ike1ikeKan, g ikkeuVll, sporL, HaJäVMrIissporTaPõVlPõM, T, ikeMuhKulLäEdMihPJgHääRis; n, g ikkesporR; ikeʔ, -õʔ g ikke, -õPlvRõuVas(p ikeht) Räp; in ikkenHar, iḱk-TMr; eke g ekkeRid(ekes), ekeLNgMarKul; ikes g ikeKrk; ikessKrkKrl, ikkesKuu, g ikke; p ikestHel; iḱk g ikkeLut 1.ike a.härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivadLüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külgeJõh; paneme ärjad ikeseMuh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked jaMär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutudHan; ärg sai ikes `pandudRis; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ääNis; taliike on löhem kui suiikeHag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandudKos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigitiHJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ikeKoe; lakas on viel vanu ikkeidIis; üksik ~ `paarisikeKJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `mintiKrk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkeheVasVrdees3, igi2, ikässb.fig(raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olemaMar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesseKuuK; mul alati ike `sarvisKJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕgTMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel 2.vankri (puu)telg – MuhsporLkeanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehesMuh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgadKse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrelMih; esimene ja tagumine ikePJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine tagaHääVrdigi2 3.ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ikeTrmVrdikkepalk 4.voki rindpuu – MihKrk ?VõnKanPlvLut (oki) emapuu ~ ikeMih 5.plahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahelMar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vaheleKul; ahu iked oo kerisega ahulVar; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti kerisNis 6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäsKJn; Adra ike (rindpakk) Võn Vrdige2