[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ette|kääne
otsitud, väljamõeldud näilik põhjus v. vabandus. Otsisin keeldumiseks head, viisakat ettekäänet. Peeter ei leidnudki sobivat ettekäänet. See on ainult ettekääne. Ta tõi ettekäändeks haiguse. Peavalu ettekäändel jätsin külla minemata. *Juudit, sa põikled kavalate ettekäänetega minu sõnade eest kõrvale, nagu ei mõistaks sa mind. A. H. Tammsaare.

fantastika ‹1› ‹s›

1. väljamõeldud, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines (kujutlused, mõtted, kujud, sündmustik); miski ebareaalne, ebatõeline v. teostamatuks peetav. Jutustuses on argipäev põimunud peadpööritava fantastikaga. Need kavatsused, projektid, plaanid kalduvad fantastikasse.
2. imeulme. Armastab lugeda fantastikat.

häda|vale
häda sunnil väljamõeldud vale. Mõtlesin ema jaoks välja väikse hädavale.

jutustama ‹37›

1. mingit sündmust v. (väljamõeldud) tegevustikku vabas vormis (suuliselt v. kirjalikult) teatavaks tegema; millestki teis(t)ele kõnelema. Lugu, juttu, muinasjuttu jutustama. Jutustab elavalt, huvitavalt, kaasakiskuvalt, igavalt. Hommikul jutustas ta mulle oma unenäo. Jutustab oma tähelepanekutest, elujuhtumustest. Ajalooõpetaja jutustas Jüriöö ülestõusust. Ants jutustas sõbrale oma seiklustest pika loo. Vanaisa jutustas, kuidas vanasti reht peksti. Jutusta, mida sa kuulsid. Pala anti õpilastele järgmiseks tunniks lugeda ja jutustada. Muistend jutustab Emajõe tekkest. Romaan jutustab rannarahva elust. Film jutustab sõjasündmustest. Jutustav lause. Jutustav rahvalaul. || piltl millegi kohta tunnistust andma. Arheoloogilised leiud jutustavad meie esivanemate kultuurist. Mehe pahklikud käed jutustavad raskest tööst.
2. murd vestlema, juttu ajama. *Kuningas Oskar kutsus ta enese juurde ja jutustas temaga nagu vana sõbraga. M. J. Eisen. *Esmalt viitis ta köögis tüdruku juures veidi aega, jutustades sellega.. J. Mändmets.

luule|lugu

1. van värsskõnes kirjutatu. Neljajärguline kurblik luulelugu.
2. väljamõeldud lugu. Suust suhu rändasid tõe- ja luulelood imekenast neiust.

muinas|jutt [-jutu]

1. rahvajutt (v. sellelaadne kirjandusteos), milles on valdav kunstiline väljamõeldis ning tegevus toimub hrl. imepärases maailmas. Legendilaadsed, novellilaadsed muinasjutud. Idamaade muinasjutud. Grimmi, Anderseni muinasjutud. Muinasjutud rumalast hiiust, Vanapaganast. Vanaema jutustas, rääkis lastele muinasjutte. Lapsed kuulavad, loevad muinasjutte. See on uskumatu, lausa muinasjutt, justkui muinasjutt, justkui muinasjutus.
▷ Liitsõnad: ime|muinasjutt, looma|muinasjutt, nõidusmuinasjutt; kunstmuinasjutt.
2. väljamõeldud lugu, luiskelugu. Ärge rääkige muinasjutte, nii see olla ei saanud. Keegi ei usu enam tema muinasjuttu raskest lapsepõlvest.