jalass läbi `kullu, s‿`panti kõeo puust talla ala, ega läbi kuluda es lasta Ote; Mul om `jupka hand kõ̭iḱ lõhvõlõ kulunuʔ Urv; riha `ambaʔ kulõsõʔ ärʔ `riiben Krl; sukakõsõʔ kuluvasõ˽pia `kat́ski Vas; hevvetämmä lätt jo rõõvass, päält nakass är kuluma Räp; är kulluss vikah́t Se || fig suu kulub juba ää peast teid keeldess Muh; eks su suu kulu koa vahest ää Ris; minu jalad on lühikesest kulunuvad pika elu jooksul Pal; kuluts oma keele ka ärä ullu juttege Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo b. fig kõhnuma; vananema luom akkab kuluma ja `kuivama ja lõppema Jõh; inimene ise kulub ka Emm; vana inimene kulund ää ja tõmmand `köśsi Plt
2. fig (kordumisest) mällu sööbima jo see juba piha kulund on Jäm; see‿p kulu ka ükskord su piha Rei; sa oled küll kuuld, eks se kulub pähä juba Juu; see piaks ju pähä kuluma Trm; vanal aal pähä kulunuvad, ni̬i̬d lu̬u̬d Pal; si̬i̬ om mul `mi̬i̬li kulunu joba Krk || ununema si̬i̬ om ärä kulunu meelest puha Krk
3. a. otsa saama, ära tarvitatama kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha Lüg; eks kuluses kui õleses sul `andada Jõh; Raha on `kerge kuluma Pöi; Küll neil kulub paĺju `leiba Jür; vaka `keśvi teid iki jahuss, tu̬u̬ kuluss sul `aastaga ärä Nõo; tikka kuluhuss paĺlo Seb. kustuma, lõpuni põlema (sütest) sööd oo ää kulond, ei sii põle änam kedägist Mar; kui juba tuli maha põleb - - ära kulub juba ahe, siis võta `taina `löimest `vällä Var; söed kuluvad `alles, ei ole veel `kustun Aud; ahi on nii kulund, söö kihud veel järel üksi Nis; süed on ää kulund, nii et põle `liimugi järel Koe; tee ruttu, et ahi `kinni suaks, sööd kuluvad ää Plt c. mööduma, minema (ajast) kodu kuluvad ne tunnid libemini Khk; metu `pääba juba ää kulond, ikka see töö seisab tegemata Mar; sul aeg kulub ää ja kedagi sa ei tee Juu; venelased tegivad `veśki kive - - eks sellega kulund ikke puar kuud ära VMr; kõhe ärä `kuĺli si̬i̬ aeg Kod; siss `kulli iks nätäl ärä Hel; kat́s `aaśtat `kullu äräʔ Räp
4. vaja minema, vaja olema, sobima; pidama `kuhjal kulus `suuremb pää `olla VNg; ei sene tüö `juures kulund pali ramu `ühta Lüg; Küll `sullegi `lierisõnad elus ära kuluvad IisR; See [jook] kulus ete kuiva suu `peale ösna äe Pöi; seal kulus paar kolm inimest ää, kui [kangas] `teĺge `peale sai `aetud Rid; see kulus sulle ää, nagu kueva taarile vesi Tor; [kui pruudile põll ette pandi] siis `öeldi et nüid on noorik `vaĺmis, nüid kulub akata `põlle lappima Nis; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse VJg; emä jutt õli `õige, ärä kulub sü̬ü̬k Kod; oless kulunud üks pauk `viina MMg; eks ike kuluks suu maoks, paĺlu‿s mul vanainimesel kulub Plt; si̬i̬ vihm `oĺli `väike, suurembat oless küll kulunu Ran; serände inimene oless kulunu elusald `õkva `auda visata Nõo; latse˽kuluva ärä - - vanemb läits joba `lu̬u̬me manu Rõn; pikäʔ `hammõʔ mehil, `kullu viiś küünärd [riiet] ärʔ Kan; üt́s t́siakõnõ sai tappaʔ, tu̬u̬ `kullu ruvva `ki̬i̬täʔ Vas || (parastavalt) `Poisile kulub nahatäis ära IisR; see (keretäis) kulus tale ete üsna εε Khk; vaat see kulos sole ää Mar; oli suand vaname kääst `eĺpida, eks se kulund ää nisukese krańtsile Kad; sie keretäiś kulus `talle ää VJg; ta sai üte nahatävve, si̬i̬ temäl ärä kuluśs Krk; parass talle, si talle `kullu ärä periss San; niipalju kui kulub õige palju, rohkesti Püksi `rihmi on nüid `poodis nii pailu kut kulub Pöi; russakid oli ka niipaelu ku kulub Aud; `viina niipaĺlu kui kulub kohe `ańti KuuK; nüid võina `poŕte tetä nii paĺlu ku kulub Nõo; marjaks kuluma hädasti vaja olema, imehästi sobima `Karjapoiss kuluks `marjast ära IisR; Külma ilmaga kulub kibe suutäis otse marjaks ära Kaa; Urvaplaaster kulub `santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; sie kulub omal marjast ää JMd; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; seda õleks marjalt vaja, kulub marjalt ära Trm; laps kuluks `neile marjaks ää Plt; ma `mõtli et tuleb `vihma, kuluss marjasse ärä Hel; See tükk leibä - - kulus mullõ maŕas ärä Võn Vrd kuldoma
Vrd kulunema, kuluvamma
1. a. (kasutamisest) väiksemaks või kehvemaks muutuma Kaik kulu, migä `liiku Kuu; `suuga võib pali `rääkida, sie ei kulu; luud on kulund `vällä Lüg; alalde ühed `riided `seljas, miks nad ei kulu, kuluvad küll Vai; riie - - üsna atule kulund Jäm; kui riie on ära kulund, siis ta on inaraks läind Vll; Mis liigub, see kulub Pöi; raud ep kulu mette Muh; kõbasil on õla `sisse kulond LNg; auk `sesse kulond (sukale) Mar; mo noad oo kõik ää kulund Kir; Kasuka karv oo pialt ää kulun Han; kulun luud, vana luud, põle `lehti `külgis; `ambad kuluvad ää, `lähtväd nüris Tõs; `saapad kuluvad koa `jalges Ris; varruse suud ja `riide iäred, need on kõik ää kulund Juu; läige pialt ää kulund JMd; sielik kulund viledaks Koe; nuudi nüd paĺlast põngastikku, et su vikat kulugu Sim; pahema käe pu̬u̬l one tahundamise pu̬u̬l, kulub `kervel ruttu ärä Kod; riha pulgad [on] õõnapust, õõnap on küll kõva kuluma Äks; `ammakiri on kulund kui [loom] väga vana on KJn; mis asi liiguss, si̬i̬ kiḱk kuluss; regi vai ratass, jala`nõuse, ni̬i̬ kuluve; ku liiv ärä `kulli, siis raputedi jälle luisal `pääle Krk; küüdse om kõik ärä kulunuva; puuteĺle sehen `olli serände õhuke raud, mes kulumist `keeläb Nõo; ja kui siss jalass läbi `kullu, s‿`panti kõeo puust talla ala, ega läbi kuluda es lasta Ote; Mul om `jupka hand kõ̭iḱ lõhvõlõ kulunuʔ Urv; riha `ambaʔ kulõsõʔ ärʔ `riiben Krl; sukakõsõʔ kuluvasõ˽pia `kat́ski Vas; hevvetämmä lätt jo rõõvass, päält nakass är kuluma Räp; är kulluss vikah́t Se || fig suu kulub juba ää peast teid keeldess Muh; eks su suu kulu koa vahest ää Ris; minu jalad on lühikesest kulunuvad pika elu jooksul Pal; kuluts oma keele ka ärä ullu juttege Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo b. fig kõhnuma; vananema luom akkab kuluma ja `kuivama ja lõppema Jõh; inimene ise kulub ka Emm; vana inimene kulund ää ja tõmmand `köśsi Plt
