[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

enese|ületamine ‹-se 5› ‹s›

1. oma varasemate saavutuste ületamine; ootuspärasest enama saavutamine. Baleriini areng on olnud pidev vaimne ja füüsiline eneseületamine. See võistlus kujunes meie jooksjale tõeliseks eneseületamiseks.
2. iseenese üle võidu saamine, oma mina mahasurumine millegi heaks. *Teile vajalik summa ei ole kõneväärt, aga samm, mida te selle pärast astuma pidite, läks teile kahtlemata maksma suurt eneseületamist. E. Bornhöhe.

kägar|hüpe
sport hüpe jalgade kõverdamisega; riista ületamine kägaras

külg|hüpe

1. sport hüpperiista ületamine küljeti. Külghüpe pöördega.
2. hüpe külgsuunas. Jänes tegi pika külghüppe.

lend|hüpe
sport (sportvõimlemises:) riista ületamine sirge v. ülesirutatud kehaga

piiri|rikkumine ‹-se 5› ‹s›
seadusevastaselt riigipiiri ületamine. Piiririkkumine on karistatav.

upp|hüpe
sport (sportvõimlemises:) riista ületamine uppasendis

viisa|vabadus
olukord, kus riigipiiri ületamine on viisavaba. Kahepoolne viisavabadus. Nende riikide vahel kehtib viisavabadus.

üle|astumine ‹-se 5› ‹s›

1. reeglitest, korraldustest jms. mittekinnipidamine, nende mittetäitmine. Keelust, käsust, moraalinormidest üleastumine. Suuremate üleastumiste eest karistati. Ema ei andestanud lastele ühtegi üleastumist. || jur õigusvastane tegu, millega on rikutud õigusnormi ettekirjutusi, kuid mis ei ole veel kuritegu. Tuli avalikuks riigiametniku üleastumine oma võimupiiridest.
2. piiriks oleva joone lubamatu ületamine (näit. kaugushüppe, odaviske sooritamisel)

üle|minek

1. ületamine; üleliikumine, ülekulgemine. Jõest, kitsast purdest üleminek osutus küllalt raskeks. Tänavast üleminekuks kasuta ülekäigukohta. Mägedest üleminek oli vaevaline. Rinde, lahingute ülemineku ajal olime metsas varjul. Tsüklon, eriti tromb võib üleminekul suurt kahju tekitada.
2. varasemalt olukorralt, seisundilt, tegevuselt uuele, teistsugusele siirdumine. Üleminek turumajandusele, uuele rahasüsteemile. Pärast elektriküttele üleminekut ei saasta vabrik enam õhku. Üleminek talveajalt suveajale. Põlluviljelusele ja karjandusele pani aluse paiksele eluviisile üleminek. Toimus järkjärguline üleminek eestikeelsele asjaajamisele. Auramine on vee üleminek gaasilisse olekusse. Kevade üleminek suveks oli väga aeglane. Kiire üleminek ühest hingeseisundist teise. Maali koloriit on kujundirikas, sulavate üleminekutega. Prahvas otse, ilma üleminekuta 'vahepealse jututa' küsida: „Sa siis tuled homme?”.
3. siirdumine teise paika, teise leeri v. vastase poolele. Õpilase üleminek teise kooli. Talupoegade üleminek vene usku. Üleminek vaenlase poolele. || kellegi teise valdusse v. alluvusse minek. Vara üleminek pärijatele. Instituudi üleminek haridusministeeriumi alluvusse.
4. lõppemine, lakkamine. Ootasime vihma üleminekut.

üle|saamine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
millegi ületamine, millestki jagusaamine. Jõest ülesaamine võttis aega. Raskustest, takistustest ülesaamine nõuab pingutamist. *.. julgus ei ole muud kui ülesaamine argusest. K. A. Hindrey.

üle|sõit

1. mingi veekogu ületamine veesõidukiga. Meri oli tormine ja ülesõit raske. Pikk ülesõit ookeanist kurnas. Ülesõit Rohukülast Hiiumaale. Ülesõit toimus parvega, parvel. Üks paat läks ülesõidul ümber.
2. kõnek ülesõidukoht (1. täh.) Veerenni tänava ülesõit. Raudteevaht valvab ülesõitu. Korrastati trammiteede ülesõite.

üle|tulek

1. millegi ületamine tulekul. Võis oletada, et vastane üritab jõest ületulekut.
2. tulek, siirdumine ühest paigast v. leerist teise. Töötaja ületulek Rakverest Tallinna viibis mitme asjaolu tõttu. Võitluse käigus sai otsustavaks valitsusvägede osaline ületulek ülestõusnute poolele.

ületus ‹-e 5› ‹s›
ületamine. Sõidutee ületus. Eesti-Vene piiri ületus.