[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

null ‹-i 21› ‹s›

1. ‹num› põhiarv 0, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust; elementide arv tühjas hulgas. Viis pluss null, viis miinus null on viis. Nulliga korrutatuna annab iga arv nulli. Nulliga jagatuna jääb arv endiseks. Läbis distantsi null karistuspunktiga. || (kellaaja puhul märgib minutite v. tundide tühja hulka). Kell seitse null null. Kakskümmend neli null null ehk null – null null (24.00 ehk 0.00). Kell null kolmkümmend ehk pool üks öösel. || (arvestuspunktita jäämise kohta). Mäng lõppes väravateta viigiga 0:0 (null null). Meie korvpallimeeskond läks juhtima neli null (4:0). Sai turniiritabelisse nulli. || piltl (millegi täiesti v. praktiliselt olematu kohta). Vaeva on nähtud, aga tulemus on null, võrdub nulliga. Selle töö väärtus on praktiliselt null. Kottpime öö, nähtavus peaaegu null. Matemaatika on mul eluaeg null olnud. Ta kirjandusalane haridus on enam-vähem null. Lubatud soodustused osutusid hiljem nulliks. Oli oma äri rajades peaaegu nullist alustanud. Uue tehnoloogiaga on tootmiskaod peaaegu nullini viidud. Minu väljavaated, lootused vähenesid nullini. Uurija aastatepikkune töö oli nulliks tehtud. Ta säästud on kahanenud nulliks, nullini, lähenevad nullile. Lepituskatsed lõppesid nulliga.
2. ‹s› number 0, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist; arvule juurde kirjutatuna tähistab selle suurenemist 10 korda. Seitse sajandikku ehk null koma null seitse (0,07). Null koma kuus hektarit. Ühte ja nulli on lastel kerge kirjutada. Nulliga lõppev arv. Miljon kirjutatakse kuue nulliga. || (selle numbriga tähistatud suuruse, suurusjärgu, töörežiimi vm. kohta). Kalossid number null. Number null haavlite läbimõõt on 4,25 mm. Pea aeti (number) nulliga 'masinaga hästi madalalt lõigates' paljaks. *Ülo juuksed olid hommikul nulli pealt maha aetud. A. Kaal. || piltl (kellegi v. millegi tähtsusetuks peetava, mittearvestatava v. tühise kohta). Mind ta ei näe ega arvesta – ma olen temale null. Tema arvamus on mulle null. Ühte kiidetakse taevani, teised on nullid. Tal pole enam autoriteeti, ta on minu jaoks ümmargune null. Brigadir on meeste silmis tühipaljas, täielik null. Inimest püütakse nulliks alandada. *Fakt on null, kui tahetakse näha nulli. R. Saluri. *Ma polnud null, polnud tühjalt veerev ratas. Minuga arvestati. O. Tooming.
3. nullpunkt mõõteskaalal. Temperatuur on nullis, langes alla nulli, tõusis pisut üle nulli. Mõõteriista osuti on nullil. Väinameres on keskmine veetase Kroonlinna nullist 7 cm madalam. || piltl (tuju, meeleolu jms. kohta:) kehv, vilets. Tuju, meeleolu on alla nulli, allpool nulli, vajub alla nulli, allapoole nulli. Tuju läks, langes päris nulli. Hing on täis ja tuju on nullis.

