[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

katsik1 kat́sik Sim, katsik Muh, g -u a. saia tõstandik pärmiga me tieme kat́sikud nõnna: paneme vähä `piima, jahu kua sekka, köśti `juurde. segame segi ja paneme suoja koha `piale. selle sis segame `taina sekka, ku ta `äśti tõusnd on Sim b. külakost vastsündinu emale, katsekakk siis `viidi titele katsikud ~ katsekakku. tite `putru `viidi koa. esiti `viidi katsikud, pärast `viidi `putru Muh
katsik2 kat́sik g -u Mär Ha JMd Sim Lai, kat́siku- Kul Han Kad u Kod Lai, -o- Kei; katsik g -u Jõe VMr; katsiku- u Mus, Mar Vig Kir Juu Kos Ann u Pst; `katsik g -u Hlj VNg(-gu-) Lüg; `katsiku- Kuu; all `katsikelle Kuu Lüg; ad kaatsikol LNg; all pl `kat́sikille Trm
1. vastsündinut vaatamas käimine a. iseseisva sõnana (hrl väliskohakäänetes) siis oli tuld Aadu tädijullaga siis katsikelleputru`kaussijega Kuu; no sie oli nüüd‿sis katsik juo, - -otrajahu kuokitehti ja VNg; sel naisel on titt, tõisednaised lähvädkatsikelle, titte `katsuma Lüg; naesed käivad tite kat́sikul Mär; kat́sikul käiakse. vanaste keedeti tangu pudru, võid piale, keedeti mune, lõegati pooleks,pańdi pudru `piale Nis; Naesed ikka käisid kat́sikol, mehel nisukse koha piale kolvandminna Kei; läksid kat́sikule, eele olid kat́sikud Juu; kasunaistel käivad tüdrukud kat́sikul, perenaised käivad koa - - siis ea `lambaõńn HJn; kõige vanasti keedeti manna pudru vaĺmis. koogidtehti, pańdi pudrulepiale, pańdi võisilma, `mińdi kat́sikulle Ann; kat́sikulle minema: vanast tehti odratangu pudru javiidi titepudru. viina and titeisa ise, titevarbaid Kad kat́sikille minema Trm; kat́sikus `käima Lai b. (liitsõna esikomponendina) katsikupudru viiakse ku käiakse katsikul Kei; kui kat́sikule läks, siis viis kat́siku kakku, ´enne oli tite kakk Juu; kat́siku `kringel HJn
Vrd kaejats, katse3
2. katsikulineLai Vrd katseline2
katsik3 katsi|k (-t́-) g -ku Hls Puh Nõo Võn Rõu Vas Räp Se, g -gu Rõu Plv Vas Lut(-ga), pl -ku Saa M(-gu Krk) T(-ke TLä Ote, -kõ San) VId, -kuʔ San Krl(-kõʔ) Har Räp Lei(-š-), -guʔ (-gõʔ) Urv VId, -gaʔ Har Lut
1. hrl pl kaksik (laps või loom) Lepikul joba kolmass paaŕ katsikit Trv; temäl `süńdüsiv katsigu latse Krk; esä `olli ütsindä tü̬ü̬n, emä olli alati kotun, emäl olli katsike latse, kolme katsike Puh; tu̬u̬l emäl olliva kaits `kõrda katsike, ja nüid ma ku̬u̬li `undamiisi, et `tütrel ka ollu kaits tüḱki Nõo; kat́tsiku vaśka San; taal oĺliʔ kat́sigõ˽latsõʔ Urv; kat́sikiid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikiid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; kat́sigõʔ, mis kat́s latsõkõist üte kõrragaʔ; näide hõimuh om olnuʔ kat́sikit Se; kat́siguʔ ummaʔ vuonaʔ Lut
2. a. paarislõngane või täispiine (kanga sukka panemise viis) (kohakäänetes) katsikin inäp lavatsõ `koetass Kan; panõʔ kat́sikõhõ ~ kat́sikihõ Plv b. kangaviga kat́siguʔ `kangal siseh; kat́siguʔ omma siseh `rõival Plv; kat́sik jo `kanga siseh. ku lõim är kakõss jäi kat́sik `sisse Räp; Kat́sik om kangakudamise viga. Muting om nitsest koh kat́s langa om kuuhh. Ko kat́sikät tahetass parandadaʔ, siss piät kangast nipallo tagase võtma kuast saanu muting om Se Vrd katske
Vrd kaksik, katsikese
katsik(e)1 katsik, -e katki lõng ei kannate, lää purus katsike; kangas lõigats katsik keidets nukku ja nakates `nitse paneme Trv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur