[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ige1 ige hv Har, g -me R(-mme Lüg) Sa Muh L K I Hls, -ma Ans Kõp Vil; iǵe g -me Ran; igem g -e Ris Nõo; ikem g igeme Puh; pl igeme Kam
1. a. (hamba)ige `Naurab, et igemmed nähä, sis [öeld] et küll on igemmemies; `Lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada; `tõinekõrd kui sant `ilma on tulemas, kohotab `amba igemed üles Lüg; Ei saa `toisest inimisest rahu `õlla, igemed sügälävad Jõh; süöb igeme pääld; `leibä jäi igemi vahele Vai; külm vesi akab igemisse `kinni Khk; `amba igemed o `aiged. kotid aab igemete `peale. ole ma neid igemid `raiu lasn küll Muh; söö nõnna `leiba et igemed tulised suus Mar; mul on `tönkad igemes ~ igemetes, ei saa kätte. `ambad on igemete sies Sim; selle `amma ige one kõhe `paistet ja valus. ei tõhi `katsu sedä iget Kod; teine on `pialmene ige, teine alumene ige Ksi; [hobusel] kui õige vanast lääb, siis kasvab `amba ige pikast - - `amba igemest on näha, kas [hobune on] noor või vana Lai; mina pian igemetega `sööma Plt; mõni suśk iǵemit, kui ammass valut, et kui veri iǵemest `väĺlä tuleb, siss jääb valu vähämbäss Ran; lassi `amba `väĺlä tõmmata, nüid igem joosep verd Nõo; igemide sehen valu Kam Vrd ide2, igi1 b. fig (löömisest) `andis `vasta igemeid (nägu) JMd; sai vasta igemeid Iis; igemes, igemesse suus, suhu Panõ piibu `põhja kua igeme; Järjest tubaka roṕp igemes Khn; pani piibu põhja igemesse Juu; pistän igemesse kohe (söön ära) KJn
2. vana kuradi iget (nõidusevastast rohtu) `sulle `ańti, ta oli kohe nõnna igeme `muodi VNg; vasika ige (sõimatakse vähese arusaamisega inimest) Har

ige2 ige g ige VNg Lüg Vai Sa Hi Var Tõs Khn, -me Jäm Khk, ikke Tõs
1. ike a.  härjaike ige `siuti `rihmudega `sarvede ede; `ärjad one iges `atra ies; kahe`ärja ige oli pikkemb; `talvel oli ühe`ärja ige, siis `menna ühe `ärjaga VNg; ärja ige `pandi `rahkmega `vehmri `külge, kui ärjad vädasid; Iges `ärgi `aeti pika vitsage; pane ärjad ige; igemes ärjad; ige pannasse `sarvede taa, `kukla `pεεle, jutad keritasse `ümber `sarvede Khk; ärg kεis igega - - ärja regi vöi rattad olid `aissadega, `vehmer läks kahe ärja vahelt läbi. ärjal `ohja es olnd Mus; `Laupa `õhta `lautud ärja iged `sülda, kui süld täis tulnd, olnd kõik `tiulised kää Pöi; mene pane ärjad igesse; ärjal on `paaris ige ja üksik ige Emm; ige - - `seoke puu oli ja nagu sarve kohad olid sees ka ja sarvete `külge `seoti `kinni. paelad läksid adra kolga `külge `kinni; ma lein ärja iget mette Tõs Vt igenes, igenest b. fig `Kümne `oastaselt `pandi mehele ige piha (pandi tööle); Käivad kut suured iges ärjad (meestest, kes käivad alati koos) Pöi; Äga see möisa ige (orjus) `kerge äi olnd Emm; te nagu iges ärjad – käite kaheksi; üksiges ärjaga oles läind, ma oles `ammu kua sial oln (öeld aeglasele inimesele) Tõs; `Tõmba sedäsi nagu iges ärg [tööd] Khn
2. vankri (puu)telg rataste igemed Jäm; puuigedega rattad änamasti einamal `keimiseks; noorem rahvas `üidvad teĺg, vanasti ikka iged; rattad igede `otsas, pulgad ees ehk `mutrid; ige koljudega o ige paku all `kindi; ige poĺt kukkus sihest `väĺja; mölluga mölludati auk [ratta] rummu `sisse, ige auk Khk; Vanasti olid iged puust iĺlem olid iged änamisti keigil rauast Pha; Igele `pandi rauast kään `alla; tõi raudrataste ige; esimene ~ tagumine ige; puuigedel pole pusisi olnd mette Pöi; Puu`vankri ige on kεige param tammepuust `tehja Emm; ige otsad `öeti - - rattad püsteti `sinna `sisse, igedel `lasti augud `sisse, pulgad `pandi ette. `öeti puuigedega `vanker; [puuvankril] ige - - raud`vankrel olid näd aksid Tõs
3. ristpalk tuuliku peas `Oasta viie-kuie`kümne eest siis akati igedega [tuulikuid] tegema. Kaks teras`kanti tahutud tamme ige `aeti `risti völvist läbi. `Oardamid `pandi raud `poltide ning vörudega ige `küĺge; Igesi on kaks, `risti läbi völvi; Ige auk (tuulikuvõllis) Pöi
4. voki rindpuu – Krj
5. põikpuu `kellu rippu igess; treipingi radas käis igess VNg; [sängil] Olid iged all, teised ige otsad olid seina sees ja teised otsad olid tulba sees ja lauad olid igede pεεl Käi
Vrd ike1

ige3 ige Kod, g ige hv Lüg Rei
1. ihe lehm õli puna `aigusses. õppetatti `käiä iget `viega segämiste `andada Lüg; luisk ei ti̬i̬ teräväss ku vikati ige piäl. ige lü̬ü̬b `piäle Kod Vrd hee2
2. (lamba) villarasv villad igised, ige täis Kod
3. (aknaklaasile kogunenud) niiskus sul lõug üles uhatanud, `tõmba `akna ige `piäle Kod
Vrd higi

ige4 → ikke1

ige5 → iga2

ige → higi

kige kige Saa M(kiige Trv Hel) San, kiige van Hi Vil(kige) kõige `kapten `ütlen, et kui pääseb eluga ää siiss ta senne eest hävitab hiiu`rahva kiige suurema `vaenlase ära; nee `ütlen et hundid oo kige suuremad `vaenlased Phl; kige pisem Saa; Lambi `oĺli kiige viimäne `Uusna talu Vil; Oma vitsa pessäv kige valusamini Pst; temä taht tõistest kige üle saia, kige targep olla Krk; ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel || tükkis, koos kige aganidega jahvatedi San

lige lige Hlj, g ligeda VNg IisR Aud Hää Saa Jür Koe Ksi spor T(-dä); like Mar Saa Pst, g ligeda PJg T(liḱe g liǵedä), likke Hls Kam; likke g ligeda TLä Rõn; n, g lige Sa Hi VlPõ M, like Hls Krk Hel T, likke Hää Saa Rõn, likõ Võn San V(g ligõhõ, p ligõh(h)õt, ligõ˛õt)
1. märg põrand on lige Hlj; sai lige naha (higistas) Jäm; kuumlige ~ tuilige (läbimärg) Khk; Tänane vihm lõi loo läbi, ein keik lige Kaa; `riided olid üll liged märjad (läbimärjad) Krj; jalad on liged Phl; Sadas päev läbi, karjapoiss oli õhtuks päris like Mar; ligeda rõõvastega alb `olla Hää; viĺtrõõva kaldsudega `oĺli kimbus, ku likkeks läkst, siis es saa ärä; likke `jalgega `eitsin magama Saa; Vihm tegi teed ligedaks Jür; ma olen üleni lige Kõp; ku nad (karvapastlad) liged oĺlid, sis - - sai neid `jälle `jalga `panna; ku `vihma sadas, siss `panti üks sehake linane riie - - üle älli, nõnda‿t laps ligess es sada Vil; egass liget `einä ei saa üles võtta Trv; koera karva om ligege ära täkerten; miul olli vaevaline si̬i̬ lina `kakmine, lina olli lige, ma esi lige, aga ma pidi sääl oleme Pst; ihu lääb likes, rasse tü̬ü̬ Hls; ärä panna likit `einu `kuhja; `pernaine tegiśs `ambakse likess, moodu peräst jõi [viina] Krk; nüid lantsiteb `niitmist nõnda et pää otsan lige Hel; mõse `kaskat, aga ärä liḱess ti̬i̬ (räägi kellestki nime nimetamata); mes serände ka tiiäb, `endäl kõrvatagutse vi̬i̬l liǵedä Ran; miul läits sääl joba likess ihu minekiga Puh; ku kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva, kõ̭ik `olli läbi ligunu ja likke; küll om `peedi ligeda, vett täis nigu jäĺe; ei tunneki ku süĺg tulep suust `väĺlä, levvät enne et lõug like Nõo; `vaaku `pańti vähä üless, ligedämbät `viĺlä Kam; mul om jala poritse ja `rõiva likke, ma‿i saa `tarregi minnä Rõn; vihm teḱk aina ligõ˛õss Urv; sääl piat nii `tõmbamma (tööd tegema), et hamõ om `perse pääl likõ; ei˽taha ligõhõt `kesvä kokku pandaʔ, et siss `lätvä˽kesvä˽kasuma Har; tu̬u̬ miäʔ räkä aja, tu̬u̬ um likõ `tiiskuss Rõu; kunna`kapsta˽kasusõ - - ligõhhidõ kotustõ pääl Vas; likõ kui `rääbne Räp; kaŕuśs tuĺl kuuʔ, oĺl hämmlikõ (läbimärg) Lut || libe, limane `Sienepüt́ti `piale on lige kord tuld IisR; Sie vesi on juba ligedaks läind, ei süńni `juua; Vana tangusupp ikka natuke lige Jür
2. pori, muda; porine, mudane (ka soine, pehme maa) – Hi lehm läks ligese Emm; lige ja märg pöld Käi; nii liged `kohta [mujal] äi ole, Tiiligu soo oli nii lige, et `senna on loomad sesse läind; loom jähi ligese; meil on sii va lige mets Rei; see on lige, kus jalad sisse `vaibuvad; `ermus lige koht, `laidude sees Phl