[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

narrima `narrima, (ma) narri(n) hajusalt S L KPõ, Iis Ksi Plt, `narrin R; `naŕrima, (ma) naŕrin Tor Ris JMd Trm; `naŕma Räp, (ma) narri(n) Vig Han Tõs Khn Kod M(ma-inf `naŕme) TLä Kam San Kan, naŕri Krl Plv; narima Lüg Urv Se, da-inf naŕriʔ Har Rõu Vas

1. a. pilkama, tögama; kiusama `Narri miest, aga ärä `narri mihe `mütsü Kuu; Õhukese palituga `talvel käid, ära `narri `talve IisR; suuremad lapsed `narrisid meid, et ilves `uitab ning tikub kallale Khk; Poiss narris teisi, et ta saand nonni käde (luiskamisest) Kaa; Kaua sa ennast `narrida lased, akka `vastu Pöi; ää tule võerast inimest `narrima Muh; mis sa mud́u must - - narrid Mär; se‿o muedu üks va `naŕmese sõna; saaks mõne pardi koa ää `narri (maha lasta) Vig; ma ette narri tänd, tä ei soa aru Tõs; Ää akkag mjõnd `naŕma, egä mia üsä toh́m kua põlõ‿mtõ Khn; aga teised, `arvasin, akkavad mind `narrima, et ma üks argpüks olen Hää; alumene lõug narrib `pealmest (ainult alalõug liigub) nalj Kei; mis sa sest kutsikast narrid Tür; täma on `kange `narrima Iis; minul kua `niiske `naŕmise mu̬u̬d; ei anna obesele `sü̬ü̬ki, et mes sa eläjäluamass naŕrid Kod; Tõist `naŕma akata, si̬i̬ ei ole ilus mitte Trv; ta narõ neid rumalass ja uĺliss Har; sõ̭ss nakasõ jo kõ̭iḱ minno narima Vas; narivaʔ õnnõ üt́stõiśt `vasta Se || petma Kis korra on narrind, seda äi usta änam Emm; `narrind `riided käest ää Vig b. õrritama ta‿p salli `narrimist, tuleb kohe ammastega kallale Khk; `narrig mette vihast `koera Vll; Naakaua poiss ikka `narris `koera, kui koer korra `rahnas Han; koer ei saĺli seda, kui teda naŕritase Tor

2. ära rikkuma, solkima; halvasti, lohakalt tegema või kohtlema narib tüö puha `välla Lüg; `narri `peldo üks kerd, `peldo `narri sinu üheksa `kerda Vai; se‿kuńts sönnik, see on ka üks pöllu `narrimine Khk; Tuhlistel on magus maik sihes, nii pailu ikka külm narris neid Pöi; mees narrib `pöldu üks aasta, pöld meest üheksa aastat Rei; ei meri anna `narrida üht Rid; see mees teeb ikke põh́aliku töö, ta tööd ei narri Mär; `põldu ei maksa `narri sedasi, et oiad ilma sõnikuta Vän; narrib mud́u ää, käib korra äkkegä üle, mis sest soab Juu; [rätsep] `narrind `riide ää Koe; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; ärä `naŕnud mu `kaĺli `riide Kod; ta olli `suiun (sugedes) na (linad) är `narrin; küll om är narrit si̬i̬ maja Krk; tu̬u̬ ei ole muud ku üit́s tü̬ü̬ `naŕja Hel; ta‿m miu `amme nii ärä `naŕnu, si̬i̬ ame ei `kõlba mitte kohekina Nõo; kes maad `naŕse - - tu̬u̬ es saa `saaki kah Kam; no om ta tüü vällä narinu, ta ei `kõlba kohegi Har; opõtaja kai üteĺ, et kes sul so pää är om narinu Vas

3. (tüdrukut) häbisse saatma, vahekorras olema ää narrib kena tüdrugu Mus; üks va mehe lit́s, narrib `peale tüdrukumi Muh; poiss `narris ää, jättis tüdreku maha PJg; on tüdruku läbi `narrin Ris; kurjad jah, `raiskasid tüdruku ära, `narrisid ära JJn; on sedä kua ette tullud, et mi̬i̬s on obess `naŕnud Kod; tiiras poiss - - `tahtis tüdrikid ära `narrida Ksi; seni ta sääl jõĺk, ku ta tüdrugu ärä naŕr Krk; `olli ärä `naŕnu tolle `tütre Nõo; ärʔ `lasku hinnäst ärʔ `naŕriʔ Plv

Vrd nardima1