[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

jodi jodi Hää Trv Krk rida; rodu; joru terve jodi kalu olli `võrkus Hää; mis sa aad seast pikkä jodi Trv; si̬i̬ olli pikk jodi, pikk kõne Krk
kode kode Khk Kaa Krj Vll Jaa
1. närune; lagunenud See regi oo juba nönda kode, äi seiksega saa linnareisi üht änam ede vetta; Juhan oo söhukse jöki kodega külasse läind, mis oo kaltsumehe jägu Kaa; püksikoded `anti ää; vana `riide kode Vll Vrd kodemed, kodi2
2. kasimatu, lohakas, kehvalt riides See igavene kode loivakas ineme Khk; üks va kode inimene, koristamata ja `kaltsus Krj; vanad `riided üll, igavene kode oma riietega Jaa Vrd kodem
kodem kodem g ‑e lohakalt riides igavene kodem Phl Vrd kode
kodem- kodu- keśkpäävä `aigu tuĺl kari `lõunõllõ kodõmbolõ; pööri kodem`poolõ, `laandõ `essü ärä Har Vrd kodõ-
*kodi1 pl kodid hallrästas allid kodid, allid räästad, laulab kädina, kodina äälega, suure käristi äälega ta kädistab Vll
kodi2 kodi kalts; rämps, kolu vanad kodid, vanad `riide kodid Phl; vana kodi, sie visatasse minema Amb Vrd kode, kodemed, kodinad
kodri suur, lohmakas Vaada kui kodri ma sellega (suurte riietega) ole Rei

modi modi muda Aŋŋerjad on abajates, seal on `pehmet modi Krj

modri modri = modrijas nii - - modri maa Khk

mõte mõte g mõtte Pöi Muh L hajusalt K, I M TLä Kam San; mõtõ Khn Võn San, mõtõʔ V, g mõttõ; möte g mötte Jäm Khk Kaa Vll Ris; n, g möte Rei Phl, mõtte Hlj Lüg Jõh IisR, motte Jõe Hlj VNg, mette Kuu; mode g motte Vai

1. a. mõtlemise üksikakt või tulemus motted on `toisial Hlj; Mul tuli ia mõtte Jõh; inimese mötted nönda laiali, ta‿p tεε isegid, mis ta `ütleb; ise vana obu, aga varsa mötted, pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; kes teise mõttid teab Muh; äi mina avalda oma mötet Rei; mõtted `lindavad möda `ilma-maad Mär; vaev ja mure ajas ta mõtted segases Tor; inimese mõte on ku oki ratas, `lendab ühest äärest `teise Hää; pää on mõttid täis nõnda kui ratta rumm kodarid Saa; mõtted on laiali, ei `märka midagi Kei; mitu mõtet pias Koe; pailu mõtteid surub pias, nii et ei tule uni `silma VJg; tea, mes mõtteid see audub Trm; koba aga näid mõt́tid piä ajode sidess ja `ütle sulle Kod; mõtted `vaevavad, ei saa magadagi - - ei saa neist mõtetest `lahti Lai; kurjad mõtted käivad `peale Plt; `mõtleb kõiksugu mõt́tid KJn; inimen ei saa mitte tõise mõtet är mõtelte; esi `vaevat ennast oma mõtedege Krk; mõtte ilman, ei pane tähelegi, mis ta tege Hel; temä oman mõtten pallelnu `kangede jumalat; pää ajo om mõtte kotuss, kes mõtet annab inimesele Ran; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut tooli pääl ja võtat mõttit kokku; miä `rühkse iks toda kaara`niitmist, es tule säräst mõtetki, et varass võip taren olla Nõo; kas ma mõttõtark olõ, et ma su mõttõid või vällä arvada Har; Täl omaʔ kuräʔ mõttõ pääh Räp; mõttõʔ ommaʔ hajovallaʔ Se b. arvamus, seisukoht, käsitus; nägemus, kujutlus olen `selle vana pappaga ikke ühes mõttes Hlj; minu mõtte järele piaks tüö nüüd iast menemaie; `kaua sa `lonkad kahes mõttes (oled kahevahel) Lüg; sene töö ma teeks oma möttes veel ära Phl; nende mõtete `peale andn peremele `seĺga Lih; kus sa siis nüid koa omast mõttest lähäd Tõs; meel, mõte tees, aga ei saa, - - ei jõua Aud; õma arvuga ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enämb en näe kudoda Kod; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; jumalat ei ole, tu̬u̬ om tühi mõte `paĺlald; laśk ennäst `nühki egäl pu̬u̬l, temä `kińdla mõttega inimene ei ole ollu Ran; sa `mõt́li külh, et ma `rahva naaruss jää, su mõtõʔ lät́s vett `ju̬u̬ma; ma olõss lännü˽ka mõttõn kerikudõ, aga ei joua, jala omma `lühküʔ Har
2. a. mõtlemine, mõttetegevus, kaalumine ei tia, mida sie mottes `molgutab Hlj; sa õled sügaval oma mõttedes Lüg; Tia, mis ta tieb - - `paistab `ninda mõttes olema IisR; oma möttes inimene tahab küll pailu Khk; Et inimesel `sõuksed asjad mõttesse tulavad (teise vili ära varastada) Pöi; ei tea, mis selle mõttes oo (võist, mis kokku ei lähe) piltl Muh; omas mõttes saan sest aru, aga mis ma sest `ütlen Mär; sul oo ikka alles lapselik mõte Var; tä oo alati mõttes Tõs; Mis sä nda mõttõs seesäd Khn; kõik, mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla Nis; ma `vaatasin omas mõttes, et‿se isa jäi päris kurvaks kohe Amb; minä `mõtlen õmass mõttess, et mes tegijä minä enäm õlen Kod; seda `aśja piab mõttes `kandma, siiss saab täielikult ära tiha Ksi; mõte om kogundi tõise asja pääl Trv; si̬i̬ inimene om lühikse mõttege Hls; `siante kurb ja mõtten, nagu kivi ku̬u̬rm `süäme pääl Krk; aa mu mõttile Hel; ma esi `endä mõtten ka `kaalse toda `asja, et kuda ta parembide om Nõo; ta oĺl mõtõtõ sisen, ta is kuulõ medägi, mia sa˽kõnõli Har; ma `mõt́li uman mõttõhn tu̬u̬d, et las tä arʔ avaldass, kos tä tu̬u̬d juttu kuuĺd Rõu; tiä jäi nigu mõt́tihe Plv; jääss mõtõhtõ `sisse Se b. piltl (sombusest, vihmaeelsest ilmast) Ilm täna nii mõttes, tia, mis ta võttab teha IisR; Täna oo seike vindund ilm, nönda mötete sehes Kaa; ta oo täna omingu nii `pilves ja mõtete sehes‿se ilm Muh; täna akkab `pilve patakad kasvatama, ilm na mõttes Lih; ilm seesab mõttes PJg; nüüd tuul vuhib, kui oleks `vaikne, siis `ütleks, et ilm on mõttes Kad