2. fig (kordumisest) mällu sööbima jo see juba piha kulund on Jäm; see‿p kulu ka ükskord su piha Rei; sa oled küll kuuld, eks se kulub pähä juba Juu; see piaks ju pähä kuluma Trm; vanal aal pähä kulunuvad, ni̬i̬d lu̬u̬d Pal; si̬i̬ om mul `mi̬i̬li kulunu joba Krk || ununema si̬i̬ om ärä kulunu meelest puha Krk
3. a. otsa saama, ära tarvitatama kui `linna saab `mendust, siis `linnas kulub pali raha Lüg; eks kuluses kui õleses sul `andada Jõh; Raha on `kerge kuluma Pöi; Küll neil kulub paĺju `leiba Jür; vaka `keśvi teid iki jahuss, tu̬u̬ kuluss sul `aastaga ärä Nõo; tikka kuluhuss paĺlo Seb. kustuma, lõpuni põlema (sütest) sööd oo ää kulond, ei sii põle änam kedägist Mar; kui juba tuli maha põleb - - ära kulub juba ahe, siis võta `taina `löimest `vällä Var; söed kuluvad `alles, ei ole veel `kustun Aud; ahi on nii kulund, söö kihud veel järel üksi Nis; süed on ää kulund, nii et põle `liimugi järel Koe; tee ruttu, et ahi `kinni suaks, sööd kuluvad ää Plt c. mööduma, minema (ajast) kodu kuluvad ne tunnid libemini Khk; metu `pääba juba ää kulond, ikka see töö seisab tegemata Mar; sul aeg kulub ää ja kedagi sa ei tee Juu; venelased tegivad `veśki kive - - eks sellega kulund ikke puar kuud ära VMr; kõhe ärä `kuĺli si̬i̬ aeg Kod; siss `kulli iks nätäl ärä Hel; kat́s `aaśtat `kullu äräʔ Räp
4. vaja minema, vaja olema, sobima; pidama `kuhjal kulus `suuremb pää `olla VNg; ei sene tüö `juures kulund pali ramu `ühta Lüg; Küll `sullegi `lierisõnad elus ära kuluvad IisR; See [jook] kulus ete kuiva suu `peale ösna äe Pöi; seal kulus paar kolm inimest ää, kui [kangas] `teĺge `peale sai `aetud Rid; see kulus sulle ää, nagu kueva taarile vesi Tor; [kui pruudile põll ette pandi] siis `öeldi et nüid on noorik `vaĺmis, nüid kulub akata `põlle lappima Nis; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse VJg; emä jutt õli `õige, ärä kulub sü̬ü̬k Kod; oless kulunud üks pauk `viina MMg; eks ike kuluks suu maoks, paĺlu‿s mul vanainimesel kulub Plt; si̬i̬ vihm `oĺli `väike, suurembat oless küll kulunu Ran; serände inimene oless kulunu elusald `õkva `auda visata Nõo; latse˽kuluva ärä - - vanemb läits joba `lu̬u̬me manu Rõn; pikäʔ `hammõʔ mehil, `kullu viiś küünärd [riiet] ärʔ Kan; üt́s t́siakõnõ sai tappaʔ, tu̬u̬ `kullu ruvva `ki̬i̬täʔ Vas || (parastavalt) `Poisile kulub nahatäis ära IisR; see (keretäis) kulus tale ete üsna εε Khk; vaat see kulos sole ää Mar; oli suand vaname kääst `eĺpida, eks se kulund ää nisukese krańtsile Kad; sie keretäiś kulus `talle ää VJg; ta sai üte nahatävve, si̬i̬ temäl ärä kuluśs Krk; parass talle, si talle `kullu ärä periss San; niipalju kui kulub õige palju, rohkesti Püksi `rihmi on nüid `poodis nii pailu kut kulub Pöi; russakid oli ka niipaelu ku kulub Aud; `viina niipaĺlu kui kulub kohe `ańti KuuK; nüid võina `poŕte tetä nii paĺlu ku kulub Nõo; marjaks kuluma hädasti vaja olema, imehästi sobima `Karjapoiss kuluks `marjast ära IisR; Külma ilmaga kulub kibe suutäis otse marjaks ära Kaa; Urvaplaaster kulub `santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; sie kulub omal marjast ää JMd; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; seda õleks marjalt vaja, kulub marjalt ära Trm; laps kuluks `neile marjaks ää Plt; ma `mõtli et tuleb `vihma, kuluss marjasse ärä Hel; See tükk leibä - - kulus mullõ maŕas ärä Võn Vrd kuldoma
Vrd kulunema, kuluvamma
kõigutama kõigutama Lüg/`k-/ Pöi Mar/kõigo-/ Mär Kse Saa Koe VJg Iis Trm Plt Puh Urv Har Plv Se, -em(e) Hls Krk San, -õmõ Krl; kõegutama Muh spor Pä, Juu JMd KJn Trv Nõo, kõego- LNg Kod, kõõgu- Puh Nõo V(-mma); köigutama Jäm Khk Pöi Ris/köego-/, -dama Emm Rei; `koigutam(m)a VNg Vai(`koigo-); keigutama Urv, `k- Kuu
1. edasi-tagasi või üles-alla liigutama, kiigutama tuul `koiguta `metsäs puid Vai; [linavästrik] Kõigutab `ända ja jääb `kuskile kivi `otsa `silpsima `jälle Pöi; kõeguta `pissi (liiguta suppi) Muh; mis sa ennast `loulmise juures köigudad Rei; mes sa eese jalast kõigotad Mar; piĺliroog mis tuulest kõegutase Tor; `istund ahju eäre peäl, kõegutand aga `jalgu Juu; `kange tuul kõegotas puid Kod; ärä kõigute kihage Hls; mis‿sa lavvast kõigudet Krk; võtiva minu `sülle, siss kõegutive sülen Nõo; tulõ˽`saista˽mu jala pääle, ma kõõguta sinno Kan; sinnu keiguda ütte `puhku [hälliga]; kae˽ku˽lat́s ikk inne, sõ̭ss nakka˽tedä kõigutama Urv; kõõguda last, muido nakkass `ikma Se || vibutama, vehkima `ratsil obese seĺlän kõiguten `piitsa; küläkubjass - - kõigut́s `vitsa, ai teomihi `mõisa tühü Krk || ikke `koigota ja kegota, `uhkud täis Vai
2. vaaruma ku päe `vi̬i̬ŕme akkass, sõ̭ss kõigut́s muutku `mäele poole; kõiguts ku mõni saa `aastene Krk; kae ku ta kõõgutõn käü; kel vigadsõ jala ommaʔ, tu̬u̬ käü nii kõõgutõn Har || lonkima kõõgutass `aigu pite Plv || aega viitma enne olli `aiga küll, kõigutive `pääle kodun Hls
1. edasi-tagasi või üles-alla liigutama, kiigutama tuul `koiguta `metsäs puid Vai; [linavästrik] Kõigutab `ända ja jääb `kuskile kivi `otsa `silpsima `jälle Pöi; kõeguta `pissi (liiguta suppi) Muh; mis sa ennast `loulmise juures köigudad Rei; mes sa eese jalast kõigotad Mar; piĺliroog mis tuulest kõegutase Tor; `istund ahju eäre peäl, kõegutand aga `jalgu Juu; `kange tuul kõegotas puid Kod; ärä kõigute kihage