[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aklimatiseeruma ‹37›
biol (introdutseeritud taimede v. loomade kohta:) uue kasvukoha v. elupaiga kliima- jm. keskkonnatingimustega kohanema. Kährikkoer aklimatiseerus meil kiiresti. Eestis on aklimatiseerunud palju ilu- ja ravimtaimi. || (inimese kohta:) võõra kliimaga harjuma, sellega kohanema. Euroopa sportlased sõitsid aegsasti enne olümpiamängude algust Mehhikosse, et korralikult aklimatiseeruda. | piltl. *Aga ma ei ole ikka veel suutnud aklimatiseeruda, kohaneda ja sisse elada uude ümbrusse. R. Sirge. *.. te saate seal kõige ohutumal viisil toimetuse vänge õhuga aklimatiseeruda. V. Gross.

diasporaa ‹14› ‹s›

1. rahva (eriti vanaaja juutide) hajutatus võõrsil pärast kodumaa vallutamist võõra võimu poolt
2. muu-usulise enamusrahva hulgas laialipillatult elav vähemik

inkognito ‹adv›
tundmatuna, võõra nime all. Ta sõitis, saabus inkognito Pariisi. Filminäitleja ei suutnud kuigi kaua inkognito elada.

inkognito ‹1› ‹s›
tundmatus, võõra nime all esinemine. *Ma ei ole veel nii kuulus, .. et edvistada inkognitoga ja nimetada end mõneks lihtsaks, noh, kantseleikirjutajaks. P. Krusten.

külalis|etendus
võõra teatri, tsirkuse vms. kollektiivi etendus. „Vanemuise” külalisetendused Tallinnas. Tartus andis külalisetendusi Moskva tsirkus.

küla|mees

1. meessoost külaelanik; maamees. Jakob oli teistest külameestest rohkem kooliharidust saanud. *Ta juhatas siin kahte Üksnurmelt linna käsutatud külameest.. J. Kross.
2. (hrl. maal võõra mehe poole pöördumisel). Kas külamees on kaugelt? „Hei, külamees, kas vankri nurgale võtad?” küsis teekäija. *„Tea, kas olen õiges kohas või,” küsis võõras kärisevalt. – „Kui teaks, mis kohta külamees otsib?” küsis Taavi. A. Mälk.

-laadsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as laadne), näit. ainu-, eri-, ise-, mitme-, oma-, sama-, uue-, võõra-, ühelaadsus

lapsendaja ‹1› ‹s›
ka jur isik, kes võõra lapse oma seaduslikuks lapseks võtab

okupatsioon ‹-i 21› ‹s›
võõra riigi v. selle osa ajutine hõivamine teise riigi relvajõududega. Saksa, Vene okupatsioon Eestis. Suurriik hoidis naabermaid oma okupatsiooni all. 50 aastat kestnud okupatsioon.

okupeerima ‹42›
võõra riigi territooriumi ajutiselt hõivama, okupatsiooni teostama. Balti riigid okupeeriti 1940. a. juunis. || piltl oma valdusesse võtma, hõivama. Okupeerisime nurgalaua, kõrvaltoa, saalis kõik paremad kohad.

onku ‹6› ‹s›

1. lastek onu, külaonu, onkel (võõra meesisiku kohta). Tee, löö onkule patsi! Onku annab lastele kommi. *Juba Pariisis mõtlesin sellele, et kui kord tulen, siis jooksevad mudilased mulle vastu ja ütlevad onku. O. Luts.
▷ Liitsõnad: külaonku.
2. kõnek mingi võõras (mees); ka iroon (hea) mees. Kogu loo taga olid mõned onkud. *Ja kui nüüd Ruudil-Eedil ei juhtunud mõni tööriist käepärast olema, ei hõiganud nad enam: „Jüri, ole kuldjalgadega onku, too mulle kellu siia!” .. L. Kahas.

restriktsioon ‹-i 21› ‹s›
piiramine. a. biol võõra DNA lammutamine bakteris vastava ensüümi abil b. maj kauba tootmise, turustamise ja väljaveo piiramine hinna tõstmiseks

riisumine ‹-se 5› ‹s›
(< tn riisuma); jur varavastane kuritegu, mis seisneb võõra vara ebaseaduslikus ja tahtlikus pööramises isiklikuks kasuks ilma kavatsuseta seda vara tagastada v. hüvitada

saatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
inimese elukäik, kõik selles toimuv v. toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratuna. Traagiline, ränk, halastamatu saatus. Pärisoriste talupoegade raske saatus. Meie pere saatus on kurb. See on meie ühine saatus. Äpardunud saatusega inimene. Saatus pole sulle olnud armuline. Ole suurem kui su saatus! Kedagi, midagi saatuse hooleks, hoolde jätma 'kellegi v. millegi eest mitte hoolitsema'. Minu põlvkonna saatus on sõjad. On mures oma laste saatuse pärast. Ta on oma saatusega juba leppinud. Vangidel oli raske oma saatusele alistuda. Välismaale sõitnud sõbra saatusest ei kuulnud ta hiljem midagi. Saatus viis meid taas juhuslikult kokku. Saatuse pailapsena elas õnnelikult kogu elu. Šamaanid ennustasid saatust. Saatuse eest pole kellelgi pääsu. Et see nii läks, ju see oli minu saatus. See oli nagu saatuse iroonia, pilge. See oli saatuse sõrm 'õnnelik juhus', mis mind tookord lennukilt maha jättis. *.. ma kõndisin kallakul teel, / sest et sind, mu südame saatus / ei olnud ma näinud ju veel. A. Haava. | piltl. Pole midagi teada O. W. Masingu suure sõnaraamatu käsikirja saatusest. Sõja, lahingu saatus oli juba otsustatud. Viimane mäng otsustab medalite saatuse.
▷ Liitsõnad: elu|saatus, inimsaatus.

