[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

naarits1 naarits Muh LNg Pär PJg Vän KuuK/-ua-/ Amb Ann Tür MMg Ksi Pil, g -a Phl Lih Tõs Tor Jür Kad/-ua-/ VJg Trm Kod SJn, -e Kse Lai KJn SJn; narits Võn, g -a R KJn Kõp, -e Mih Saa KJn Pst Hls(g nartse) Krk Ran Kam, hajusalt V(-dsõ Rõu); n, g naritsa VNg; narrits Kod Plv Vas (kärplane) naritsad on `allid nagu `tuhkurid Jõe; naritsa ime kana vere, kana `endast ei süö VNg; narits - - kana kärp jah, ned `pruunid Lüg; naaritse nahast saab kallid kasukad Kse; naarits elavad mets ja laantes Tõs; naarits on aĺlikam ja tõhk on änam pruun Vän; narits sü̬ü̬b rot́tisi ja `iiri Saa; nuarits on nisuke `suarma `tauline luom, kes elab kuival maal Kad; narrits eläb jõen, tä tuleb `kalda `piäle päävikule `väĺjä Kod; naarits ja tõhk on ühesugused, teene on mud́ugi teene loom SJn; narits - - tal om pesä mahan juurikide all; nugis om nartsest suuremp Hls; narits om vi̬i̬ lu̬u̬m, nagu tubli rot́t, üteline `mustjas pruuń Krk; kae kui naritse kätte saa Kam; üt́skõrd su̬u̬n kisimi naritsõ mättä seest `vällä Kan; Pääle `utra oĺl siin jõ̭õ̭hn vi̬i̬l narits Rõu Vrd nari6, naurits

narima narrima

narits1 nari|ts Hlj VNg VMr Kõp Hel, g -tsa Iis KJn Võn Ote V(-tsõ, -dsa), -tse Saa KJn Hls Krk Kam Ote San; narrits Rõn Har Vas, g -a Võn, -e San, Krl; naarits g -a Hää

1. (loomade tõbi) a. (hobustel) obene põde naritset Ote b. (lehmadel) ku pääsuk `lendävet läbi lehmä kõtu alt, sõss tegevet udare `sissi naritse Krk; narits om lehmä udara siśen, `valge vai verrev Kam; naritsa lü̬ü̬ tu̬u̬st, ku lehmäle mõ̭ni kõrd `piimä `nissa jäetäss Kan; lehm nüss apund `piimä, tu̬u̬l om narits nisan vai udarõn; ütel lehmäl oĺl kat́s nissa kińni jäänüʔ, oĺl narrits sisen Har; kui verd tulõ [udarast], siss om punanõ narits Plv; ku naridsa lüü, siss või muni nisa ar kuiodaʔ Se
2. vahend loomade (hrl hobuste) tõve raviks meil `kärvasid pailu `lu̬u̬mi ära, viimati `tohter `pańni naaritsad `sisse Hää; narits `pantse `aige kuha pääl ja `võetse `väĺla, ku aav paranenu on Saa; obesel om narits `rindu pant Hls; `lu̬u̬mel pannass naritset akkaje `aiguse `vastu, põrna`aiguse ja maru`aiguse `vastu Krk; narits vaja `sisse panna, siss tulli mädä `vällä Hel; ku obõsõl muhutõbi oĺl, `pańti narritsadõ Võn; suuŕ muhk [hobusel] küle pääl, sinna keśk `paika tõmmaśs naritsõ `sisse Kan; innevanast ku hobõsõl kaal `haigõ oĺl, sõ̭ss `pańti naritsõllõ Urv; tat piat naritsalõ `pandmõ, tulõ tu̬u̬ kuri vesi `vällä Krl; hobõsal om rind `paistõt, ta piat naritsõdõ `pandma Har; `lambalõ `pańti kaala ala˽naridsa nü̬ü̬ŕ, kui vett ai pää täüś Rõu; pandass hopõn naritsahõ, kabõl aetas naha alt läbi - - mädä tulõ `vällä Se
Vrd nari3

narits2 narits g -a (teat taim)Lut

narits3 narits g -a okaspäitsed narits - - `pantse vasikale ninä `piäle, siis ei sua imedä Kod

narits4 naarits1

narrima `narrima, (ma) narri(n) hajusalt S L KPõ, Iis Ksi Plt, `narrin R; `naŕrima, (ma) naŕrin Tor Ris JMd Trm; `naŕma Räp, (ma) narri(n) Vig Han Tõs Khn Kod M(ma-inf `naŕme) TLä Kam San Kan, naŕri Krl Plv; narima Lüg Urv Se, da-inf naŕriʔ Har Rõu Vas

1. a. pilkama, tögama; kiusama `Narri miest, aga ärä `narri mihe `mütsü Kuu; Õhukese palituga `talvel käid, ära `narri `talve IisR; suuremad lapsed `narrisid meid, et ilves `uitab ning tikub kallale Khk; Poiss narris teisi, et ta saand nonni käde (luiskamisest) Kaa; Kaua sa ennast `narrida lased, akka `vastu Pöi; ää tule võerast inimest `narrima Muh; mis sa mud́u must - - narrid Mär; se‿o muedu üks va `naŕmese sõna; saaks mõne pardi koa ää `narri (maha lasta) Vig; ma ette narri tänd, tä ei soa aru Tõs; Ää akkag mjõnd `naŕma, egä mia üsä toh́m kua põlõ‿mtõ Khn; aga teised, `arvasin, akkavad mind `narrima, et ma üks argpüks olen Hää; alumene lõug narrib `pealmest (ainult alalõug liigub) nalj Kei; mis sa sest kutsikast narrid Tür; täma on `kange `narrima Iis; minul kua `niiske `naŕmise mu̬u̬d; ei anna obesele `sü̬ü̬ki, et mes sa eläjäluamass naŕrid Kod; Tõist `naŕma akata, si̬i̬ ei ole ilus mitte Trv; ta narõ neid rumalass ja uĺliss Har; sõ̭ss nakasõ jo kõ̭iḱ minno narima Vas; narivaʔ õnnõ üt́stõiśt `vasta Se || petma Kis korra on narrind, seda äi usta änam Emm; `narrind `riided käest ää Vig b. õrritama ta‿p salli `narrimist, tuleb kohe ammastega kallale Khk; `narrig mette vihast `koera Vll; Naakaua poiss ikka `narris `koera, kui koer korra `rahnas Han; koer ei saĺli seda, kui teda naŕritase Tor
2. ära rikkuma, solkima; halvasti, lohakalt tegema või kohtlema narib tüö puha `välla Lüg; `narri `peldo üks kerd, `peldo `narri sinu üheksa `kerda Vai; se‿kuńts sönnik, see on ka üks pöllu `narrimine Khk; Tuhlistel on magus maik sihes, nii pailu ikka külm narris neid Pöi; mees narrib `pöldu üks aasta, pöld meest üheksa aastat Rei; ei meri anna `narrida üht Rid; see mees teeb ikke põh́aliku töö, ta tööd ei narri Mär; `põldu ei maksa `narri sedasi, et oiad ilma sõnikuta Vän; narrib mud́u ää, käib korra äkkegä üle, mis sest soab Juu; [rätsep] `narrind `riide ää Koe; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; ärä `naŕnud mu `kaĺli `riide Kod; ta olli `suiun (sugedes) na (linad) är `narrin; küll om är narrit si̬i̬ maja Krk; tu̬u̬ ei ole muud ku üit́s tü̬ü̬ `naŕja Hel; ta‿m miu `amme nii ärä `naŕnu, si̬i̬ ame ei `kõlba mitte kohekina Nõo; kes maad `naŕse - - tu̬u̬ es saa `saaki kah Kam; no om ta tüü vällä narinu, ta ei `kõlba kohegi Har; opõtaja kai üteĺ, et kes sul so pää är om narinu Vas
3. (tüdrukut) häbisse saatma, vahekorras olema ää narrib kena tüdrugu Mus; üks va mehe lit́s, narrib `peale tüdrukumi Muh; poiss `narris ää, jättis tüdreku maha PJg; on tüdruku läbi `narrin Ris; kurjad jah, `raiskasid tüdruku ära, `narrisid ära JJn; on sedä kua ette tullud, et mi̬i̬s on obess `naŕnud Kod; tiiras poiss - - `tahtis tüdrikid ära `narrida Ksi; seni ta sääl jõĺk, ku ta tüdrugu ärä naŕr Krk; `olli ärä `naŕnu tolle `tütre Nõo; ärʔ `lasku hinnäst ärʔ `naŕriʔ Plv
Vrd nardima1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur