[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ämblik ‹-liku, -likku 30› ‹s›

1. ämblikuliste seltsi kuuluv lülijalgne, valdavalt võrgu abil saaki püüdev röövloom. Suur, väike, pikakoivaline ämblik. Mürgine ämblik. Ämblik koob võrku, laskub niidi otsas alla, püüab oma võrkudega kärbseid. Hall ämblik õnneämblik, must ämblik mureämblik.
▷ Liitsõnad: hiid|ämblik, hunt|ämblik, hüpik|ämblik, kaevur|ämblik, krabi|ämblik, maja|ämblik, rist|ämblik, vesiämblik; mürkämblik.
2. piltl (pahatahtliku, kurjade kavatsustega isiku kohta). Sa oled üks vereimeja ämblik! Ole ettevaatlik, üks ämblik koob juba ammu sinu ümber võrku! *Sepp Villu ei olnud aga ei saksa ega taani soost mõisnik, ei ordurüütel ega piiskop, ei munk ega ristisõitja – ühe sõnaga, Villu ei olnud ämblikkude killast .. E. Bornhöhe.