[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ükski ‹ühegi, ühtki e. ühtegi, ühtegi e. ühessegi›
‹pron› ‹hrl. eitavas lauses› umbmäärane asesõna
1. ‹täiendina› näitab, et eitus kehtib kogu põhisõnaga tähistatud isikute, esemete v. nähtuste klassi kohta. Ükski inimene ei saa mind selles asjas aidata. Tal pole ühtegi sugulast ega sõpra. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Sellest ei tohi ükski hing 'mitte keegi' teada. Mehe näos ei värahtanud ükski lihas. Sinna metsakolkasse ei pääse ühegi sõiduriistaga ligi. Ta ei käinud ühelgi koolipeol. Seda ei ole kirjas üheski seaduses. Pole ühtki reeglit ilma erandita. Siin ei aita ükski rohi. Ta ei andnud oma kaaslasi ühegi sõnaga ära. Sa ei tohi ühelgi juhul ust avada. Tema peale ei hakka ükski hammas 'ei mõju miski'. Ükski vägi ega võim 'mitte miski' ei sunni mind sellest mõttest loobuma. Ühtegi head ei saa ilma vaevata. *Ainult mere sinine vööt tumendas ümberringi, ei ühtki maaviiru, ei ühtki purje. R. Janno. *.. puruvaesed, ilma ühegi varanduseta – ainult ihu ja hing .. E. Särgava.
2. ‹iseseisvalt› (näitab, et eitus kehtib kogu täpsemalt määratlemata isikute hulga kohta:) mitte keegi. Ükski ümbruskonnas ei mäletanud enam teda. Hoia, et ükski sellest teada ei saaks. Ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastata. Neist ühestki polnud vastuhakkajat. Kõik olid kohal, mitte ükski polnud tulemata jäänud. Õige hõlma ei hakka ükski.
3. ‹kui-võrdlustes jaatavas lauses› näitab, et võrdlusalus hõlmab kõiki kõne all oleva hulga üksikjuhte. Ta suudab siin rohkem ära teha kui ükski teine mees. *Vana Juhan oli ehk parem inimene kui ükski meie hulgast. J. Mändmets. *.. ja kui hirmus on ärgates üle elada midagi taolist, mis on koledam ja võikam kui ükski unenägu võiks olla! E. Krusten.

ükski närv ei liigu vt närv