Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
jodi jodi Hää Trv Krk rida; rodu; joru terve jodi kalu olli `võrkus Hää; mis sa aad seast pikkä jodi Trv; si̬i̬ olli pikk jodi, pikk kõne Krk
kode kode Khk Kaa Krj Vll Jaa1. närune; lagunenud See regi oo juba nönda kode,
äi seiksega saa linnareisi üht änam ede vetta;
Juhan oo söhukse jöki kodega külasse läind,
mis oo kaltsumehe jägu Kaa;
püksikoded `anti ää;
vana `riide kode Vll Vrd kodemed,
kodi22. kasimatu, lohakas, kehvalt riides See igavene kode loivakas ineme Khk;
üks va kode inimene,
koristamata ja `kaltsus Krj;
vanad `riided üll,
igavene kode oma riietega Jaa Vrd kodem
kodem kodem g -e lohakalt riides igavene kodem Phl Vrd kode
kodem- kodu- keśkpäävä `aigu tuĺl kari `lõunõllõ kodõmbolõ;
pööri kodem`poolõ,
`laandõ `essü ärä Har Vrd kodõ-
*kodi1 pl kodid hallrästas allid kodid, allid räästad, laulab kädina, kodina äälega, suure käristi äälega ta kädistab Vll
kodi2 kodi kalts; rämps, kolu vanad kodid,
vanad `riide kodid Phl;
vana kodi,
sie visatasse minema Amb Vrd kode,
kodemed,
kodinad
kodri suur, lohmakas Vaada kui kodri ma sellega (suurte riietega) ole Rei
loder loder g -i Phl Mär Kod Lai; lodr Muh looder va lodr kapetas Muh; äi se loder vitsi midagid `tehje Phl; selle loderiga siis `keegi ühes `tõsta saab Mär
lodev lodev g -a VNg Kaa Rei Mär Tõs Hää Trm Kod Plt KJn Vil Trv; n, g lodeve Hls;
lode|
b g -ba, -va Aud;
lodõv g -õ Krl;
lotev g lodev|
a Ran Puh, -
e San;
lotõv g lodõva Rõn(
lottõv)
Rõu lõtv; lotendav; vedel lodev inimene VNg;
eks tal `końti mud́u ole, aga ta oo nii lodev Mär;
`sohke laisk inimene, ei viisi tööd tehä, va lodev Tõs;
kuradi lodev mees Trm;
võt́tis lodeva mõõdu KJn;
lehmä lõõg lodev, tuleb üle pää ärä Vil;
kuuśk va lodev puu Trv;
neid lodevid `rõõvid ei osta `kennig Hls;
lotev sõĺm Ran;
naesel olli kah sõrmuss sõrmen, aga ta‿lli lottõv ja `oĺli ärä kadunu Rõn;
lodeve kondi, ei viisi midägi tetä San Vrd lödev
lodi1 lodi g lodja (-d́-) Hlj S L Ris JõeK Trm Kod Ksi Lai KJn Trv Ran Puh San VId(lod́a), `lotja Kuu; n, g lodja (-d́-) Vän spor KPõ, Iis Trm Plt Krl, `lotja VNg Vai, lod́a Har veesõiduk, paat a. (väike) laia põhjaga mere- või jõepaat; laia kerega laev (olnud kasutusel peam Peipsil ja Emajõel) `lotjaga `veidedä `palki ja puid ja kaik sugu `kraami vett `müödä Vai; rüsa`püidjidel olid laia pöhaga lodjad, tagumine ots tölp, esimene vahe Jäm; udjaga töugetasse `lotja edasi Khk; keivad lodjaga rüsasid `vaatamas; vihmase ajaga kei üsna lodjaga `öues Mus; lodi on `ilma tüirita Pha; lodi on paadisugune laia pöhjaga, `taaga söidetakse ranna `ääres madalate `kohtade pial Vll; lodi oo pisike, sellega `köidi `õngi `laskmas Muh; lodi, igavene pisigene laia pöhjaga, `kalda εεrest `püiti `lestasi, `toodi suure laeva pεεld inimesi maha ka Emm; lodjaga saab äärest `paati `mendud - - suurt `paati ei saa nii `randa ajada Rid; Kasari jõe peal oli `eńni lodi Kul; Lod́jaga iä mehine `puätõ piäl `käüä Khn; `enne käesid ike lod́jaga `sõitmes mere peal Juu; lodja on laia põhjaga, [sõidetakse seal,] kus kivine on HJn; lod́jad on `niuksed suured, ma olen `Tartus Ema jõe pial näind `teisi Koe; jõe pial on paĺju `lotjasi Iis; kanna puud `lot́ja Trm; lodi one suur `maokas; lod́jal one vene ühen, taga, `vennegä võib `randa `sõita; pot́ivaarid õma lod́jadegä tulid, tõid `kaussa ja pot́ta ja `kruusa; emmis nagu lodi, aga tõi kaks aenokess põrsass Kod; lodjad on suured Emajõe pial, nendega `veetakse puid Ksi; vene mehed tulevad igä `aasta oma `lot́jadegä siia, tahvad närusi KJn; sai nättuss `lotje Puh; pan ta söögikot́t ka lot́ta `sisse; lod́aga veedäss `Peipsi `järve `mü̬ü̬dä puid Har; lodi um ülemb veneht Plv; `lot́jo om veneläsil `minka puid `veeti `liina, katuss pääl; sääl oĺliva niisuurõʔ lod́a, et nelitõisskümmend vagunitäit `mahtu `sisse Räp; koh om `väega porinõ, sääl tõmmatass [noot] `lot́ja `sisse Se b. parv – Pä kui `Pärnus `silda põle, siis lodjaga `väetse üle jõe. suur, `paĺkest kohe, käsipuud `kõrvas Tõs; sis `silda ei old, tuli lodjaraha `maksta; Suurejõel oli ike päris suur lodja, tühja `vankriga obesid läks neli viis tükki `peale; suurel lodjal oĺ keis, keiega tõmmati; `veiksel lodjal oĺl udja, udjaga sai lükata Vän; `sõitsid lod́jaga üle `Vändra jõe; `lot́ja vaja tõmmata Tor; lodi viib inimesi üle jõe, mi̬i̬s `tõmmab teine pu̬u̬l ääres `lotja Hää; lavvad vai paĺgid, viis-kuus kokku `lü̬ü̬düd, si̬i̬ on siss lodi Saa
lodi2 lodi Rõu, g lodja Plv, lod́a Räp, lodi Se (söödav jõekala) Lodi um jäl lühükene, suurõ `pääga - - eläse˽kivi all ja˽puru sisehn Rõu; `lotja ma‿i olõʔ esi˽söönüʔ Plv; lod́aʔ omaʔ kivve seeh Räp
lodi3 lodi Mar Kod Ran, g lodi Plt; n, g `lotja Lüg
1. lödi, löga kui kasest änäm `mahla ei tule, `neoke suur kollane lodi oo kasel, siis `öötas, et kaśk oo `paskas Mar; karjamaal [on] need `pehmed soone kuhad, vesi ja lodi sees - - nigu pudru `piale astu; sia söögi lodi Plt || si̬i̬ lotermus ei ti̬i̬ kedägi, paks lodi Kod
2. lohakas inimene Midä `niisikeselt `lotjalt viel muud `uotad Lüg
lodri1 lodri Jäm Khk Kaa Phl
1. pori keik kuhad oo lodri täis Khk; Sügise aegu oo - - teed keik läku lodriga ukkas Kaa
2. a. pehme, vedel lodri maa Jäm; ta pole `ühtid tümssagas, ta nenda ia lodri Khk b. lotendav lodri riie Phl
lodri2 lodri lori see oo lodri sõna, ega se põle `õige Muh
modi modi muda Aŋŋerjad on abajates, seal on `pehmet modi Krj
modri modri = modrijas nii - - modri maa Khk
nodi1 nodi Kuu RId S Mar Kse Han Tor Hää Saa Ris Kei Rap Jür Koe Kad VJg IPõ MMg KJn M
