[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

katki `kat́ki L K I, `katki R S(-e Käi Phl) Kul Vig Kir Var Tõs PJg (sag ühendverbi komponendina)
1. lõhki; tükkideks, puruks; lagunenud `ninda kõvad `õksad õlivad et [kirve] terä meni `katki Lüg; vörgud on nii `katki‿p‿saa änam püida Khk; Koapsus kasude `mihklipäe `laupa `ööse veel nii pailu, et kasude viltse löŋŋa `katki (kui see ümber kapsapea on) Pöi; soovesi - - sööb jalad `katki Tõs; Igaühel suu `riśti nina all, kis `rääkida tahab, see räägib, mind si̬i̬ `kat́ki ei ti̬i̬ Hää; koer`putke `tüikad söid jalad `kat́ki Ris; sie on nõnna visa [puu], ei lähe `kat́ki kudagi Amb; passel `kat́ki, siis piab talluka `alla panema Koe; `kiitsin teda kas kael `katki Trm; obene rumaluisi vedäb ennäss `kat́ki; tee `kärpsesi̬i̬n `kat́ki, `kärpsed süäväd ja surevad Kod || (osadeks jagamisest) Mis see poole tera asi on, `terve soak läheb `katki Pöi; siis minu emä võtnd nööri ja mõetnd rukkipõllu neĺjast `kat́ki Pal
2. teostamata; pooleli juttu `katki jättämä Kuu; tama jättigi sene nou `katki Vai; see asi jähi `nendel `katki Emm; jät́tis tüö `kat́ki VJg; verest lõi `väĺla, jät́tis kauba `kat́ki Sim
3. (atribuudina) katki tuhlid kartuliroog `katki `tuhli supp; keedame täna `katki `tuhlid Khk
Vrd kakki, katik1, katikus, katsik(e), katsiki, katski1, katti
katski1 `kat́s|ki Hel T V(-kiʔ Urv, -ke, keʔ Räp, `kat́ški Lei),`kats|ki Hel T Urv Se, -ke Se Lei, `katški Lei sag ühendverbi komponendina
1. katki a. tükkideks; puruks; lagunenud tõene suu kuru om `kat́ski, kas `küĺmä saanu vai Ran; kalmusse lehe lõegutas põrmandu pääle `katski, `kirpe peräst, et siss kirbu ei tule; tõnisspävän lääp talve säĺläluu `katski, siss om taĺv pooless Nõo; obene `oĺli kabla `katski kakanu, ärä lännü Kam; `eksliga ekseldatass `ainu `katski; aga tu̬u̬ kässiga sita`laotamine võt́t pikäpääle sõrme otsa `katski küll Ote; pöksi põlvõʔ joba hevvetäseʔ, `kat́ske minekel joʔ; nu̬u̬ŕ mehine lits nokigaʔ vahakõrrakõsõ `kat́skeʔ, tulõ niguʔ kanapoig `väĺlä Räp; sõrmõ läävä `kat́ski, siss `lahkõsõʔ tü̬ü̬t teteh Se; pada ä˽lät́s `kat́ski, pougah́ti innõ Lut b. fig `aigamüdä asja käevä, ripa-rapa rista `katski Nõo; keśkkotuss (kõht) om nii tühä ja nõrk `kat́skiminekil Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (olen hädas, kimbus) Har; Tsirk `korgõh, muna `peŕseh, `maahha satas või `kat́ski minnäʔ (ebakindel asi) Vas; vai kaal `kat́ski, tä ei murõhtaʔ Se
2. teostamata, pooleli `juttu `katski `jätmä Puh; niikavva `tandse, ku käńgä kondsa alt ärä `tandse, siss `oĺli tands `kat́ski kah Nõo; etevõtõ jäi kat́ski Krl; hähäʔ jäi `kat́ski, `hähḱi saa ai; `kat́ski ti̬i̬, naka aiʔ (katkestan lepingu) Se
3. (intensiteediadverbina) väga, täiesti tä om `kat́ski `juugnu joʔ (purupurjus) Se
Vrd katki
katski2 `kat́ski Rõu Se; `katški Lei; transl `kat́skiss Har, `kat́škist, `katskest Lei katkine mul oĺl vi̬i̬l `kat́ski `kleit́ki sälähn Rõu; mu miheesäl saĺv `varbadõ rott, saĺv `varba `kat́skiss; vigla haru oĺl `kat́skiss lännüʔ; ma˽lei laasi `kat́skiss Har; `kat́ski liud Se; lang kakkõs `katskest ~ `kat́škist; murd `katškist Lei Vrd katik2
katski3 `katski Lüg Jõh(-ii·) Vai Käi Pst Krk, `kat́ski Aud Tor Juu Sim SJn Hls, katskii· Käi, kat́skii· VJg Iis, kat́ska Lai (mäng) `katski käib `nõnda: `enne `vieretatasse `pulka keppiga, siis `pannasse kepp `alle ja `lüiasse üless. `tõine lõi, `tõine võts `vasta ja lõi tagasi Lüg; `katski `pulka oli `vaaksa `pitkulaine. all oli `toine `pulka maa pääl `poigite. pojakaisel oli lühükaine keppi kääs. sene kebiga löi `siie `otsa `pääle, midä `püstüs on. sie `katski `pulka `kargas `kaugele. neil oli `enne `kaupad `tehtü, `mitme samu `pääle `mäŋŋiti Vai; katskii· , maa `sisse `tehtaks auk, pulk `pantaks augo `peale ja `eitmese kepiga eidedaks. ja `eitmese kepp `pantaks pöigeti augo `peale. `püidja vetab pulga seald, kus ta eidet on ja `veskab `eitmese kepi `pehta. kui lεheb `pehta, siis lεheb see, kes `püidja oli `eitjaks Käi; `kat́skid `mäńgima ~ `julka `löömä Juu; `katskit mängits, pannass `katski pulk, kait́s `otsa teräve, sõ̭ss tokige lüvväss sellel `pääle. kesspaega `piiri pannass pulk `sissi `sinna pikäli maha ja tõine `väike partapulk pannass ala. `lü̬ü̬mistoḱk om pikep. `katskit mängiv kateksi, kolmeksi, neĺläksi Krk Vrd kantskee
latki ütte `ĺat́ki (ühtemoodi) Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur