[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

õhk ‹õha 23› ‹s›
hrv õhin. Oli töö kallal õhal 'õhinas, indu täis'. *Balthasar mõtles – omaenese jalgealuses pinnas uuristamise hirmu ja õhaga .. J. Kross. *.. [aeg] elada uute, tundmatute lootuste õhas. K. Saaber. || ‹postpositsioonilaadselt› õhutusel, innustusel. *Või rabad ise teiste õhal .. selga liiga ränga kandami. E. Nirk. *.. sest see tola hakkas õlle õhal nõnda valjusti .. laulda pröökama, et vioolasid enam õieti ei kostnudki. J. Kross.

õhk ‹õhu 21› ‹s›

1. Maad ümbritsev gaaside segu, elutegevuseks vajaliku hapniku allikas. Arktiline, parasvöötme, troopiline, ekvatoriaalne õhk. Kuiv, niiske, hõre õhk. Konditsioneeritud, saastatud, saastunud õhk. Õhu niiskus, temperatuur, tihedus, rõhk, ruumala. Õhu liikumine. Külm õhk levib Eesti kohale. Soe õhk tõuseb üles. Kuumusest virvendav õhk. Õhku läbilaskev materjal, riietus. Lähme värske 'hapnikurikka, puhta' õhu kätte! Tõmbas puhast õhku sügavalt kopsudesse. Lämbe, sumbunud, raske õhk. Toas on halb õhk. Keldri kopitanud õhk. Õhk oli tubakasuitsust paks. Pumpas jalgrattakummi õhku täis. Õhust tuli puudu. Ahmis õhku nagu kuivale sattunud kala. Künka tipul jäädi õhku ahmides 'lõõtsutades' seisma. Tõmbab, veab ninaga õhku. Lahtist värvipurki ei tohi õhu kätte seisma jätta. Vajan sind nagu õhku 'vajan väga'. Toapoiss kadus kui õhk 'kiiresti ja käratult'. Tüdruk on kerge kui õhk. Nad elasid paljast õhust ja armastusest (väga vaese elu kohta). Ära riku õhku (hrl. peeretamise kohta).
▷ Liitsõnad: haigla|õhk, hommiku|õhk, keldri|õhk, kevad(e)|õhk, linna|õhk, maa|õhk, mere|õhk, metsa|õhk, mulla|õhk, mäestiku|õhk, pakase|õhk, sini|õhk, suve|õhk, sügis(e)|õhk, talve|õhk, toa|õhk, troopika|õhk, tuule|õhk, ööõhk; eluõhk; hingeõhk; liig|õhk, sekundaar|õhk, suru|õhk, varuõhk.
2. (ruumisuhetes:) maapinna kohal olev ruum; atmosfäär. Sünnipäevalaps visati õhku. Linnuparv, lennuk tõusis õhku. Õhku vapustasid plahvatused. Tulistas hoiatuslasu õhku. Sild lasti õhku 'õhiti'. Laskemoonaladu lendas õhku. Lumehelbed tiirlevad õhus. Pääsukesed püüdsid õhust putukaid. Etendus toimus vabas õhus 'looduses, mitte ruumis sees'. || (vaba) ruum. Lehekülje äärtele on jäetud palju õhku. Eksponaadid tuleb paigutada nii, et neil õhku oleks.
3. piltl (ka piltlikes väljendeis). Linnakese provintslik, kopitanud õhk. Ümberkorraldused tööl mõjusid õhku puhastavalt. Siin läheb varsti õhk tuliseks! Õhk on puhas! (kellestki vabanemise kohta). Ta on mulle, minu jaoks (tühi, paljas) õhk 'tähtsusetu, eikeegi'. Lubadus osutus soojaks õhuks (täitmata lubaduse kohta). Müüb õhku (millegi väärtusetu v. olematu müümise kohta). Kasuka hind pani mehe õhku ahmima (üllatusest, ehmatusest kõnevõime kaotamise kohta). Tehinguga lendas kümme miljonit õhku. Varandus auras õhku. Unelmad hakkasid õhku haihtuma. Ah, mis sa õhus hõljud ja unistad! Õhus on elektrit, äikest. Poiss püüab teadmisi lausa õhust 'omandab teadmisi vaevata, lennult'. Tunneb õhust 'intuitiivselt', et midagi on juhtunud. Õhust võetud andmed (välja mõeldud, huupi võetud andmete kohta). Tal on õhus huvitavaid tööpakkumisi (ebakonkreetsete pakkumiste kohta). Projekt on praegu veel õhus (teostamise suhtes ebakindlas järgus).
4. van lõhn. *Mul meeles magus lille õhk .. M. Heiberg. *Taakel tuli Leenut teretama; ta oli jo mõne suutäie viina võtnud, õhk käis suust .. P. Mannteuffel.
▷ Liitsõnad: lilleõhk.

õhus rippuma, õhku rippuma jääma, õhku rippuma jätma
ähvardamas, tulekul olema; ebakindlas, ebaselges olekus olema; sellisesse olekusse jätma v. jääma. Sõda ripub juba õhus. Tormihoiatus rippus kogu aeg õhus. Puhkuseplaanid ripuvad veel õhus. Hüpotees, ettevõtmine jäigi õhku rippuma. Jättis vastuse õhku rippuma.