[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ühend ‹-i 2› ‹s›

1. keem kahe v. enama elemendi aatomeist koosnev keemiliselt iseseisev liitaine. Keemilised ühendid. Anorgaanilised, orgaanilised ühendid. Kõrgmolekulaarsed ühendid. Metallorgaanilised, fenoolsed, aromaatsed ühendid. Küllastumata ühend. Vees lahustuv ühend. Vesi on vesiniku ja hapniku ühend. Arseen ja kõik tema ühendid on väga mürgised. Taimetoitained esinevad nii mullas kui väetistes mitmesuguste ühenditena.
▷ Liitsõnad: amino|ühend, ferro|ühend, nitro|ühend, nitroso|ühend, raua|ühend, süsinikuühend; kompleksühend.
2. ühendamise v. ühinemise tulemus. a. keel. Konsonantide, nimisõnade ühend. Fraseoloogiline ühend 'fraseologism'. Ühendverb on adverbi ja verbi, väljendverb noomeni ja verbi ühend. b. (muudel juhtudel). Raudbetoon on betooni ja terase ühend. *.. oli tekkinud õnnestunud sümbioos, kirjandusteadlase ja -kriitiku ühend .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: hääliku|ühend, konsonant|ühend, sõna|ühend, tähe|ühend, verbi|ühend, vokaalühend.
3. mat hulkade summa