[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

peber peber g pebre Vai/n `pepre/ Khk Var Saa Hel, peberä Kod; peper Kse, g `pepre Var Khn Hää, pebre Tõs; pebr Muh Ris Koe, pepr LNg Mar Mär Vig Rap, g pebre; n, g pebre Khk Pöi PJg Vän Tor Juu Iis Pst, `pepre Lüg Jõh, pebri Jäm Emm Käi; pl pebred Hlj Kaa Vll JõeK Amb VMr Sim Ksi Lai Plt, `pepred Kuu Kaa Pha

peeker `peeker Muh Kod, g `peekr|i Jäm Khk Vll Pöi Kse Han Var Puh, -e Tõs Tor Juu Ann KJn/-ii-/ Trv; `pieker g `piekr|i Kuu VNg IisR Vai JMd Koe VJg Iis, -e Ris; `peeger g `peegri Mus Plt; `pieger g `piegri IisR, `piekri Vai; `peekel g `peekli Khk; n, g `pekri Har plekktops, kruus vm (joogi)nõu `Pieker ei lähä kohe puruks, ku `langeb `permandulle Kuu; igal ühel oli pisikene plekk `pieker, siis oli seda [kohvi] `uotamas sääl VNg; Vie `juomise jaust `seisas vie `ämbri `äeres üks `pieger IisR; `pieker on nisuk̀aine `kitsa `persega alt ja pääld `laiem Vai; `peekli `pöhjas oo veel natune töömist Khk; too mulle `peegriga vett Mus; `Peekrist `joodi `piima, teed, `sakstel olid õbe `peekrid Pöi; viina `peeker pios Muh; `Peekrid olid `sakstel `uhked jooma nõud, `peekrite sihest `joodi `veini, olid `neuksed õbetud, kullatud Han; `peeker on vee `tõstmese nõu, `joodakse kua Var; pane `peekrega lapsele `piimä `sooja Tõs; lapse `pieker Ris; õlut on `piekris JMd; pesi `peekred ää Ann; `piekriga `antasse kerikus `viina Iis; `piiker on alt `kitsäm, piält laiem KJn; anna `peekriga juvva Puh; [õpetajal] oĺl `pekri vai kaarik üten Har

peer peer SaLä Muh Emm Käi Mar/g peero/ Mär Kse PJg Tor Hää Saa Kei Juu Sim Ksi Plt, pi̬i̬r Hää KJn eL, g peeru; pier g pieru Ris Sim, `pieru Jõh väljuv soolegaas, peeretus See asi tahab vist peeruks jεεda (plaanid ei teostu) Emm; `enni ikke `ööti, et suur sõna tuleb suho ja pikk peer tuleb `persi Mar; peerud köivad PJg; sääl es ole `persest `peeru ka võtta, paĺlalt tühi maja oĺli Saa; `oota nagu surma `perssest `peeru, `enne kui temast `aśja saab Juu; peer tuleb alati kõvast Ksi; `tohter käseb, las pi̬i̬r joosta Hls; piĺl tulep pikä peeru pääl, kusi kõva naaru pääl vns Krk; latse köhisivä `ü̬ü̬si nigu pi̬i̬r `tirtsusi; peerul om paremb laian ilman ku `kitsan kõtun, `pi̬i̬ru ei tohi oeda `kińni Ran; mes sääl muud, pi̬i̬r om `risti, mine arsti manu, küll aŕst udistab peeru `õkva Nõo; pussuga tuli `rohkemb paha `aisu kui kuiva peeruga Ote; Sa‿lt nigu˽pi̬i̬r sõglan, ei˽püüsü˽paigal Urv; innembi saat `ku̬u̬ĺja `persest peeru ku ta suust sõ̭na Krl; ku kõtt valutass, sõs peeruʔ kääväʔ Rõu; kes `naaru `peĺgäss, tu̬u̬ `pi̬i̬ru koolõss vns Plv; ma‿i˽naaraʔ ilmah muud üttegi `asja ku `pi̬i̬ru, ma naara, ku tõõnõ peerähhäss Vas; halva viina ja söögi kottal üteldäs: nigu pi̬i̬r Räp; peeru laskma peeretama see kuri vaim `laskes `sounas ka `peeru Ans; ää lase `peeru `ühte `puhku Mär; laseb `peeru, ais taga PJg; parem lase üks pauk `peeru, kui nisukest juttu aad Sim; kiśsi `laśkis `pi̬i̬ru KJn; üits om `pi̬i̬ru `lasken, peeru `aisu om Pst; laseb `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; pruut pidi pulman ei tiiä kui paĺlu pi̬i̬re `laskma, kui `sü̬ü̬mä lät́s Kam; egä üt́s laśk `pi̬i̬ru Krl; kumaŕd, laśk `pi̬i̬ru vi̬i̬l Se

peeter `peeter g `peetri Ans; n, g `pi̬i̬tre Har Rõu Se, `pi̬i̬dre Plv Räp; g `pietri Vai peetripäev `pietri - - ajal oli ikke `kaige paremb [lõhe] Vai; `peetriks piab ein `valmis olema Ans; jaań `viskass üte kivi vette, `pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakaṕ `viskass kolmandõ kivi, no om vesi külm Har; `Pi̬i̬dre `viskass raudnagla haina `sisse Räp; jaań jakkass, `pi̬i̬tre pitsitäss perägi kinni (puu kasvamisest) Se

peger peger g -i koll, lastehirmutis pegerid, sedä näd (lapsed) peĺjäsid. peger lakan, si̬i̬ `kuulab, mes lapsed tiäväd `koeruss, siis tuleb lakass; `ennevanass peteti, peger tuleb. peger sei `lapsi, peger one pitkä ammassegä Kod

peker → pekker

piimer, piimber `piim(b)|er g -ri puju `piimrid teede `ääri `koutu kasuvad, pinude ääres vahest pailu `piimrid Jäm

prees prees (-ś) g preesi Khk Mar Mär Kse Tõs Hag Rap Kos Ann Pai Kad Lai Plt; pri̬i̬s (-ś) g preesi TLä Võn San V, priäsi Kod; pries g priesi Ris JõeK Amb JMd Koe VJg Sim Iis Trm, `priesi R; n, g `priesi VNg Vai; preesis g -e Jäm Ans; rees (-ś) Khk Muh Mar LäEd PäLo Pil, ri̬i̬ś KJn Vil M, g reesi; ries g riesi Khn rinnaehe (kasut ka rõivaste kinnitusvahendina) `käiksed `käisite `priesidega `kinni Jõe; isäl kadunul õli viel pries, minul on ikke `õlled `nüöbid Lüg; möned olid kividega preesised - - nee olid suuremad kut röŋŋaspreesis, kolm neli kivi pεεl Jäm; rees `olli `rindas Muh; meestel olid ümmärgused reesid, `nööpa ei olnd ees Mar; sõlel olid ilusad nakid `ääres, rees oli `lihtne Vig; reesid `pandi uju ede Tõs; vöta üks `surnu pries ühes ja `vaata selle priesi läbi (nõidumisest) Ris; preesid olid mestel särgi `kinni`oidmeseks iga pää, naestel `uhkuseaśsaks, väĺlas`käimesel Rap; eks rikkamatel old `priesisi koa `rohkem JMd; õbe preesid olivad, nisukesed veikesed - - sie pidas sis [särgi] `kinni Kad; kel `sõlge põllud, õlid priäsid Kod; preesid olid nii suured nigu nid kahekroonised rahad Lai; meeste`rahva reesil on paĺlas võre ja tilgut́ KJn; viisid vana raha `sinna, tegi `ri̬i̬sa ja õbe sõrmussid Vil; õbe ja vaśk reesi ollive, siantse `rõnga ja telg pääl Pst; suurdel olliva õbe preesid, lastel `oĺli vasest tettu preesid Ran; võtit preesi musta `amme küĺlest ärä, pannit jälle `puhta `küĺge Nõo; koton ollivaʔ vanol mehil preesiga `hammõʔ kinni Kan; sõĺg oĺl suuŕ, pri̬i̬ś oĺl iks vähämb Krl; ütte `pri̬i̬si sai kõ̭igilõ `haḿmilõ vinäld (küllalt), ku ar˽`kaoda as õ̭nnõ Vas