3. mälu; mälestus pian seda omas mõttes, seda `kellelegi ei `räägi Lüg; vana `rahva mõtte on jäänd, [et] siis uus vill `kasvab ruttemine [kui noorel kuul pügada] Jõh; ta oma mötte `järge joonistab Vll; ega `kõiki maksa `rääkima ega õiendama akata, pea seda mud́u mõttes Mär; see seesäb ikke mo mõttes Tõs; minu mõttes `tehti need paiu ja lepa kooredega (lambanahkade värvimisest) HMd; pimedispidi lahen muko mõtte järele Kod; koolimaja seesab mul mõttes Plt; ma oia sedä `asja mõtten Hel
4. soov; kavatsus, plaan ei õle viel [naisevõtu] mõttet Lüg; mool oli ikka möttes korra veel `kerku `minna Khk; mool polegid sööma mõtet; Mool tuli äkist nii `kange kala mõte `peale (soov kala süüa), suu akkas vett `joosma; Mõte on `õige küll, et seda `viiti teha, aga kes see teeb Pöi; nüid [on] ühna mõtet `mõnda (mitu mõtet), mis sa teed Muh; täl ei ole seda mõtetki, et `sõnna lähäks Mar; Ning siis oli `meitel mõtõ `Kihnu `minnä Khn; neil oli mõte seda `silda `saare (Pakri saarele) tiha HMd; võisid - - tallata igate `seĺtsi `kirjasi `sinna [kangale], mis sa `tahtsid siis oma mõtte järel KuuK; laps muku tuarotab `minnä, aga täl on õma mõte Kod; mõte ei avide midägi, tegu piap `saama tett Krk; ta es saa oma mõtet täis `viiä, siss sai piḱä nõna Ran; no miä küll vi̬i̬l ikki kua sukka ja kinnast, ja mõte vi̬i̬l `olli kangast tettä Puh; kui täl mõte `liina minnä, siss võt́t taṕp `lamba ärä kah; latsel om nigu mõte kapi manu minnä, kaeb alt ja pääld Nõo; kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde vns Har; sõ̭ss mul tuĺl perähn vi̬i̬l mõtõʔ, et oss ma˽tu̬u̬ naasõ käest küsünüʔ, kuis‿tu asi oĺl Rõu; poel tuĺliva naase`võtmise mõttõʔ Plv; jema (ema) mõttõ‿päl (rase) Lei || piltl [ta] Putkestas küll sääl kivi kallal, aga äi kivil olnd mette teist mötet ka, jähi sönna samase paika Kaa; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿p tee tuulingule teist mõtetki Pöi
5. tähendus, sisu; asjaolu, suhe kaapjalg, sie on `vaimu mottes, sie kolab `üösel Jõe; Kuusk oli `kerguse mõttes väga ea puu Pöi; sõnal oo teene mõte kohe, põle `sohke kui meitil, tähendäb teist `asja Tõs; palga mõttõs ond `meitel ette vähä `palka Khn; vänderdamine ja kooberdamine ja komberdamine, kõik ühe mõtte pial need sõnad PJg; tõsises mõttes `peksa ma ei saand, aga eks ta äsand vähä JJn; tu̬u̬ om iki vaśt asjanda mõte, kes‿tu vi̬i̬l peräst `ku̬u̬lmist kodu tulep `käimä Ran; mõni mi̬i̬s om `väega `komblik - - ei pane kättegi `küĺge, tollen mõtten, et ta su `kiskma nakap Nõo
6. eesmärk, otstarve; olulisus, tähtsus plaravad sedasi `pεεle, pole ühh möttega jutt Jäm; Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Khn; ajab niisugust läma `väĺja, mil `mingisugust mõtet pole Kei; mes mõttega si vanami̬i̬s nisukesi sõnu tuleb ajama Kod; mis mõte sel aśjal on Lai; meil kui [heinamaad] mano ei anda, ei ole mõtõtki `lehmä pitä Võn; ma võt́i tu̬u̬ (talutütre) henele naasõss tu̬u̬n mõttõn, et ma˽saa sulasõ `orjusest vahest vallalõ Har; `kambre külel oĺl muldhi̬i̬r - - muldhi̬i̬r om `lämmäpidämise mõttõh Räp
Vrd mõõdõ

nodi1 nodi Kuu RId S Mar Kse Han Tor Hää Saa Ris Kei Rap Jür Koe Kad VJg IPõ MMg KJn M

1. varandus, raha; kraam Mõni ajab seda nodi kokko `ninda pali, et isegi ei tea, midä senega `päälä akkada Lüg; Sel seda nodi on, tia kes `selle ükskord pärib IisR; Toppis omale igasugust nodi kotti Jäm; Oh, seda nodi `korjab ka igase `poole; see oo `eesele eluaeg nodi kogu aand Khk; Seda va varanduse nodi [on tal] öige pailu Pha; `Sõukse nodiga äi tehta `nüitsel ajal änam mitte midagi Pöi; küll sellel aga nodi oo, raha ja `värki Muh; Taal seda va nodi kεik kohad täis Emm; Endal juba surm suu juures, aga nodi kokku ajama, seda jaksab küll Mar; ma‿i saa [laevalt] maal `minna, nodi ei ole Hää; ta sai sealt ühe ea nodi Ris; `Mõisnikud `kielasid selle (koduse viinategemise) ää, nad said sedasi iad nodi Kei; Vanaste vedas krat́t nodi kokku Jür; küll sel mehel on `ilmama `palju nodi ja viel ma‿`ilmama tore täkut obune Kad; Mis viga õsta, kui seda nodi - - küll käes on Trm; no temäl peass sedä nodi ikki kogut olema Trv Vrd nosi3
2. tarkus, pea, nupp küll sel on nodi piass Iis; küll sel on iä nodi, on iä arukas inime KJn; temä pähän om sedä nodi küll väha Trv; No temäl om ju `sääte nodi `otsa lu̬u̬d, määst tõśtel ei ole, selleperäst ta mõśtabki ninda `ästi eläde Krk; ärä `seatsele mihele mine, kellel nodi ei ole, kellel pääd ei ole Hel

nodi2 nodi Jäm Kaa Pha Vll Pöi Rei Mar Plt

1. räbal, kalts vanad nodid, pisised ilbud `kuskil, nodisid pailu; too mu nodi kori - - `seie, ma `jälle otsi paramad sεεlt [välja] Jäm; Peaks kaltsumees tulema, annaks vana nodi ää Kaa; Nüüd te mo nodikoti kallal Pöi
2. vana vilets inimenePlt

nodi3 nodi Vai Trm Plt nott, ront igavene vana vikat, vana nodi Plt

nodi4 nodi nudi nodi `oinakõnõ Rõu Vrd nödi

nodi5 nodi nosu va piibu nodi muudku suus järjest, mis sa sest piibu nodist imed Mär Vrd nodsi

nodsi nodsi, nodso nosu piibu nodsi suuh Vas Vrd nodi5

nott1 not́t Muh Aud Krk, g not́i Mär Khn Tor Saa hajusalt K, I, noti Jäm Khk Kaa Pöi Mar Kse Han Hää Amb Kad VJg Kod Trv Pst; nott g noti Emm, nodi Kuu Lüg Vai/n notti/

1. puuront, puupakk tua vahe`seina sai puha teha lühikestest nottidest Lüg; me kaks vana notti (vanainimest) Jäm; Mis puid seal on, pisiksed notid on Pöi; ega nüid `paĺlu kütta `tarvis põle, `viska paar not́ti `sisse Mär; See not́t oo toores, see ei kolva tarvispuuks; Täis nagu not́t (purjus) Han; mite notti ei saa sa minu käest Hää; löön selle not́i `lõhki, mud́u see ei põle Saa; on üks va mädänend not́t, kui ta ää koevab, eks ta sis põle koa Juu; Linad `lauti vette ja not́id `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; siis `kańti einamalt not́tisid ja niisukesi puid `seie Kad; ańnin tale not́iga Trm; laps issob `vankri piäl nõnnagu not́t Kod; sääl on suuremid not́tisid kah, tule jaost Äks
2. a. (väikesest poisist) poja nott nisuke `vaivane `tervisse puolt Lüg; `kutsin selle not́i `sisse, oĺli ära küĺmenud kui juńn Saa; poisikse not́t Krk b. väike kogus, raasuke Panõ not́t liha kua supissõ; Kui `rohkõm sua mtõ, mia tie selle not́iga kua kedägi; Ühe not́i suhkurt mia pani luasissõ Khn

nõder1 nõder g nõdra Pöi hajusalt Ha, JMd JJn VJg IPõ Äks Plt KJn Trv Hls Hel Nõo TMr San, `nõtra Lüg Jõh IisR; nõdõr Kan Krl Rõu Vas Se, nõdr Pöi Muh LNg, nõter Var hajusalt /-õr Khn/, Trm Kod, nõtr Ha, g nõdra; n, g nõdra Var Vän Amb JJn Koe VMr Kad Sim Iis; nöder g nödra hajusalt Sa, Hi Noa Ris; noder Jõe Hlj VNg Vai, notr Kuu, g `notra; n, g `notra VNg Vai

