[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ühine ‹-se 4› ‹adj›

1. samaaegselt kahe v. enama omanduses, valduses v. kasutuses olev; kahele v. enamale ühtviisi omane v. iseloomulik. Külakogukonna ühine maavaldus. See on meie ühine vara. Ühine korter. Kummalgi on omaette tuba, köök on ühine. Elame ühise katuse all 'samas majas'. Lastel on ühine voodi. Vanasti sõi talupere ühisest kausist. Abielupaaril ei ole ühiseid lapsi. Juss on meie ühine sõber, tuttav. Poistekambas valitses ühise pere 'ühtehoidmise' vaim. Need raamatud on teile ühiseks kasutamiseks. Neil on ühised huvid, arusaamad, kavatsused. Selles asjas olid mehed ühisel arvamusel. Ühise kokkuleppe alusel jagati saak kolme ossa. Ühine eesmärk innustas. Neil on mingi ühine saladus. Ühine hädaoht, saatus lähendas inimesi. Autor koondas oma luuletused ühiste kaante vahele 'avaldas trükis ühe koguna'. Kaks ühise alusega võrdhaarset kolmnurka. Ühine eesti kirjakeel kujunes 19. sajandi teisel poolel. Sugulaskeeltes, eri murretes leidub ühist sõnavara. Neil esemeil on ühiseid omadusi. Esemeid ja nähtusi liigitatakse ühiste tunnuste alusel. Isuri keelel on palju ühist soome keelega. Nende elus oli mõndagi ühist. Väliselt polnud vendades kuigipalju ühist. Kõigest erinevustest hoolimata oli neis midagi ühist. *Erinesid [rannainimesed] üksteisest küll vanuse, välimuse ja harjumuste poolest, kuid üks oli neil kõigil ühine – nad armastasid ja austasid oma toitjat – merd. H. Sergo.
2. kahe v. enama osavõtul, koostegevusel sooritatav v. toimuv. Ühine töö, tegevus. Ees seisis ühine teekond. Kogu küla ühine koosolek. Ühine nõupidamine, arutelu. Ühine matk. Ühised jalutuskäigud. Ühine laul kõlas võimsalt. Noored otsustasid abielluda ja alustada ühist elu. Ühisel jõul ja nõul tuldi ülesandega toime. *Tüdruk jälgib suurte kuldnokaparvede liikumist, imetleb sadade lindude ühiseid, täpseid laskumisi, õhkutõusmisi .. J. Piik.

ühine nimetaja vt nimetaja

ühist keelt leidma vt keel