satraap ‹-raabi 21› ‹s›

1. aj satraapia asehaldur Vana-Pärsia riigis
2. piltl võõra võimu isemeelne, despootlik esindaja. Tsaari satraabid Baltimaades. Hitleri satraap parun Litzmann oli Eestis kõrgeim võimumees.

servituut ‹-tuudi 21› ‹s›
oma v. võõra vara piiratud kasutamisõigus
▷ Liitsõnad: karjatamis|servituut, tee|servituut, veejuhtimisservituut.

tee|servituut
jur õigus käia v. sõita läbi võõra maa

teie ‹rõhulises asendis›, te ‹rõhutus asendis› ‹teie e. te, teid, teisse, teis, teist, teile, teil, teilt, teieks e. teiks, teieni, teiena, teieta, teiega›
‹pron› mitmuse 2. isiku asesõna vt sina
1. osutab kahele v. enamale isikule, kellest vähemalt üks on kuulaja (lausungi adressaat) ja kelle hulka ei kuulu kõneleja (v. kirjutaja). Teie ja meie. Teie – sina ja tema, sina ja nemad, teie ja nemad. Te töötate, joonistate. Poisid, täna lähete teie poodi. Teie Peetriga enam välja ei lähe. Teie meiega läbi ei käi. Teie kolmekesi. Kas te tulete mulle vastu? Kuidas te ilma minuta hakkama saite? Sain teie pärast riielda. Te riided on mustad. Mitu teid on? Kutsume teid kõiki külla. Olen teis kindel. Üks teist neljast peab minema. Olen teist mõlemast kuulnud. Tõin teile kommi. Annan teile kummalegi õuna. Teil on ilus elamine. Tahtsin teilt nõu küsida. Tuleme teieni. Ilma teieta ma ei lähe. | (personifitseerides). Tervitus teile, kodused metsad! Pauka ja Polla, kuidas siis teie elate? || esineb hüüatustes, ütlustes, püsiühendites. Oh teid lapsukesi! Oh teid küll! Jumal teiega, vennad! Susi teid söögu! Minge, pagan teiega! Kurat teid võtku! || ‹väliskohakäänetes› ka kohavarjundiga, märkides kuulaja peret, kodu, töö- v. elupaika, elukohamaad jne. Kas ma tulen õhtul teile? Teil peetakse täna pidu. Sinna on teilt kaks kilomeetrit. Teile tuleb tööle kaks noort inimest. Kas teil on tööpuudus suur probleem?
2. ‹kirjalikul pöördumisel hrl. suure algustähega› osutab ühele kuulajale (adressaadile), kasut. pöördumisel võõra v. vähem tuttava inimese poole vrd sina Proua Mets, kas see on teie raamat? Teie, noormees, ei tunne filosoofiat! Tahaksin teiega rääkida, härra professor. Ja mina arvasin, et see on teie pruut! Kes te selline olete? Pöördun Teie poole ühe palvega. | (kirja lõpus saatja nime ees). Tervitustega Teie Arnold Mets. | (pöördumisel kõrge võimukandja poole). Teie kõrgeausus, ausus, kõrgus, hiilgus, ekstsellents.

vara|vastane ‹adj›
Varavastased kuriteod jur võõra vara omastamine, hävitamine v. rikkumine.

võõra|kõlaline
võõra, kummalise kõlaga. Võõrakõlaline jutupomin. *.. roilid, bramseilid, marss-seilid ja muud säärased võõrakõlalised asjad. A. Kalmus.

võõra|maiguline
võõra maiguga, võõrana tunduv. Külalistele pakuti selle maa võõramaigulisi jooke.

võõrastus ‹-e 5› ‹s›
ebamugavustunne millegi v. kellegi võõra v. harjumatu ees, võõristus. Külalise käitumine tekitas, äratas pererahvas võõrastust. Maainimene tunneb linna vastu võõrastust. Endiste sõprade vahele oli siginenud kummaline võõrastus. Võõrastusega kuulas isa tütre ebareaalseid tulevikuplaane. *Nii et mu imestus meie veidra teekonna pärast hakkas kasvama võõrastuseks ja võõrastus tihenema hirmuks. J. Kross.

võõr|nimi
võõra päritoluga isiku- v. kohanimi, selline ettevõtte, ajalehe vm. nimetus. Moodi on läinud panna lapsele raskesti hääldatav võõrnimi.

üle|taotlus
keel keeletarvitajale võõra erijoone kasutamine sealgi, kus seda päritolukeeles pole (näit. rahvakeele pluht, vrd. sks Luft), hüperism