[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ülemus ‹-e 5› ‹s›

1. ülem. Kõrgemad ülemused ei teadnud tegelikust olukorrast suurt midagi. Robertist on saanud tähtis ülemus. Läks oma otsese ülemusega vastuollu. Mõnele ülemusele seesugune jutt ei meeldinud. Ülemuse käsku tuli täita. Saab ülemustega hästi läbi. See mees poeb ülemuste ees. Tema on ülemus ja tema ka vastutagu. Kedagi ülemust kohal polnud, tuli ise otsustada. Käivad siin igasugused ülemused ja asjamehed. Mängib suurt ülemust.
▷ Liitsõnad: naisülemus.
2. ülem-olek. *Ma kuulutasin juba ette klassika ülemust [muusikas] ja see sai mulle saatuslikuks. J. Puhvel.