1. nõrk, väeti, vilets a. (inimese kehalisest või vaimsest seisundist) sie on `notra `moistusega, `notra `pääga VNg; Eks ta õle jäänd juba `nõtrast Jõh; Sie on jalust nõder, saa `ästi `käia IisR; kääd‿o nödrad ka, nendega ep saa eite midad [teha]; vaim‿o `valmis küll, aga liha‿o nöder piibl Khk; Ta on juba nii nõdr, et ta äi mäleta änam midagi Pöi; lapsed `ollid nõdrad veel Muh; Löi pölidest nödraks Emm; Ma jähi `aiguse ajal nii nödraks Rei; kää jõud oli veel nõtr LNg; üks oo vanast `väeti, teine noorest nõtr Mar; eks ta tegi seda ikke vist nõdra meelega, ega ta targa meelega seda tegema läind Mär; see talve elu teeb mu nõdremas Han; tänä ole na nõter, südä sańt ja Var; `kuhkusin jalad nõdrasse Mih; vana inime lähäb nõdraks, lähäb tohmiss Khn; mõnel inimesel on väga nõder aru Kei; nõtr, ei suuda `tõsta Juu; ta on ikke juba pailu nõder JJn; inimene one nõter, kis õman `mõistusen ei õle Kod; nõder laps, mis sa selle kääst tahad `saada; nii vana, oli piast juba nõder Lai; nõdra aruge Hel; tollest `laskmisest `saandi jäi nõdrass Nõo; `väikõni lat́s om nõdõr Krl b. (millegi kohta) Nõdra jääga äi ep tohi mette lahe pεεle minna Kaa; nõdr jäe oln, uńt karan `paati Muh; paio oksad oo nõdrad, kukkuvad maha Mar; aea lat́t oo na nõter, tä üsä nõtkub Tõs; iä ond nõtõr, `õigõd kõvad `külmä ei olõ Khn; mul on - - nõdrad prillid, piaks `kangemad olema Ris
2. väeti, vähese aruga inimene eks sie ole üks õńn, et meie puol `ühtegi nõdra ei ole; see oli juba nagu nisuke nõdra jutt - - ja ommikuks oli [vanaisa] surnd Amb; ühe nõdra käess küsiti Kod; nõdral `puudub `mõistust Plt
3. pehme, vedel pudr oo nõdraks jäen Muh; täna `öhtu nii nöder puder Emm; sa oled leiväd na nõdraks `sõtkund, ei saa mette `ahjo `panna; köŕt oo paksem kui leem ja vedelam, nõdrem kui pudro; kes oo surnd ja `tõmbab kõbaks, siis põle kedägist. aga kes nõtr oo, siis selle järele pidi terbe suguvõsa ää surema Mar || painduv sii on üks mees, nii nödrade liigendega, aeas jala kaila taha Khk

odav1 odav g -a Jõe Kuu Jäm Khk Kaa Pha Vll Pöi Muh Käi Rei L Ris Juu Amb JMd Koe VMr Kad VJg Trm Kod(õ-) Äks Ksi Plt KJn Vil Trv TLä, g -e Hls Krk; otav g odav|a TLä Ote Rõn hajusalt V, San Krl Lei; odab Rid Mar Vig Mih Vän(-eb) Nis Rap, oodav Ann Iis(-ev) Trm, `uodav Hlj RId(n `uodava Vai) Kad VJg Sim Iis(g `uodva), g -a; odev Trv, g -a Emm Käi Vig Kse Var Tõs Aud Saa, -e Pst Hls Krk(n odeve); komp `u̬u̬dvam MMg