roosiline ‹-se 5› ‹adj›

1. roosimustriline. Roosiline laudlina, rätik, tekk. Roosilised kindad, sukad. Laegas oli pealt roosiliseks maalitud. *Aukohal püsis teine ajanäitaja: elatanud seinakell roosiliste ilustustega silmnäo ümber. J. Lintrop.
2. (jumekalt) roosa (1. täh.) Roosilised huuled, palged. Roosiliste põskedega laps. Neiu jume, nägu läks roosiliseks. *.. [lõvi] kohutas üheksat flamingot, kes tõusid õhku ja ehapunast ilusate roosilistena .. kadusid kiiresti. V. Helde (tlk).
3. piltl. a. roosa (2. täh.); suurepärane, väga hea, ilus, lihtne, harmooniline, paljutõotav. Roosilised lootused, väljavaated, unistused. Nad elavad oma roosilistes kujutlustes. Koolipingis oli poisil mitmeid roosilisi kavatsusi. Tulevik, maailm tundub talle lausa roosilisena. Mälestused sellest ajast pole kuigi roosilised. Pagulase elu ei saa pidada roosiliseks. Noored kippusid olukorda liiga roosiliseks pidama. Tuju polnud kõige roosilisem. Vein muutis seltskonna meeleolu järjest roosilisemaks. Roosilised suhted. Äri näis iseäranis roosiline. *Ikka roosilisemaks muutusid Remmelga mõtted, ja nii kerge näis olevat korraga maailma ümber pöörata.. F. Tuglas. b. midagi ilustav. Roosilises valguses, roosilistes värvides paista laskma. Ei usu neid väga roosilisi jutte. Maalisin sulle roosilisema pildi, kui asi tegelikult on. Läbi roosiliste prillide vaadates näib kõik ilus. *Roosiliseks värvisid sa kõik, ja noorus armastab roosilist, värvilist. A. H. Tammsaare.

sula|õigus
täielik õigus. Tal on sulaõigus, kui ütleb, et oma äri rajamiseks puuduvad igasugused väljavaated.

tuhm ‹-i 21› ‹adj›

1. läiketu, säratu, matt [7]; halvasti läbipaistev. Tuhm peegel. Sajuselt tuhm veepind. Tuhm läiketa põrand. Tuhmist siidist kleit. Puulehed on teetolmust tuhmid. Lõi tuhmid kingad läikima. Vask kattub seismisel tuhmi koorikuga. Koeral oli tuhm ja tokerdanud karv. Kemikaalid muudavad juuksed tuhmiks ja elutuks. Sügiseselt tuhmiks tõmbunud kanarbik. Tuhmid aknaruudud. *Valgus immitses läbi pilvekatte nagu läbi tuhmi klaasi. R. Põder. || (inimese kohta:) ilmetu, hall, mittemidagiütlev. Mehe tuhm nägu ei reetnud ühtegi tunnet. Vaatas väsinud, tuhmide silmadega. Põrnitses tuhmil pilgul enda ette. Nii tuhmi naist ei panda üldse tähele. *.. tal oli vaid üks näotu, juba kantud villane kleit, mis muutis ta vanemaks ja tuhmimaks, kui ta tegelikult oli .. I. Viiding.
2. ereduseta, vähese intensiivsusega, nõrk. a. (valgusallika v. valguse kohta:) vähe valgust andev, vähese helendusega; vähevalgustatud, hämar. Tuhm lamp, latern, tuluke. Polaarpäeva tuhm päike. Koiduvalgus muudab tähed tuhmiks. Rohus vilkus tuhmi jaaniussikesi. Keldrisse imbus vaid mõni tuhm valguskiir. Taskulambi tuhm valgussõõr. Küünal jättis toanurgad tuhmiks. Sügispäevad on tuhmid ja lühikesed. *.. üks õhtupoolik, kui talvepäev ümberringi aina tuhmimaks ja tuhmimaks hämaruseks muutus. R. Kolk. b. (värvuse kohta:) mitte kirgas; värvuselt ebamäärane v. ebaselge. Tuhm roosa. Tuhm ehapuna. Mustris valitsesid tuhmid värvid. Kevadine erk rohelus oli nüüd tolmust tuhm. Tuhmiks luitunud seinad, tapeedid. Tuhmist taevast kallab vihma. Tuhmid veretud huuled. Haiglaselt tuhm näovärv. Kiri, trükk oli kohati täiesti tuhm. *.. tema näol olid märgatavalt tuhmimaks läinud kütkestava nooruse ja tervise tunnismärgid .. O. Samma (tlk). || piltl värvitu, ebamäärane; üksluine, troostitu. Tuhmid argipäevad. Aeg teeb mälestused tuhmiks. Vanuse kasvades jäävad rõõmud tuhmimaks. Elu tundus lootusetu ja tuhmina. *Aga isa näost võis igal õhtul lugeda – väljavaated on üsna tuhmid. M. Metsanurk. c. (hääle, heli kohta:) kõlatu, mitte eriti selgesti kuuldav. Pomises tuhmil häälel mõned lohutussõnad. Tuhmid mütsud, kõmakad. Kostis tuhmi kabjamüdinat. Südametoonid olid väga tuhmid.
3. (meelte, aistingute, vaimsete võimete kohta:) tönts, nüri, tuim. Vanakese kuulmine on juba üsna tuhm. Tal on silmad, nägemine tuhmiks jäänud. Tundis rinnas tuhmi valu. Uneta öö oli tal mälu tuhmiks teinud. || rumal, totter, tobu. Üks vend on terane, teist peetakse päris tuhmiks. Tuhmi mõistusega poiss. Kuidas sa nii tuhm olid, et usaldasid võhivõõrast! *Ent ka taevaseid ande, mis ise sülle kukuksid, ei maksa tuhmi inimese kombel ootama jääda. A. Beekman.

udune ‹-se 4› ‹adj›

1. selline, kus esineb udu; uduga kaetud; ähmane, hägune, tuhm. a. (seoses ilmaga). Udused ilmad. Udune hommik, öö. Õhtupoolik oli sompus ja udune. Ilm läheb, muutub uduseks. See juhtus ühel udusel novembripäeval. Täna on väljas väga udune. Udune maastik. Silmapiir on udune. Kaugus muutub uduseks. Piimjas valgus tihenes uduseks hämaruseks. *Udune somp väljade kohal oli üles tõusnud ja pilvedeks koondunud. O. Kool. b. (klaasi vms. pinna kohta). Udune aken. Prilliklaasid läksid, tõmbusid uduseks. Uduseks muutunud peegel. c. (seoses nägemisega). Pilk tõmbus uduseks. Viha lõi pilgu uduseks. Silmad on pisaraist, ihast, viinast, väsimusest udused. Silmad lähevad, kipuvad uduseks. Silme ees läks uduseks. Naise nägu läks äkitselt uduseks. d. (kujutiste, piirjoonte kohta:) laialivalguv, ebaterav. Udused kontuurid, fotod. Pilvede piirjooned muutusid uduseks.
2. (millegi abstraktse kohta:) ebamäärane, ähmane, segane. Udused mälestused, unistused. Minuni on sellest jõudnud vaid udused kuuldused. Sündmuse asjaolud on udused. Ta on segatud mingisse udusesse pärandusasja. Tulevik on udune. Väljavaated on kaunis udused. Udune asi, värk. Pikad ja udused arutlused. Udused fraasid, vihjed. Väga udune määratlus. Jutu mõte jäi mulle uduseks. Põllumajandusest on mul üsna udune ettekujutus. Mul pole sellest udust aimugi 'ma ei tea sellest midagi'. *Udune lootus, et ehk on Nele siiski Mardi ja Tuuliga, oli nüüd läinud. A. Pervik. || (alkoholiuima v. muidu kehva oleku kohta). Sul ju pea puha udune. Viin võttis ajud uduseks. Haigus kipub kallale – on selline udune olek.

välja|vaade

1. hrl. kusagilt, millegi seest avanev vaade, vaatepilt. Aknast avanes väljavaade platsile, üle katuste. Puud varjavad väljavaadet merele. *Anna ei tundnud lapsena suuri väljavaateid: ääretuid luhtasid, piiritalt sinavat merd, laialt lokkavaid väljasid. M. Sillaots.
2. millegi teostumise võimalus, võimalik-olek, perspektiiv, šanss. Ministriks saamise väljavaade. Vanematel puudusid tütre toetamiseks igasugused väljavaated. Ennul on kõige rohkem väljavaateid võistlus võita. Kohanemisvõimelisel isendil on paremad ellujäämise väljavaated. Abielu kontorirotiga polnud suurem asi väljavaade. *Ilus väljavaade. Jäta perekond igapäevaste pommisagarate alla ja mine ise haiglasse .. J. Jaik. *Kerkis silmade ette karikas kuhjani täidetud halli külaharitlase elu ilma väljavaadeteta ning rõõmuta. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: korteri|väljavaade, medali|väljavaade, tulevikuväljavaade.