[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kore1 kore R L K I TLä Ote, korõ Khn Ran, g -da; korre g koreda, kor(r)õ g korõda Kam; n, g kore S Saa M, korrõ San V(g korõhõ Plv) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar
korruline2 pl korrulised Rid; korrule|ne Mär Var Mih Tõs Tor, korro- Mar Vig, g -se
1. kurruline pikad korrulised seelikud olid `selgas Rid; korrulene liiv, kui vesi `vaikses jääb, siis oo korrulene põhi just kui `riide voldid. ilus lee põhi mis lainetus jätab Var; lõõtsad olid korrulesed Mih
2. krobeline, ebatasane rõme oo pealt korrulene, mis põle mette libe Mär; lõng oo korrolene (keerde täis) Vig
1. kurruline pikad korrulised seelikud olid `selgas Rid; korrulene liiv, kui vesi `vaikses jääb, siis oo korrulene põhi just kui `riide voldid. ilus lee põhi mis lainetus jätab Var; lõõtsad olid korrulesed Mih
2. krobeline, ebatasane rõme oo pealt korrulene, mis põle mette libe Mär; lõng oo korrolene (keerde täis) Vig
kraaps kraaps g kraapsi Jäm Khk Emm, kraapsu Rid Mar Hää Koe, `kraapsu IisR; kraaṕs Kan, g kraapsu Ote Urv; raaps (-ua-, -oa-) g raapsu Sa(-ua-, -oa-) Muh Mär Kse PJg; kraapsi- Hi, raapsi- Khk
1. joon, kriips; kriimustus, vorp `seeme vahe `raapsu `mööda küliti; küli vahe raaps Kär; kaks suurt ussi `amba `raapsu oli kiŋŋa `pεεl Mus; muga aeavad adraga ühü `laiused raapsud pöllust läbi, siis nee `üitakse `sitmed Kaa; [tuulikukivi] `sirkel oli `lihtne puu `sirkel ikka, teras nailad `otsas, et kivi `pääle `roapsu `tömmas Pöi; raaps või rõme maa sees PJg
2. tööriist a. kraapimisvahend leva kraaps Jäm; levaküna kraaps Emm b. kartulikabli `kartuli `võtmise kraaṕs Ote c. linakamm – Ote Kan Urv d. luuakonts – Mär Koe Vrd kraap1, kraap|luud, kraaps|luud
3. kraapsamine Paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp; Võtta kouk, enamb ei tie `ühtki `kraapsu IisR
1. joon, kriips; kriimustus, vorp `seeme vahe `raapsu `mööda küliti; küli vahe raaps Kär; kaks suurt ussi `amba `raapsu oli kiŋŋa `pεεl Mus; muga aeavad adraga ühü `laiused raapsud pöllust läbi, siis nee `üitakse `sitmed Kaa; [tuulikukivi] `sirkel oli `lihtne puu `sirkel ikka, teras nailad `otsas, et kivi `pääle `roapsu `tömmas Pöi; raaps või rõme maa sees PJg
2. tööriist a. kraapimisvahend leva kraaps Jäm; levaküna kraaps Emm b. kartulikabli `kartuli `võtmise kraaṕs Ote c. linakamm – Ote Kan Urv d. luuakonts – Mär Koe Vrd kraap1, kraap|luud, kraaps|luud
3. kraapsamine Paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp; Võtta kouk, enamb ei tie `ühtki `kraapsu IisR
maksma `maksma, (ma) maksa(n) eP; `maksama Khk, (ma) `maksan R; `mas|ma Trv T V, -me Hls Krk Hel, (ma) massa
1. tasuma (hrl rahas) kaladega `makseti `meie tüö `välja Hlj; `miele tuletuse järelle `maksas ta vola VNg; sie mies võttas oma `pääle sene `maksu `maksada Lüg; `Maksa nüüd `teise iest nigu surnd obuse `nahka IisR; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured ja `maksa `vällä kaik Vai; see pole ind midagid, mis ta selle eest `maksas Khk; Ta lubas küll ää maksta, aga ju lasn maksab (jääb maksmata) Kaa; kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksid, raha `maksid vöi kala Vll; `Mustlane pole `ilmaski obust ostnd, ta vahetas ja alati nõnda, et taale `peale makseti Pöi; anna kätte, mis `maksa `olli Muh; sai maksetud sellele (külakarjusele) ja siis see `karjas Noa; `maksis `puhtas rahas `väĺla, `maksis kõik ää Mar; naesed läksid salaja marjule, ei maksnd `tääle `marju Kir; `ambaraha oli `sääduslik, enämesti naa rubla `ümmer ekke sedä makseti siis koa, vaderid `maksid Tõs; Tänäve katsumõ võla ää `maksa Khn; kohus `mõistis ta `rahvi `maksma Tor; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli `kaĺlim HMd; ma `maksin ta siĺmad `kińni (andsin altkäemaksu) Juu; `maksis set́se sada `väĺla - - oligi meie koht `väĺla maksetud HJn; tingsepp `rautas obuseid viĺla iest, sügise `maksti ää Amb; mis mina tööl käisin, need päävad ma sain ikke rahaga maksetud Ann; minu tiada pidi se tasa olemagi, aga nüid tuleb `välja‿t muist `maksmatta Kad; pead `juure `maksma, muidu sie kaup ei lähä VJg; maksid [mõisale] puale `reńti ja puale tegid tükka, `einä ja rükkid; minä en jõõda `maksa, küll jumal maksab Kod; õpetaea `ańdis `talle ia jootraha sial ja `maksis kõik tema `arved tasa Plt; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada tuleb `kõrva `maksa KJn; kiriku `massu massetse ike kui lavvale lääd Hls; keväde `võeti [vilja] `vällä magatsist ja sügüse masseti `sissi kasuge Krk; `anti egäle ütele lõmps `viina, tetti karjussega `kaupa, mes `kiäkina karjussele massap Ran; mia küll ei lää `sulle käsiniguss - - mia `vaene inime, kost mia massa; tol om raha jäänu käńksepäle `masmada, `saapa kräädsuva iks et krääts ja krääts nalj Nõo; ku sõ̭sara mehele lätsivä, siss saeva egä üits oma jao [talust] kätte, veli maśs `väĺlä; om talu pudelide ajanu (maha joonud), kõrtsi`renti `masnu piltl Ote; ma `väege ää meelegõ massass, a mul ei olõ San; tiä olõss pidänü `rohkõp kurat́ vi̬i̬l `masma Urv; paĺluss sa˽mullõ massat pääle, ku˽mi hobõsõ vällä vahenda; küll taa rumalõst pääst mass kińniʔ Har; No˽kitt minnu vi̬i̬l päälegi ja lubasi `palka manu˽`massaʔ Rõu; moonameeste ja `popsõga˽teḱk tü̬ü̬, viläga maśs ja moonagaʔ Vas; mi ka ello praavidi, võlaʔ maśsiʔ är; rikass mass rahagaʔ, `vaene mass nahagaʔ Se; kätte maksma kätte tasuma, tagasi tegema tema on mu `õige vihasest tehnd ja tahan temale kätte `maksada Lüg; on ta εεd teind ähk `kurja teind, seda tahetasse ikka siis käde `maksa pärast Khk; `Sõuke mees ta on küll, et ta käde maksab Pöi; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis eina küini põlema Mar; viha päräst maksetse koa kätte, tehäse paha Tõs; ma tahan `talle kätte `maksa, et ta `kurja tegi Juu; tämä `sõimab ja maksab sulle `vargusega kätte Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; tiä taht tõsõlõ kätte `massa Krl; maha maksma laevateenistust lõpetama `kapten - - luband ige kohe mihed maha `maksada `laevast ja Kuu; Rotõrdamis maksõti meie maha Khn
2. a. mingis hinnas, rahalises väärtuses olema `meie päiv maks `palju, said `kalli `palga tüö iest Kuu; nied `kartulid `maksavad `õige `inda nüüd, neid ei `jõua `õstada Lüg; kassi poeg maksab suure nööla Jäm; pailu kala möet maksab Khk; See koht oli omal ajal `kulda maksnd Pöi; ei luba eli põleta, see maksab raha Muh; viin `olle halv, toop `makses viisteisn kopegad Phl; see maksab ikke `enda (on kallis) Mar; ei täkust saa paremat `indä kedägi, eä märä maksab nasamma koa Vig; Ega ta `ärga ega obust ei maksa (maksab vähe) Hää; sie luom `maksis mul kallist `inda Ris; mis maksab tuop `tangu Koe; no sit́s on üks alb riie, maksa mette kedagi kohe Sim; üks ilos asi maksab `inda, [on] kaĺlis Kod; `tuhkru nahk maksab `iaste, selle naha pärast püiavad `püida Äks; ni̬i̬d kivid maksavad ükskord raha KJn; ollus sa `küsken, mis mõtuse nüüd `masve Hls; nüid vili massap `inda, nüid vili om innan; si̬i̬ nali läit́s kallist `maksme piltl Krk; osti `endäle sitsi räti, tu̬u̬ maśs katõssa tõistkümme `koṕkat Puh; ega‿ss aig massap raha, mes sä niipaĺlu labised; vanast `müidi elävät õbedat, kolm `koṕka maśs ani suletäis Nõo; mes nu̬u̬ `põrkna tsütsi massiva, nu̬u̬ `põrkna kakuti nii tõśte siäst `väĺlä Rõn; sio eśsütüs (eksitus) läits mul paĺlu `masma piltl San; mis hend om, paĺluss taa mass Har; nüüd mass lehm säidsesada `ruublit, vanast oĺl viiśsada `ruublit suuŕ talo Plv; mis mass, paĺloss sa˽küsüdeʔ Vas; maksku mis maksab iga hinna eest, kõigest hoolimata `Maksku mis `maksab, aga `õhtast `piame rukki kokku `saama IisR; `Ükski `eestlane ei `tahtnu saksa `laeva, `maksku mis maksab Hää b. piltl (hrl eitavas kõnes) väärt olema, väärima Ei `maksa sen sittast `varvastigi Kuu; täma lubadus ei `maksa midagi Hlj; meil on `mitmed [sorti] `kartulid, aga `ükski ei `maksa neid punasi Lüg; minu jutt ei maksa midagid Muh; Sahkerdse jutt ei maksa midagi Hää; tämä ei maksa mitte tõese jalaaluss pori Kod; ku koer kusess tüdrukul `pääle, siss minevet tüdruk `masme, temäst peets lugu; Liide ei massaki sedä mi̬i̬st, mihel ää koht ja puha Krk; muu ei massa midägina, temä ütsindä om asi; kui rikass midägi `ütlep, tu̬u̬ joba massap Nõo; ma ei massaʔ timä imä jala muta kah, ma‿lõ `väega `vaenõ ja aladu Har; Kittü‿i˽hinnest midägiʔ, sa˽massa õi˽mu man `kolmõ `kopkat Rõu; kuuś vuŕlet massa ai ütte maami̬i̬st Vas; `hapnõmalda ĺeib midägi massa aiʔ Se
3. tasuma, mõtet olema Ei tänä `maksa merele `mennä, hakkab jo `tormama Kuu; `nende järel ei `maksa `uatada Hlj; Kas `maksas last `kuoli `panna, säelt nied `krutskid `saigi IisR; selle eest ep maksa tänada Jäm; nii ilja äi maksa `kerku `minnagid, äi jöva ikka mette Khk; See [lehm] oli nii alb (odav), et seda‿b maksa `rääkida, ta sai selle muidu käde Pöi; siia (riidele) ei maksa aadagi uut `paika Muh; sedä `kraami nii vähä, et ei maksa suud seks tegemastki; ega sol maksa eese `kässa ää rekkoda Mar; sedä maksab ikke veel parandada küll, põle veel naa `katki Tõs; `Sioksõ vjõluda jõlmaga ei maksa `lehmä `vällä `aada Khn; Maksab sul lehma eest niipalju raha `maksa Jür; `maksis aga selle eest `vaeva näha küll JMd; `alba maksa kunagi eeskujuks võtta Tür; ega nisuke koi ei maksa kua `jälle `olla VMr; ei tia, kas maksab `minna `õt́sma Trm; ei maksa lapsel `itke `laska Kod; ei maksa `sinna `viĺja teha, see on karja tallermaa Lai; see raasike `suurmit ei massa seda `ki̬i̬tmist Trv; si̬i̬ om `mü̬ü̬dä lännu, sedä ei massa kõnelte Krk; Ei tiiä, kas sul mass enämb minnä, `ildass olt jäänü Hel; [nooda] esä mulk, sääld `kaeti, kas kalu om paĺlu, kas massab vedädä Ran; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; mis tast kündä, tu̬u̬ ei massa inemise `vaiva, ei obesel Ote; ta‿m sääne hõllõ puu, taast õi˽massa˽tegemine Urv; tu̬u̬ henna iist ei massa taad võttaʔ, ku odavappa saia om Har; massa ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ Rõu; edimäist `õnnõ ei massa ärʔ `põlgõʔ Plv; ei massaʔ kül noorõh vanna `teotamine Räp
4. kehtima [kui] `Nuoti `rohkemb, `pandud `vuoru `luoma kerd `maksama just püü`mieste oma vahel Kuu; `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; pereme söna maksab `köikide `kohta, kes ta `juures elavad Vll; Esimene mees oli seal tuhvlialune, teine pani oma sõna maksma Mar; kui [mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma (ihunuhtlusest) Mih; pane täheli, see maksab so `kohta koa, maksab jah Tõs; rõme või kore, kaks sõna maksavad mõlemad Aud; saarivalitsuse aeg oli se [seadus] `maksev, aga eesti `aeges enäm ei old Juu; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; si̬i̬ raha ei massa änäp, si̬i̬ om maha käünü Krk; näis, kas massap tu̬u̬ `nõiduss vai ei massa Nõo; meil ei olõ ei tuu sõ̭na `masva (seda sõna ei kasutata) Har; pand uma sõna `masma Räp
noks1 noks VNg Rid, g noksu Jäm Mär Lih Tõs PJg Juu, noksi Muh Var San; noḱs Rõn, g noksi Khn Krk
1. a. konks [kartulikorjamisel] panime `korvi kää`varde ja siin (teises käes) oli noks VNg; pael köib noksi taha Muh; puust sai lõigatud ja sur noks oli `otses (soasulasest) Rid; jäi noksu taha `kinni, ei tule edassi änam Mär; rehaltse värava `kohtes oli [sari] sial üleval noksu `otsas Lih; Sellest puust - - `laudu ei sua, `terven `noḱsa (tüükaid) `täüde Khn; noksudel oli `jälle sehoke rõme `tehtud, siis sai sari noksu `otsa `pandud PJg; kaelkoogul on noksud, kus `otses `ämmer käib Juu || kaelkoogud tõi noksudega vett Tõs b. kark `lapju noḱs Rõn
prõme → rõme
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|