Hls; mis‿sa lavvast kõigudet Krk; võtiva minu `sülle, siss kõegutive sülen Nõo; tulõ˽`saista˽mu jala pääle, ma kõõguta sinno Kan; sinnu keiguda ütte `puhku [hälliga]; kae˽ku˽lat́s ikk inne, sõ̭ss nakka˽tedä kõigutama Urv; kõõguda last, muido nakkass `ikma Se || vibutama, vehkima `ratsil obese seĺlän kõiguten `piitsa; küläkubjass - - kõigut́s `vitsa, ai teomihi `mõisa tühü Krk || ikke `koigota ja kegota, `uhkud täis Vai
2. vaaruma ku päe `vi̬i̬ŕme akkass, sõ̭ss kõigut́s muutku `mäele poole; kõiguts ku mõni saa `aastene Krk; kae ku ta kõõgutõn käü; kel vigadsõ jala ommaʔ, tu̬u̬ käü nii kõõgutõn Har || lonkima kõõgutass `aigu pite Plv || aega viitma enne olli `aiga küll, kõigutive `pääle kodun Hls
kõikuma `kõikuma (ta) kõigub Pöi spor L(-ob Mar), Koe VJg Sim Iis Trm Äks Plt, `kõigub Lüg(-ie), kõegub Muh spor Pä, Juu Kos JMd; `kõikma Han Var Kõp Ran Puh, (ta) kõegub KJn Trv, kõiguss Har VId; `kõikme M San; `köikuma, (ta) köigub Jäm Khk Vll Emm Rei, köe- Ris; `koikuma Vai, (ta) `koigub Hlj VNg, `keikuma, `keigub Kuu; `keikma hv Krl
1. edasi-tagasi või üles-alla liikuma; õõtsuma tuul ko puhu, siis `metsa puud `koikuvad Vai; `Räime `püüsed `lasti `õhta `sisse, ise `kõikusid paadiga seal `juures, omiku vara [võeti võrgud] `välja Pöi; kätki keha o kasti `moodi, et põranda peal `kõikuda saab Muh; laev köigub `lainede sees Emm; puud `kõikvad tänä mis kole, suured puud `keerväd seäl naa et Var; piĺliroog kõegub tuule kää Tor; lapsed kõeguvad kiigu päl Hää; [kätki] vedruga laes sedasi, siis kõegub üles `alla Kos; umbjäŕv on `kińni `kasvand, `sitke, kõigub jala all, nõtkub Sim; sild `kõiki `jalge all Krk; vili `kaśvi ja kõ̭ik Räp || nelipühid on ikke `kõikuvad (liikuvad pühad) Juu || tuikuma, vaaruma jalad `köikuvad Khk; sie kukub ju maha, ta üsna köegob Ris; nii `joonud, et toegub ja kõegub `jalge peäl, ei soa `käidud Juu; akkass katsipidi `kõikme, siss kõiguss iki, tõisel ja tõisel poole Krk || fig Kõigub `peale kahe ilma vahel (heitleb surmaga); vat siis ihu `kõikus, vat siis ihu värises [hirmust] Pöi
2. fig ebalema, kõhklema `koigub kohe `justku `kiige pääl oma sanadega, ei saa `pohja käde Hlj; si̬i̬ inimene ei ole `kindel, si̬i̬ om `kõikuv oma tegude ja mõtetege; [iseloomutu inimene] Kõiguss ku pilliruug Hel
1. edasi-tagasi või üles-alla liikuma; õõtsuma tuul ko puhu, siis `metsa puud `koikuvad Vai; `Räime `püüsed `lasti `õhta `sisse, ise `kõikusid paadiga seal `juures, omiku vara [võeti võrgud] `välja Pöi; kätki keha o kasti `moodi, et põranda peal `kõikuda saab Muh; laev köigub `lainede sees Emm; puud `kõikvad tänä mis kole, suured puud `keerväd seäl naa et Var; piĺliroog kõegub tuule kää Tor; lapsed kõeguvad kiigu päl Hää; [kätki] vedruga laes sedasi, siis kõegub üles `alla Kos; umbjäŕv on `kińni `kasvand, `sitke, kõigub jala all, nõtkub Sim; sild `kõiki `jalge all Krk; vili `kaśvi ja kõ̭ik Räp || nelipühid on ikke `kõikuvad (liikuvad pühad) Juu || tuikuma, vaaruma jalad `köikuvad Khk; sie kukub ju maha, ta üsna köegob Ris; nii `joonud, et toegub ja kõegub `jalge peäl, ei soa `käidud Juu; akkass katsipidi `kõikme, siss kõiguss iki, tõisel ja tõisel poole Krk || fig Kõigub `peale kahe ilma vahel (heitleb surmaga); vat siis ihu `kõikus, vat siis ihu värises [hirmust] Pöi
2. fig ebalema, kõhklema `koigub kohe `justku `kiige pääl oma sanadega, ei saa `pohja käde Hlj; si̬i̬ inimene ei ole `kindel, si̬i̬ om `kõikuv oma tegude ja mõtetege; [iseloomutu inimene] Kõiguss ku pilliruug Hel
landama `landama, lannata vaaruma `joonud inimeine `landab öhest tee εεrest `teise Emm
lugu|nädal hrl pl vanarahva ajaarvestamisviis Need lugunädalad on vanast akanud küinlapäevast peale Trm; `Praegast on tõine lugunädäl Kod; vanast olid kõik lugunädalad, sügisest `piale terve `aasta läbi - - `mihklipäävast kuus on `maŕti, mäŕdipäävast kuus `jõulu, jõulust kuus `küindla`pääva, `küindlast set́se sigurisse, siad `väĺja ja kaheksa `karja, kari siis `väĺja, üksteisskümmend nädalad jüri`pääva, siis `külvama; lugunädalid õli kümme, mõni `ütles neid lugunädalad, mõni `jälle et küĺvinädalad Lai
mamma1 mamma Sa Muh Rei hajusalt L, Ris Juu Tür Koe VMr VJg TaPõ eL, `mamma R
1. ema, harvem ka vanaema `mamma jäi `suure `ulga `lastega järele Hlj; `lapsed `viivad `mammadelle `marju Lüg; emädä `kutsutigi `mamma, ikka `mamma Vai; poisid ojusid ning mamma ojus ka; vanam, see änam mamma tüdar Khk; kes peenema `liiki olid (end paremateks pidasid), nee olid papa ja mamma Krj; Mamma `asju, neid äi lubata võtta Pöi; ju sa mammaga lähed muda koa vεdama Muh; mamma `tul´li koju, mamma tõi `mammu Tor; miu näńn ütel, mia ei taha näńn olla, siss `ütlesime mamma Saa; `õika mamma rõialu Juu; papa mamma paganast, isa ema issandast nalj VJg; lapsed `õikavad oma emada mamma Trm; ema oli arilik nimi, mamma oli peenem Pal; `teĺlis mamma kääst, et ma kanu karjatan SJn; ei ole mammad kodun Trv; armast sina ka oma mammad Puh; tule mamma `kaema, kes tu̬u̬ ukerdab sääl kraavin; kos papa ja mamma `olli, sääl üteldi vanaesäd esäss ja vanaemäd emäss Nõo; tu̬u̬ om mamma jagu tu̬u̬ põhi, papa läits `sinna kodu`väimess Rõn; tulõ mammalõ õpp (sülle) Krl; olõ no `vaiki, mamma tulõ pia Har; meil oĺl mamma, selle et vannaimmä kutsuti imä; muʔ mamma um Murusu̬u̬ Tsäpsih `sündünüʔ Vas; tulõ ruttu, mamma tulõ jo kodo Se Vrd maama
2. a. perenaine, pereema Uavagi mamma on jutukas Kod; siin külas kutsutasse pere`naisi nime järele - - Reenoksese mamma ja Villemi ema Pal; pahemad kätt talus on vana perenaene, mamma SJn; [tema] mamma `olli kidsi, tu̬u̬ es massa `tü̬ü̬lisele midägi Nõo b. vanem naisterahvas Lihulas oli `jälle üks mamma, kis `õmles `niuksid `müt́sa Kir; nägin `ühte vana mammad - - ei tiä, kes ta on Juu; `oĺli üks vana mamma, mis `üeldi nikatse `aitaja SJn
Vrd mammi
mammi mammi Jäm Khk Pöi Rei Vig Kse Tor Tür Koe Rak VJg Iis Trm Kod Plt KJn Hls Puh San Krl Rõu Plv Vas, `mammi hrv, uus Kuu VNg Lüg Vai
1. ema, harvem ka vanaema `mammi `andas `jälle malakaga `müöda `turja ja küll siis rahu jäid VNg; `pienemalt `ütlevad `mammi ja pappi Lüg; minul oli taet ja memm, ma aksi mammiks `kutsuma Jäm; mammi, anna `saia Rei; nüid `ütlevad ikka papi-mammi Rak; pai mammi, anna `mulle `süia VJg; peenemad rahvas `õikavad mammi Trm; anna mammile koa `õõna KJn; mes sa mammist tahad Puh
2. vanem naisterahvas mammi on vanem inimene, vana mammi Kod
Vrd mamma1
memm memm g memme SaLä Vll Pöi Muh L Ha/g memmu Jür/ JMd Tür Koe VMr VJg Sim I KLõ Hls Krk T V/n meḿm Rõu Plv/, `memme R
1. ema kis tahab `ellitada oma emada, sie siis `ütleb memm Vai; mo memmel on kaks last olnd Jäm; suur poiss ning ninuli memme kuue sihes Khk; Teise pere memm käis ennest meil Pöi; kuhu see meie memm läks Mär; teśte memm peab kedrama iga päe oolega Vän; ma lään memmega `metsa seenele Saa; memm läks eenamale Juu; tema on veel memme laps (ei käi koolis) MMg; vanasti `üeldi `memme `rohkem kui ema Ksi; memm tuli kodo KJn; memm oli minev`aasta minu juures - - aga akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; mia latsen küll näi `memme alati unel Ran; vahi kos sa vahid, a [meie] memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; kae, kos om tüḱk, mes `memmgi ei tiiä; taat ois miu, es lase mul `ti̬i̬nmä `minnä, aga memm ańd valu Nõo; memm oĺl ütsindä˽koton Kan; poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega - - `küśse, et memm, kas midägi vaja ka om Räp Vrd memmu
2. vanaema laps `tahtoses `memme `juure Lüg; pojapoeg `ütleb ikke, et memm oo kallis Tõs; vanaemale `üeldakse memm VMr; Meie talus - - memmele `öeldi teie SJn
3. (vanem) naisterahvas, eit mes ead paksud naeste`rahvad oo, need oo memmed; mõni üiäb paha meelega, et estob toas nagu memm Mar; kõik vanad memmed koos Juu; istub kui memm, ei viitsi `tańtsida JMd || (abikaasast) mo va memm, kus sa oled nalj Juu; tu̬u̬ kelläme memm `oĺli edevä `suuga, ta‿s jätä üttegi `asja - - kõnelemada Ran
Vrd mämm2
4. hakkjalg kaerad leigatakse vihuks ja tehakse kaera memmud Jür
nana1 nana vanaema – Jür
noone noone Vll Kir lastek (vana)ema poisu, mine noone `juure Vll; mool oli noone ja taat Kir
nänn1 näńn Lih Hää Saa Ksi Kõp Pst Kam, g nänni Kaa Vll Var M(n näin Hls Krk) TLä, näńni SJn Krl, näńna Kir Pär, nännä Kan Vas Räp, näńnä Har Plv Lut, nänne Han Mih Trv; nänn Hlj Pöi Kir, g nänni Tõs Aud, `nänni Kuu Jõh, nännä Ote San Urv Rõu Vas Se Lei Lut, `nännä VNg Lüg, nänne Muh Emm Mar Vig Kse Han KJn Kõp Vil, `nänne Lüg; n, g näńnä KJn Krk Har, nännä San Plv, `nännä Vai; p `nänni Jäm Ans Krj Jür Vil/-ńn-/
