[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üldine ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› kõiki (asjaosalisi) hõlmav, kõigi kohta käiv. Üldine sõjaväekohustus, koolikohustus. Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Mobilisatsioon oli üldine. Üldine ja täielik desarmeerimine. || kõigisse puutuv, kõigile ühine. Inimkonna üldine hüvang. Kasvas kollektiivi üldine heaolu. Piirkonnas valitseb üldine vaesus. Üldised ja isiklikud huvid. Peale isikliku varustuse on veel matkarühma üldine varustus. Huvi kirjanduse vastu oli perekonnas üldine. *Igaüks, kes täna palvekirjale alla kirjutab, võitleb üldise asja eest, mitte ainult oma õuealuse pärast. A. H. Tammsaare. || kõiki haarav, kõiki valdav (inimeste toimingute ja tunnete kohta). Vaguniustel oli üldine trügimine. Poistekambas läks üldiseks rüseluseks, kakluseks. Üldise lärmi tõttu ei olnud kuulda, mida räägiti. Nende sõnade peale puhkes saalis üldine naer. Ettepanek võeti vastu üldise juubeldusega. Poliitikuna võitis ta üldise tunnustuse, poolehoiu. Üldine rahulolematus, hukkamõist. Üldises segaduses unustati mõni vajalik asi maha. Hannestki nakatas seltskonna üldine tõsidus.
2. ‹adj› mingisse kogumisse tervikuna, selle kõikidesse juhtudesse puutuv; kõikehõlmav, universaalne. Esemete üldised omadused, tunnused. Sõnaliigi üldine tähendus. Kunsti üldine suunitlus. Hinnatõus oli üldine. Looduses ettetulevad üldised seaduspärasused. Sel nähtusel peab olema mingi üldisem põhjus. *Mingit üldist, iga teose jaoks kõlbavat lavalist kunstitõde pole olemas ega saagi olla. V. Tobro. || kogu organismisse v. kehasse puutuv. Suri üldise veremürgi(s)tuse tagajärjel. Krambid võivad olla üldised või kohalikud. Organismi üldine külmumine. Patsient kaebab üldist nõrkust. Haige üldine seisukord paranes jõudsalt.
3. ‹adj› laialt levinud; tavaline, valitsev. Üldiste tõekspidamiste vastu ei saa. Oli üldine arvamine, et Kanada võidab meistrikulla. Iga külaline võttis midagi külakostiks kaasa – niisugune oli üldine komme. Ropendamine on noorte kõnepruugis üldine.
4. ‹adj› midagi kokkuvõtlikult hõlmav, mingi terviku kõiki osi kokku võttev, täielik, kogu-. Üldine tööstaaž. Koolide üldine arv on viimastel aastatel kahanenud. Põlevkivikihi üldine paksus koos vahekihtidega. Üldine sademete hulk. Üldine mulje näitusest on hea. || van (teaduste nimetustes). Üldine bioloogia 'üldbioloogia'. Üldine rahvateadus 'etnoloogia'.
5. ‹adj› põhiline, peamine, ainult kõige tähtsamat puudutav. Töökorralduse üldised põhimõtted. Suure ja väikese algustähe kasutamise üldised reeglid. Tunnis õpiti tundma joonestamise üldisi aluseid. Sissejuhatavalt mõned üldisemat laadi selgitused.
6. ‹adj› pealiskaudne, pinnapealne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus. Rääkisin talle meie plaanidest vaid kõige üldisemates joontes. Esialgu aeti üldist juttu. Vahetasime meie juhuslikel kohtumistel vaid kõige üldisemaid lauseid. Tegi ettekande kohta üksnes mõne üldise märkuse.
7. ‹s› filos filosoofia kategooria, mis toob esile paljudele nähtustele ühiselt omase siduva iseloomustaja. Üksiku ja üldise suhe. Järeldusprotsessis liigume üksikult üldisele. Üldisest üksikut tuletama.
Omaette tähendusega liitsõnad: üleüldine