prenner `prenner Hlj Var KJn, g -i IisR Khk(r-) Han Trm, `prenri Äks, `prenre Tor; prenner Trv, g -i Aud JMd Hel Puh; `prennel Emm Kul, g -i Ris HMd Juu Koe VJg Pal Lai Plt, `prenli Rei VJg Iis Ran, `prenle Mär Hää HMd Jür; prenne|ĺ (pri-) San, g -li Kam V(-le Räp); `prennal g -i Kuu; `prend|el g -li Tõs; `pender, -är Amb; penner g -i Kod; preńn (-nn) g preńni IPõ, `prenni Lüg Jõh IisR; n, g prennu Kuu/`p-/ Phl, `prenni VNg Vai, prännu Rei; rennel g `rendle Krk; `remmel g `remle Saa Hls Krk kohvimaterjali pruunistamise pann Sigurid `leigati pisukasteks tükküjeks ja sis - - `pandi nie tügüd `prennalisse ja sis `kiereti `prennali üheld külild `toisele, et said sigurid `pruuniks Kuu; tahan akkata siin `prennigä `kõrvetamma neid sigurisi Lüg; `Prenneri `liigutati kahele `puole ikke `ninda‿t terad tegivad siuh-sauh, sigurid aga kriuh-krauh IisR; kohvi `prenner Khk; `Prennel on plekist, kaanega, pitka varre `otsas Emm; Kui prännu kaane `lahti tömmad, on tuba kohe `paksu `suitsu täis Rei; ei ma taha `prennelt, meie kõrvetame `kohvi paa `põhjes Mär; pane uad `remlisse, akka kohvi kõrvedama, `remlel on raud kaaś pääl Saa; sigurid sügise `vöeti maa siest `välla ja leigati `pieneks ja kuevatadi ära ja siis `praeti neid `prenle sies HMd; Kohvi `prennel oli plekist, külasepad [tegid] Jür; `pender, nagu pańni `muodi, siis sai sedasi kieratud tule pial Amb; meil on jo vana prenner JMd; `prennelil on ia pikk vaŕs VJg; praadime `kohvi `prenli sies Iis; anna pennerid Kod; kohvi põletatakse `prenriga või padas Äks; mia `pandsi kohvi ua `remlis Hls; siguri kõrvedets `rendle sihen ärä Krk; nisud ja rüäd `panti segi, kõrutedi panni pääl ehk `prenligä Ran; nigu `kohvi `tahtseme tetä, siss võt́ime tsiguri ja `viĺlä kah, kõ̭ik palutime ärä prenneli sehen Kam; olõ `õiõ˽prennelit ka õks egän talun Urv; kos tu̬u̬ prinneĺ jäi, ma˽taha `kohvi palutaʔ Har; ma osti hinele `vahtsõ prenneli Rõu; prenneĺ, tol hand peräh, puust hand ja `rauda kah Räp

prõme → rõme

puremed pl puremed sisselõiked võtmel `vötme puremed; Puremed, nee niikut purevad luku lahti Khk

päremed pl päremed Trm Kod, päreme Trv, päreʔ, `pärreʔ Se paelussiline kalal või koeral särjedel on päremed Trm; koeral päremed taga Kod; si̬i̬ kala om päremit täis Trm; `pärreʔ omma˽kui naa˽lapigo˽`soĺkna, kalol `veiga om `pärret; tu̬u̬d `päŕridiga kalla sävvä äi Se

päsmer `päsmer Kuu Käi, g `päsmr|i Pöi Emm Rei Mar Tõs VJg Trm, -e Pä VlPõ M, `päsmeri Vai/`pe-/ Muh Äks; päsmer San, g `päsmre Ran; `päsper g `päspri Sa; pässerm g -ä Nõo Kam Rõn, -i Puh; pääserm g -u Ote; Päsm|eŕ Urv/-äŕ/, g -eri Lei margapuu `pesmeriga midati mogomaisi `asjo Vai; vöid möödedaste `päspriga Jäm; vanast olid ikka `päspri nailad, nüid oo suured kilud (kilod) Khk; Pane villakot́t päspri noogu otsa, siis nääb, pailu villa lammas andas Kaa; `Päsmriga mõedeti leib ää, `anti kas pool või `terve, kudas võimalik oli Pöi; margabu üidasse koa `päsmeriks Muh; ise ime, ise pime, ise keige maailma tark = `päsmer Emm; `päsmer, nenda suur pitk ümarigu puust leiget, suur puu nui `otsas, vask naalad `pantud Rei; `päsmriga kaalutse jahu, liha ja `villa Tõs; mede `päsmer oĺli neĺla`kümne naalaline. kui midagi `raskemad `kaalsime, siss `köitsime `päsmre paalaga riha all tala `küĺgi Saa; Andis päsmri peraga vasta pead nii et kõlatas Trm; `päsmrega kaalume `villa ja liha ja `lõnga ja igät `aśja Vil; pane `päsmre `otsa, kaalu ärä Trv; ärä `päsmre peräge põrute, perä põrudet `valla Krk; paarkümmend `nakla tu päsmer võt́t, końks `oĺli otsan, taga `oĺli nui, kabel küĺlen Ran; me `kaalsime pässermiga ärä, täis pät́s `oĺli, kolmkümmend `nakla Puh; meil `oĺli ää ja `õigõ pässerm, siss viisivä tõese ka meie pässermät `kaalu, egäl talul es ole; keeletu meeletu, ilmamaa tark = pässerm Nõo; nüid om vasitse, vanast olli puu pääsermu Ote; Lupa mulle pässermät, ma tahass `villu `kaalu Rõn