1. (vana)ema, memm Nänn on koost (kodust) ää läind Pöi; kõege vanemad, need olid ikke nänned Muh; laps `veiksest peast akkas `üidma emä nänneks Mar; Tahan nänne sülle Han; kui midagi kot́tis või `kimmas oĺli, siss näńn `ütles: `jusku kaltsa perse Saa; vanast oli ikki nänn ja ätt KJn; `aitab näńnil vett `tõsta SJn; õegati ät́ti-`näńni, sedäsi lapsed õegassid Vil; kudass siu näin miu nännige omane olli Krk; näńn `pańde tule pliidi ala, `aie vi̬i̬ `ki̬i̬mä Hel; näńn tei latsele `saia Ran; ku mi oĺli latsõʔ, siss kutsuti vanõmbiid nännä ja˽tätä San; mine - - nännä mano Plv
2. naiserind; rinnanibu; nisa `poisikased `suitsetasid, siis `üöldi: aga on magus, `ninda sama kui emä nänn; `Nännä õts suur, akkab `jällä last `saama; [emal] `Kassi `tissid ies, sie laps jääb küll `nännä `nälgä (väikestest rindadest) Lüg; laps on `vierodettu `vällä, tämä enemb ei voda `nännä Vai; laps tahab `nänni `saaja Krj; mede laps põle `nänne `saandki Vig; `lammal oo koa nännid Var; anna latsele `nännä Hel; lat́s taht süüäʔ, ma anna latsõlõ `näńnä Har; näät́sk nulgah, näńnäʔ ussõh Lut
3. (mänguasjast) nänn, see oo - - nagu `piske titt või pupp lapse käe, kui mängitse Tõs
näär näär Jäm Vig Ris Juu, nääŕ KJn Trv, g nääri; niär g niäri (`niäri) Khn Juu(-eä-) Kod; near g neari Muh Hi(`neari); `niiar g -i Kuu; pl näärid Khk Krj Noa, `näärid Kuu Pöi Mär Lih, `nearid Koe; nääri- (`nääri-) R S L HaLo(-äe- Kei) JõeK Rak VJg IPõ Plt Pil hajusalt eL, niari- JMd Kad aastavahetus, vana-aasta viimane ja uue aasta esimene päev Oli `niiar - - kui omale esimäse modur`paadi `ostimme Kuu; Näärid enne jöulu (varrud enne pulmi) piltl Khk; Näärikana oli `ölgedest vigur - - nääride ajal `tehti Krj; `Näärid on `jälle lisidal, nõnda nee `aastad `lähtvad Pöi; kahessa `päeva oo neari ja jõulu vahet Muh; Isa - - lubab neariks kuju tulla Emm; näärid `peeti nisamma kui jöulud Noa; kui õled tuuasse - - tuppa, siis `öötasse: nüid oo `näärid toas Mär; ega‿s `nääri `öösi `keegi ei magan Aud; `nearid on `müöda Koe; niär one uus uassa Kod; Nääris pilluti `õĺgi lakke, siis kasuva vili pikäs KJn
paaba1 paaba Har/-u/ Rõu Vas Se(-p-) Lut, `paaba IisR Vai, baaba Lei Lut Kra
1. eit ta om üts vana vinne paaba Rõu; üt́s vana paaba tuĺl `vasta Vas; tinnüsspäiv - - paapa kedrass kõiḱ päiv, siss õdagu lät́s uĺliss Se; üte `baaba `kuožinu (kosinud) nalj Lei; vai baaba `kuuli vai sann `paĺli, olõ‿iʔ suur kaih Lut
2. vanaema Laps `istub ilusasti `paaba `sülles IisR; moned `ütleväd `paaba, moned vanaemä Vai
3. ämmaemand oĺli su kolmõl latsõl paabah; ku hallu naaśs tegemä, siss käśk paaba `peŕrä Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|