1. varandus, raha; kraam Mõni ajab seda nodi kokko `ninda pali, et isegi ei tea, midä senega `päälä akkada Lüg;
Sel seda nodi on, tia kes `selle ükskord pärib IisR;
Toppis omale igasugust nodi kotti Jäm;
Oh, seda nodi `korjab ka igase `poole;
see oo `eesele eluaeg nodi kogu aand Khk;
Seda va varanduse nodi [
on tal]
öige pailu Pha;
`Sõukse nodiga äi tehta `nüitsel ajal änam mitte midagi Pöi;
küll sellel aga nodi oo, raha ja `värki Muh;
Taal seda va nodi kεik kohad täis Emm;
Endal juba surm suu juures, aga nodi kokku ajama, seda jaksab küll Mar;
ma‿i saa [
laevalt]
maal `minna, nodi ei ole Hää;
ta sai sealt ühe ea nodi Ris;
`Mõisnikud `kielasid selle (
koduse viinategemise)
ää, nad said sedasi iad nodi Kei;
Vanaste vedas krat́t nodi kokku Jür;
küll sel mehel on `ilmama `palju nodi ja viel ma‿`ilmama tore täkut obune Kad;
Mis viga õsta, kui seda nodi - - küll käes on Trm;
no temäl peass sedä nodi ikki kogut olema Trv Vrd nosi3 2. tarkus, pea, nupp küll sel on nodi piass Iis; küll sel on iä nodi, on iä arukas inime KJn; temä pähän om sedä nodi küll väha Trv; No temäl om ju `sääte nodi `otsa lu̬u̬d, määst tõśtel ei ole, selleperäst ta mõśtabki ninda `ästi eläde Krk; ärä `seatsele mihele mine, kellel nodi ei ole, kellel pääd ei ole Hel
nodi2 nodi Jäm Kaa Pha Vll Pöi Rei Mar Plt
1. räbal, kalts vanad nodid, pisised ilbud `kuskil, nodisid pailu; too mu nodi kori - - `seie, ma `jälle otsi paramad sεεlt [välja] Jäm; Peaks kaltsumees tulema, annaks vana nodi ää Kaa; Nüüd te mo nodikoti kallal Pöi
2. vana vilets inimene – Plt
nodi3 nodi Vai Trm Plt nott, ront igavene vana vikat, vana nodi Plt
nodi4 nodi nudi nodi `oinakõnõ Rõu Vrd nödi
nodi5 nodi nosu va piibu nodi muudku suus järjest, mis sa sest piibu nodist imed Mär Vrd nodsi
nodsi nodsi, nodso nosu piibu nodsi suuh Vas Vrd nodi5
oder oder S LäLo PJg Saa JõeK KuuK Tür Ksi KJn SJn Vil uus Trv Krk San, odr Pöi Muh Ris, oter Mär Han Var Pä/-õr Khn/, otr Lä, g odra; õter g õdra Trm(n õtter) Kod MMg; n, g odra Jäm Noa LäEd PJg Vän K I, `otra Jõe Hlj VNg Vai, õdra IisK IPõ, `õtra Lüg(n õtr) Jõh teraviljataim; selle taime vili, terad vahest oli `otra nii lühike, siis sai kättega `kistud Hlj; `õtra piäb `üöse `õilemaie Lüg; `otra on `küpse, `tarvis `männä `leikama Vai; sai odre `niitma `mindud ning odre tegema `jälle akatud Ans; sii üks va kahe tahaga oder on, sii kut `päästlase änd Khk; kes ei kεind jaanitulel, selle odrad uhakused Mus; kanad `lähtvad elu taha `otra Vll; Odr oli ikka vana laulu vili, õlle vili, jõulu vili Pöi; odrad lastasse säreks jahuks Muh; üks selts odre on, lüdivad ennast, lasevad ogad εε Emm; tänägunne otr põle kedägist üht, mõnel odral oo aga kaks kolm terä `otsas Mar; vanast oli maaotr, `ööldi `väike otr, sest see jüst linnase oter oligi Mär; kägu kukub nii kaua, kui odra loon saab Kse; `paĺjad odrad oo nisu `moodi Tõs; odra on veres juba, `vaĺmis saamata PJg; ega‿si must küll mudu jookse, kui ta põle odril `oitu, kaera vakale kasvatu (hobusest) Hää; on sie kõik `otras sie väli Ris; viiendäl [külvi] nädäläl tegime moa`otre ja kuuendal nädäläl külisime `suuri `otre Juu; vahest odra on üle ladvade vee all Amb; karjatselle `ańti püt́t rukkid ja teine odre Ann; kui rukki ema pia `väĺla tuleb, siis ole kärmas odre tegema VMr; odra on verel, ei õle küps viel, ei saa korjata IisK; õdra ei õle nii pikk, temast ei sua `vihku Trm; õter lu̬u̬b piäd, `este ku õter `putke lü̬ü̬b, lähäb jämedämäss Kod; odra ikke piäasi on, kellest õlut tihasse, `leotad ära teräd ja siis paned nad `kasma Pal; kama sehes on `ernid, `kaeru, odre, ube Äks; kaks vakka sai [karjane] rukkid, kaks vakka sai odre Lai; peremi̬i̬st-perenaist tuulasid odre KJn; odrad `oĺlid `nätsked, `pańnin `rõuku SJn; `viska `viĺla, `kahva `kaaru, `otri ku sia `ändu rhvl Krk
odi odi võti `oue `kambri odi Kuu
oode oode Hel Võn/-õ/ Kam, g `oote Rei Phl Vig hajusalt Ha(uo- g `uo-), JMd Plt KJn SJn, `u̬u̬te TLä; oodõʔ g `u̬u̬tõ Räp Se; -oode Jäm Khk Pöi Rid Kul Mär Tõs Hää Saa Koe hajusalt TaPõ, Vil Pst TMr, -oodõʔ hajusalt V, -uode Ris VMr Kad VJg, -`uode R(-`ua- Jõh; n, g -`uote VNg Vai), -uade Kad VJg Iis Kod kerge eine, vahepala Vahepääl söödi oodet Phl; lähme võtame oodet Kei; reie peksu aal, siis võta uodet; uode `viidi väilale ja `metsa Jür; `õhta `puole, kui süda läks vesiseks, siis `võeti uodet HJn; kui mehed väĺlal - - `küńtsivad või `äästasivad, siis `viidi oodet Plt; ku lina `kaknuva, siss `antu oodet kah Nõo; Rassõ tü̬ü̬ `aigo, sõ̭ss `sü̬ü̬d́e ka `u̬u̬ted Räp; `võtke oodõht vaehtõ pääl Se
podi podi S Mär Vig Han Var Khn PJg Amb Koe VMr Kad VJg
1. pudi (toidust) said peedid ning siis liha ko natusteks leigetud, podideks Jäm; lapsele `antasse podi, kut taal veel `ambud suus pole Khk; Laps pani podidele sukkurt `pεεle Kaa; korjati leva koorukasi, siis `tehti podi Vll; Pane podide sise pihu võid koa Pöi; lastele `tehti podi kipu `sisse Muh; Podi aa vanainimese söömene Emm; Röösa piima `sisse tehakse saia podi, aga apu piima `sisse leiva podi Rei; See pudru oo juba küll podi Han
2. sodi löi `varba `vastu kivi `paĺjaks podiks Khk
3. pude, rabe `pehme puu läheb ühna podiks Muh; `akna alt paĺgid oo päris podid Mär; Kasukanahk oo seisn kümme `aastad ja nii podis läin Han; mis üks malts puu on, mädand kui podi Amb; see riie on mädand, podi VJg
4. loba, plära Ajab peale podi otsast välja, tüütab kohe ära Vig
podri podri Jäm Kaa
1. pehme mäda, podri puu Jäm; Maa oo vihmase ajaga nii podriks läind, et äi talu nonni ka änam pεεl Kaa
2. hõre, liru Seuke podri riie äi kolva Jäm
veebiliides
@ veebihaldur