[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üksi ‹adv›

1. üksinda, omaette, ilma teisteta v. teistest eraldi. a. ilma teiste juuresolekuta, teistest lahus; ilma kaaslas(t)eta, omapead. Laps oli üksi kodus. Mees elab juba mitmendat aastat jumala üksi. Kõik läksid koju, kes üksi, kes kaksi. Rein ei tulnud üksi koju, vaid koos ühe poisiga. Äkki olin üksi: kaaslased olid kuhugi kadunud. Poisil hakkas üksi igav. Ära sa nii hilja üksi linna peale mine! Käib üksi kontsertidel, suusatamas. Ta ei julge lapsi, haiget kauaks üksi jätta. Ole hea, jäta meid emaga hetkeks üksi 'omavahele'. Igaüks tahab vahel enesega üksi olla, et keegi ei segaks. Õnnetus ei tule iialgi üksi. b. ilma teiste abita v. osavõtuta; üksildasena. Haris üksi söödist tüki põldu üles. Poiss ei suuda üksi seda kasti tõsta. Jõi üksi terve pudeli viina ära. Ta oli nõus selle töö üksi ära tegema. Vanataat ei tule enam üksi toime 'ei suuda enda eest hoolitseda'. Sa ei saa aidata, neid muresid pean üksi kandma. Olin üksi oma raskete mõtetega. Ta tundis end hirmus üksi ja mahajäetuna.
▷ Liitsõnad: ihuüksi.
2. ainult, üksnes. Sina üksi tunned teda lähemalt. Emad üksi teavad, mis tähendab poegi sõtta saata. Üksi sinule võin sellest rääkida. Tegin seda üksi sinu pärast. Ma tean teda üksi näo järgi. Üksi öösiti julgeti peidupaigast välja tulla. Üksi okaspuud on jäänud haljaks. Kõik närveerisid, üksi Jaan oli rahulik. Kohvik oli tühi, üksi perenaine korraldas leti taga. Raha oli lõpukorral, üksi 10 krooni oli järel. Lugemisest üksi oli vähe, ta tahtis neid paiku ka näha. Juba meie tänaval üksi on mitu suurt äri. See maja üksi oli juba palju väärt. *Ja mitte üksi su jutt pole vale – vale on ka nimi, mille all me sind siin juba tükk aega tunneme! I. Pau. | ‹ühendsidesõna osana› mitte üksi ... vaid (ka) vt vaid
▷ Liitsõnad: ainuüksi.