[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

või|leib
tükk võidega vm. kattega leiba (saia, sepikut, kuivikut vms.). Soojad 'küpsetatud, praetud v. röstitud' võileivad. Võileib juustuga, kiluga, munaga, kotletiga. Vahetunnis söödi kodust kaasavõetud võileibu. Eelroaks serveeriti uhkelt kaunistatud võileibu. Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib. | piltl. Tema sissetulekuga võrreldes on see võileiva hind. *Selle auto sain ma puruodavasti, võib ütelda üsna võileiva eest. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: eine|võileib, juustu|võileib, kilu|võileib, kurgi|võileib, muna|võileib, pasteedi|võileib, singi|võileib, süldi|võileib, vorsti|võileib, tomativõileib; tikuvõileib.