[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

värvima ‹42›

1. värvainega katma, immutama v. töötlema. Värviti seinu, mööblit. Aknalaud on valgeks värvitud. Võttis pintsli ja hakkas aialippe värvima. Värvimata laudpõrand. Lapsed värvisid lihavõttemunad kirjuks. Puitesemeid värvitakse email-, õli- või nitrovärviga. Lõnga saab värvida kaselehtedega, kanarbikuga. Värvitud karusnahad. Metallpindu värvitakse keemiliselt või mehaaniliselt. Armastas viltpliiatsitega, kriitidega värvida. Jogurt on peedimahla kontsentraadiga punaseks värvitud. Kraadiklaasis kasutati värvitud alkoholi. | piltl. Sügis värvib vahtralehti. Tulekahjude kuma värvis taeva punaseks. Hämarus tiheneb akna taga, värvides klaasid tumesiniseks.
2. (inimese välimusega seoses:) värvimisega (ilusamaks) muutma; minkima. Laskis oma juukseid värvida. Värvis pea 'juuksed' tulipunaseks. Tumelillaks värvitud küüned. Vanaeide osatäitjale värviti sügavad kortsud näkku. Naine värvib end peegli ees. Värvis huuled punaseks, kulmud ja ripsmed mustaks. Armastab end liiga silmatorkavalt (ära) värvida. Läheb alati välja värvitud suuga, laugudega, näoga. || piltl (mõjutajaks mingi muu tegur). Palavik, erutus, häbi, vihahoog värvis näo punaseks. Pakane oli põsed purpurseks värvinud. Kevadpäike värvib palge kiiresti pruuniks. *.. siiski oli raske mure tema musta juukse ja habeme juba ammugi hõbevalgeks värvinud. J. Järv.
3. (millegi kohta:) värvi andma. Kaaliumpermanganaat värvib vee lillaks. Veri värvis lume punaseks. || piltl teistsugust värvingut v. ilmet andma. Talle meeldib fakte emotsionaalselt värvida. Tihti värvivad meie hinnanguid hetkemeeleolud. Lavastaja on näidendi filosoofilises mõttes ümber värvinud. Võimendusega saab pillide tämbrit huvitavalt värvida.

üle värvima

1. (üleni) värviga katma. Klopsis ise köögilaua kokku ja värvis üle. Kriimustused poritiival tuleb üle värvida.
2. teistkordselt v. korduvalt värvima. Luitunud majad värviti üle. Vana, mitu korda ülevärvitud laev.