[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hämarik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
hämar aeg, eriti õhtul; koidu ja eha ühisnimetus (erialasemas keelekasutuses). Hommikune, õhtune hämarik. Väljas oli juba suur hämarik. Jõudsime linna hämariku ajal, enne päikesetõusu. *Tulime emaga laupäeva õhtul saunast, oli juba päris tihe hämarik.. L. Kibuvits. || hämarus-, videvikuseisund. *..pehme ja soe hämarik kattis metsa ja merd. E. Vilde. *Praegu seisis linn hämarikus just nagu kergesse hallikasse loori mässitult. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: hommiku|hämarik, pool|hämarik, õhtuhämarik.

jaani|tuli
jaanilaupäeva õhtul süüdatud suurem tuli; pidu selle ümber. Jaanituld tegema, põletama. Jaanitulele minema. Jaanitulel tantsiti ja lauldi. Jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule.

kadri|sant
folkl kadripäevaeelsel õhtul maskeeritult naaberperedes tantsimas ja kadrilaule laulmas käija. Kadrisandiks käima. Lapsed tegid kadrisanti. Kadrisandid laulsid ukse taga.

kaisu|karu
väikelapsele õhtul voodisse antav mängukaru

kaisukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek pehme mänguloom (hrl. antakse väikelapsele õhtul voodisse kaasa). Pehme, karvane kaisukas. Tüdruk võttis oma kaisuka igale poole kaasa. Ilma kaisukata ei olnud ta nõus magama minema.

mai|tuli
mailaupäeva õhtul süüdatav lõke; pidu selle ümber. Mäel tehti jaani- ja maituld. Maitulel tantsiti ja lauldi.

noor|kuu

1. astr Kuu faas, kus Kuu pole kogu ööpäeva jooksul Maal nähtav; van Kuu loomine
2. Kuu faas, kus ta on nähtav õhtul pidevalt kasvava paremale pööratud kumerusega poolringina. Noorkuu, täiskuu ja vanakuu. Ainult noorkuu ajal istutati puid, külvati vilja. *Valitses arvamus, et noorkuu ajal ka maine elu kasvab ja areneb, vanakuu ajal aga vananeb, kuivab ja sureb. A. Viires.

videviku|pidamine
aj mõnetunnine puhkus õhtul pärast loomade talitamist kuni tule ülesvõtmiseni (enne elektrivalgustuse sisseseadmist). Neljapäevaõhtune videvikupidamine.

õhtu ‹adv›
kõnek õhtul. Hommiku vara läks, õhtu hilja tuli.

õhtu|eine
eine, mida süüakse õhtul. Õhtueinet võtma, sööma. Õhtueineks pakuti pannkooke.

õhtu|kell
(õhtul helistatava kiriku- vm. kella, ka selle kõla kohta). Õhtukellad helisevad, kõlavad.

õhtune ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
õhtul esinev v. tehtav, õhtul toimuv, õhtuga seotud, õhtu-. Õhtune päike, taevas, meri. Õhtused pilved. Aeg on juba õhtune. Õhtused toimetused on veel pooleli. Küla elas oma õhtust elu. Õhtune koosolek, seanss. Instituudi õhtune osakond. Töötab õhtuses vahetuses. Kui sa päevasele rongile ei jõua, sõida õhtusega. | ‹substantiivselt›. Tere õhtust! (tervitusväljend). Istuti õhtust (õhtusööki, -einet). sööma, võtma.
▷ Liitsõnad: augusti|õhtune, eile|õhtune, esmaspäeva|õhtune, iga|õhtune, täna|õhtune, varaõhtune.

õhtu|palve
õhtul loetav palve; õhtupalvus. Enne magamaminekut loeti õhtupalvet. Palus õhtupalves Jumalalt andestust. Kell kutsus õhtupalvele.