1. vähe maksev, madala hinnaga kudu`aigased sügüsesed lohed, nie olid odavammad Kuu; `suomlased vedasivad `uodava `kaupa sise VNg; mie `ostasin `uodavi `kartuli Vai; see mees tegi küll εεd ning odavat tööd Khk; odava `sisse pane tükk raha, aga pea `vastu midad Vll; Sool, see on `paergus nii odav, et see äi maksa mitte kui midagi Pöi; see oo odav küll, seda sünnib `osta Muh; Mes odev, see mäda Emm; odab kaup Rid; teen sole sugulase poolest odavama innaga Mär; sügise `eśtis akas ind alasse minema, linad läksid odavas ärä Vig; odav sit́s on sui leidiks kõege parem Vän; sie asi on nii odav Ris; mis sa `õlpsa innaga soad, se on odav Juu; ma kannan odavaid `suapaid JMd; `prostoi inimestel oli odavamb `kartuse tubakas Kad; sain ühe `uodava kapi Iis; edemält õli si̬i̬ `liikva õdav Kod; riie `oĺli odav - - egä tal `inda ka kedägi põlnd KJn; mitu `ilma mea tat vi̬i̬l ärä sü̬ü̬, olgu na `kalli või odeve (palju ma ikka söön) Krk; kodu `oĺli iki vaśkpri̬i̬s, vaśk `oĺli odavamb Ran; mul `johtusi ka kõrd serände asi, et sai odava looga Nõo; Pühädess `tulli `pu̬u̬ti odavat `kaupa Rõn; Taa mul otav põllõkõnõ, eǵäpäävätses ette `panda˽`väega˽hää Urv; sedä vaja võtta, si̬i̬ om otav Krl; vaja olõssi `hindäl kah tu̬u̬d odavat rõõvast `kaema minnäʔ Plv; munaʔ omma odavaʔ, viis `marki paaŕ Se
2. väike, vähene, väheväärtuslik (rahast, hinnast); vähetasuv sie valitsus tegi `päivä `palgad `uodavast Lüg; Saari raha oli `viimpse otsa `peale nii odav, see‿s maksa midagi Pöi; `saarlasi oli kole paelu - - need aasid palgad odevase Var; nüüd raha na odav Khn; odab töö `oĺli, kahessa rubla sai kuus Vän; ta tienib odava palgaga JMd; pääva palgad olid odavad VMr; se raha õli nii oodev et Iis; sinna `võeti neid odavama palga i̬i̬st `tü̬ü̬sse Vil; enne olli odavep reńt, pannass `renti manu Krk; röögivä iks, et ei saa `palka, et palk `väega otav om Nõo; täl olõ õi˽kohegi minnäʔ, sõ̭ss võtt kas odavagi aamõdikõsõ Vas; otav oĺl raha, veäga paĺlo rahha `maśti kõ̭gõ i̬i̬st Se
3. väärtusetu, tühine isand ning emand, nee natuke odavamad kui ärra ja proua Kaa; vabaniku maea pöle mitte köige odavam (viletsam) olnd Pha; Inimene teeb ise eese tegudega nii odavaks, et sa pole änam mitte midagi Pöi; ma oli `siisked odavam `teistest, kehva `rahva laps olin Käi; Et mind na odevass peate Var; odavam peab isi `käima, suurem elokas, siis peab `jälle küitobone olema Juu; ah siis mina olen odavam mi̬i̬s Ksi

oder oder S LäLo PJg Saa JõeK KuuK Tür Ksi KJn SJn Vil uus Trv Krk San, odr Pöi Muh Ris, oter Mär Han Var /-õr Khn/, otr , g odra; õter g õdra Trm(n õtter) Kod MMg; n, g odra Jäm Noa LäEd PJg Vän K I, `otra Jõe Hlj VNg Vai, õdra IisK IPõ, `õtra Lüg(n õtr) Jõh teraviljataim; selle taime vili, terad vahest oli `otra nii lühike, siis sai kättega `kistud Hlj; `õtra piäb `üöse `õilemaie Lüg; `otra on `küpse, `tarvis `männä `leikama Vai; sai odre `niitma `mindud ning odre tegema `jälle akatud Ans; sii üks va kahe tahaga oder on, sii kut `päästlase änd Khk; kes ei kεind jaanitulel, selle odrad uhakused Mus; kanad `lähtvad elu taha `otra Vll; Odr oli ikka vana laulu vili, õlle vili, jõulu vili Pöi; odrad lastasse säreks jahuks Muh; üks selts odre on, lüdivad ennast, lasevad ogad εε Emm; tänägunne otr põle kedägist üht, mõnel odral oo aga kaks kolm terä `otsas Mar; vanast oli maaotr, `ööldi `väike otr, sest see jüst linnase oter oligi Mär; kägu kukub nii kaua, kui odra loon saab Kse; `paĺjad odrad oo nisu `moodi Tõs; odra on veres juba, `vaĺmis saamata PJg; ega‿si must küll mudu jookse, kui ta põle odril `oitu, kaera vakale kasvatu (hobusest) Hää; on sie kõik `otras sie väli Ris; viiendäl [külvi] nädäläl tegime moa`otre ja kuuendal nädäläl külisime `suuri `otre Juu; vahest odra on üle ladvade vee all Amb; karjatselle `ańti püt́t rukkid ja teine odre Ann; kui rukki ema pia `väĺla tuleb, siis ole kärmas odre tegema VMr; odra on verel, ei õle küps viel, ei saa korjata IisK; õdra ei õle nii pikk, temast ei sua `vihku Trm; õter lu̬u̬b piäd, `este ku õter `putke lü̬ü̬b, lähäb jämedämäss Kod; odra ikke piäasi on, kellest õlut tihasse, `leotad ära teräd ja siis paned nad `kasma Pal; kama sehes on `ernid, `kaeru, odre, ube Äks; kaks vakka sai [karjane] rukkid, kaks vakka sai odre Lai; peremi̬i̬st-perenaist tuulasid odre KJn; odrad `oĺlid `nätsked, `pańnin `rõuku SJn; `viska `viĺla, `kahva `kaaru, `otri ku sia `ändu rhvl Krk

odi odi võti `oue `kambri odi Kuu

oode oode Hel Võn// Kam, g `oote Rei Phl Vig hajusalt Ha(uo- g `uo-), JMd Plt KJn SJn, `u̬u̬te TLä; oodõʔ g `u̬u̬tõ Räp Se; -oode Jäm Khk Pöi Rid Kul Mär Tõs Hää Saa Koe hajusalt TaPõ, Vil Pst TMr, -oodõʔ hajusalt V, -uode Ris VMr Kad VJg, -`uode R(-`ua- Jõh; n, g -`uote VNg Vai), -uade Kad VJg Iis Kod kerge eine, vahepala Vahepääl söödi oodet Phl; lähme võtame oodet Kei; reie peksu aal, siis võta uodet; uode `viidi väilale ja `metsa Jür; `õhta `puole, kui süda läks vesiseks, siis `võeti uodet HJn; kui mehed väĺlal - - `küńtsivad või `äästasivad, siis `viidi oodet Plt; ku lina `kaknuva, siss `antu oodet kah Nõo; Rassõ tü̬ü̬ `aigo, sõ̭ss `sü̬ü̬d́e ka `u̬u̬ted Räp; `võtke oodõht vaehtõ pääl Se

oodev odav1

oodis oodis Tür Iis/ua-/ Pil, oodes Vig JMd Ann Pee Koe Plt SJn, uodes Amb JJn(-is), g -e oode kellä kuie `aeges saeme oodest Vig; kesk ommiku uodes, tükk võid `leiba Amb; uodist `võt́sivad vahepial JJn; tõi `mulle `silku ja `leiba oodeseks Ann; oodest `toodi keskpäie aeg, nii kella kuue poole kuue aeg Pee; oodest `andma Plt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur