[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abi|ettevõte
maj ettevõttele v. asutusele alluv väiksem ettevõte. Ehitusfirmal on mitmeid abiettevõtteid, nagu töökojad, saeveski, tellisetehas.

abi|kirik
koguduse peakirikust eemal asetsev väiksem kirik. Otto Wilhelm Masingu isa oli Lohusuu abikiriku köster.

abi|komitee
(pea)komiteele alluv (kohalik) väiksem komitee. Eesti Aleksandrikooli peakomiteele allus üle saja abikomitee.

abi|mõis
aj suurema mõisa alla kuulunud väiksem mõis vrd karjamõis

ahju|tellis
müüritellisest väiksem ning tulekindlam tellis ahjuladumiseks

ala-
‹liitsõna esiosana›
1. allpool olev, alumine; näit. alahuul, -jäse, -kõht, -lõualuu, -pool
2. miski liitsõna põhisõnaga väljendatud mõistest väiksem, selle alla kuuluv, selle osa; näit. alagrupp, -jaam, -jaotus, -liik, -rühm, -teema
3. mittetäielik, mitteküllaldane, normaalsest väiksem v. nõrgem, vaeg-; näit. alaareng, -happesus, -koormatus, -koormus, -rõhk, -säritus, -talitlus, -tarbimine, -toitlus, -vorm; -ealine, -mõõduline, -väärtuslik; -hindama, -koormama

ala|areng
mitteküllaldane, normaalsest väiksem areng, arengus mahajäämine. Intellektuaalne alaareng.

ala|happesus
med maonõre normist väiksem happesus

ala|jaotus
mingi suurema jaotuse v. liigituse alaosa, sellest väiksem liigitusüksus. Peatüki alajaotused. Tegi programmi alajaotusse 1.1. paranduse, täiendas lõiget 3) uue alajaotusega.

ala|kaal [-u]
normist v. normaalsest väiksem kaal

ala|kalorsus
normist v. normaalsest väiksem kalorsus. Toidu alakalorsus.

ala|koormatus
normist, normaalsest väiksem koormatus. Tehase, jõujaama alakoormatus.

ala|koormus
normist, normaalsest väiksem koormus. Ettevõte, tehas, elektrijaam töötab alakoormusega. Tänapäeva inimeste füüsiline alakoormus. Lihaste, südame alakoormus.

ala|liik [-liigi]
liigituse allüksus, väiksem liigitusüksus. Instrumentaalmuusika alaliigid. Personifikatsiooni käsitletakse metafoori alaliigina.

alam|liik [-liigi]
biol liigist vahetult väiksem süstemaatikaüksus

ala|mõõduline
allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem. Alamõõdulised kalad, vähid tuleb vette tagasi lasta.

ala|osa

1. alumine osa. Kleidi, seeliku alaosa. Näo alaosa.
2. suurema jaotuse väiksem osa. Käsitluse põhiosa koosneb kolmest alaosast. Õigusakti alaosad on: osa, peatükk, paragrahv, lõik, punkt.

ala|säritus
fot vajalikust väiksem säritus

ala|täitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
ettenähtust v. vajalikust väiksem täitmine. Plaani alatäitmine.

alev ‹-i 2› ‹s›

1. linnast väiksem asula. Märjamaa, Kohila alev.
▷ Liitsõnad: töölisalev.
2. van ees-, äärelinn, agul. *.. kui kirp kesklinnast hakkab hüppama, siis on ta alevisse jõudes elevant. E. Vilde.

alevik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›
külast suurem ja alevist väiksem asula. Ahja, Rõngu alevik.

all|asutus
suuremale asutusele alluv väiksem asutus. Ministeerium ning tema allasutused.

all|ettevõte
maj suuremale ettevõttele alluv (hrl. eri profiiliga) väiksem ettevõte. Pärmivabrik oli leivakombinaadi allettevõte.

all|organisatsioon
mingi organisatsiooni raamidesse kuuluv väiksem organisatsioon

all|süsteem
mingi süsteemi raamidesse kuuluv väiksem süsteem

aluseline ‹-se 5› ‹adj›
keem
1. (keskkonna oleku kohta:) selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on väiksem kui puhtas vees, leeliseline. Aluseline keskkond.
2. (happe kohta:) molekulis teat. arvu metalliaatomitega asenduda võivaid vesinikuaatomeid omav
▷ Liitsõnad: ühe|aluseline, kahe|aluseline, kolmealuseline.

ambulatoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
med väiksem polikliinikutaoline raviasutus. Ülikooli ambulatoorium. Läksin ambulatooriumi haava siduma.

asum ‹-i 2› ‹s›
linna kindlapiiriline osa (linnaosa v. selle piiridesse jääv väiksem linnajagu). Linna piirile kerkivad uued asumid. Ülemiste, Sikupilli, Sõjamäe, Pae jt. Lasnamäe asumid.

bani ‹11 või 6› ‹s›
Moldova ja Rumeenia väiksem rahaühik. 100 leud ja 50 banit.

brigaad ‹-i 21› ‹s›

1. sõj diviisist väiksem maajõudude, sõjalaevastiku v. lennuväe taktikaline väekoondis
▷ Liitsõnad: jalaväe|brigaad, suurtükiväe|brigaad, tankibrigaad.
2. hrl nõuk töötajate rühm teatud tööde tegemiseks. Krohvijate, maalrite brigaad. Kolmas brigaad lõpetas viljakoristuse. Kohtunike brigaad moodustati eri riikide spordikohtunikest. Linna kiirabil on neli kolmeliikmelist brigaadi. Brigaadi liikmeid, kogu brigaadi premeeriti.
▷ Liitsõnad: aiandus|brigaad, ehitus|brigaad, kalapüügi|brigaad, kaluri|brigaad, loomakasvatus|brigaad, metsatöö|brigaad, remondibrigaad.

dendro|aed
bot mets (väiksem) dendraarium

dessert|lusikas
supilusikast väiksem lusikas magusroa söömiseks

dessert|taldrik
praetaldrikust väiksem taldrik külm- v. magusroa söömiseks

detsi-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda väiksem (tähis d)

džäss|ansambel
muus väiksem džässbänd

eesel ‹-sli, -slit 2› ‹s›

1. hobusest väiksem hrl. hall pikakõrvaline veo- ja kandeloom (Equus asinus). Istus eesli selga. Eesli vali kisa. Koormakandja eesel. Kangekaelne nagu eesel.
▷ Liitsõnad: ema|eesel, hobu|eesel, isa|eesel, kodu|eesel, koorma|eesel, metseesel.
2. piltl (rumala, taipamatu, põikpäise inimese kohta, ka sõimu- ja kirumissõnana). Oh sa eeslite eesel! Olin viimane eesel, et sind uskusin! Ja meie, vanad eeslid, ei taibanud! *Eesel! Kes teeb siin nalja? H. Raudsepp.
3. eeslimäng. Poisid mängisid eeslit.

eristamis|lävi
psühh kõige väiksem eristatav erinevus ärritajate v. ärrituste vahel

ferri|magnetism
füüs magnetiline seisund, mille puhul aine spontaansel magneetumisel asetub suurem osa atomaarseid magnetmomente ühes ja väiksem osa teises (vastupidises) suunas

grupp ‹grupi 21› ‹s›
(väiksem) rühm. a. Hoonete, puude, skulptuuride grupp. Neljaliikmeline grupp. Lehmade grupp. Lektorite, uurijate grupp. Gruppideks, gruppidesse koondama, koonduma, jaotama, jagama. Gruppidena paigutama, paiknema. Jooksjad finišeerisid tiheda grupina, tihedas grupis. b. Etniline, sotsiaalne grupp. c. Teise, esimese grupi invaliid. Algajate, edasijõudnute grupp. A-grupi mängud. 0-grupi veri. Võistlus toimus kolmes grupis.
▷ Liitsõnad: ala|grupp, armee|grupp, eri|grupp, filmi|grupp, finaal|grupp, initsiatiiv|grupp, invaliidsus|grupp, juht|grupp, luure|grupp, matka|grupp, operatiiv|grupp, otsingu|grupp, partei|grupp, pääste|grupp, rahvus|grupp, ründe|grupp, skulptuuri|grupp, treeningu|grupp, tõlke|grupp, töö|grupp, uurimis|grupp, vanuse|grupp, vere|grupp, väe|grupp, õppegrupp.

hakk1 ‹haki 21› ‹s›
ka zool varest meenutav, ent sellest väiksem must hallika kaelaga lind (Corvus monedula). Hakid pesitsevad hoonete, müüride ja puude õõntes.
▷ Liitsõnad: kaelus|hakk, kirikuhakk.

huutor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. väiksem küla Ukrainas ja Lõuna-Venemaal
2. eraldi paiknev üksiktalu Venemaal

iludus|viga

1. iluviga. Laulja iludusveaks on inetud hambad.
2. väiksem viga, maitsevääratus vms. Kirjutises leiduvad mõned iludusveadki.

intonatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia. Ühtlane, tõusev, langev, küsiv, laulev intonatsioon.
2. muus helide ja intervallide helikõrguslik täpsus ettekandel; meloodia kõige väiksem iseseisev väljenduslik osa. Intonatsiooni puhtus. Laitmatu intonatsioon. Helilooja on kasutanud rahvalaulude intonatsioone.
3. (tunde)toon, (tunde)värving. Lausus seda erilise intonatsiooniga. *Lauliku värssides kuuleme uusi võitlevaid intonatsioone.. E. Nirk.

isas|sugurakk
biol väiksem liikuvam sugurakk, seemnerakk, spermatosoid

jaoskond ‹-konna 22› ‹s›

1. suurema ettevõtte, organisatsiooni üks allüksusi, hrl. tsehhist v. osakonnast väiksem. Tsehh jagunes kolmeks jaoskonnaks. Kolmanda osakonna teine jaoskond. || ‹elliptiliselt› kõnek (politseijaoskonna kohta). Politseinik viis mind jaoskonda.
▷ Liitsõnad: ehitus|jaoskond, keevitus|jaoskond, ketrus|jaoskond, kudumis|jaoskond, köite|jaoskond, ladumis|jaoskond, pakendi|jaoskond, trükijaoskond; miilitsa|jaoskond, politseijaoskond.
2. maa-alaline alljaotus (hrl. elanikkonna teenindamist, maa-ala hooldamist silmas pidades). Arst külastab oma jaoskonna haigeid.
▷ Liitsõnad: arsti|jaoskond, side|jaoskond, valimis|jaoskond, veterinaarjaoskond.
3. klassi alljaotus omaaegses koolis, jagu. *Uderna ministeeriumikool oli kaheksaklassiline: esimeses klassis kolm, teises kaks jaoskonda. J. Kärner.

joogi|tops [-i]
väiksem jooginõu vee, karastavate jookide vms. jaoks. Papist joogitops.

joot|raha
väiksem rahasumma teenuse eest üle ettenähtud tasu. Väike, suur, hea, viisakas, korralik jootraha. Andis ettekandjale, kelnerile, pakikandjale jootraha. Arve maksmisel jättis mõned mündid lauale jootrahaks.

juht|kilp
tehn väiksem (kilpjas) alus, millele on monteeritud juhtimis- ja kontrollimisseadmed, juhtimiskilp

jupp ‹jupi 21› ‹s›
lühem, väiksem osa v. tükk millestki suuremast, pikemast; natuke, vähesel määral midagi. Jupp lõnga, nööri, traati. Jupp vorsti, heeringat. Juppideks lõikama. Puud saeti poolemeetristeks, väikesteks, lühikesteks juppideks. Murdis makaronid enne keema panekut juppideks. Seelikust jäi hea jupp riiet üle. Pliiatsist on ainult väike jupp järel. Leib sai ennist viimse jupini 'tervenisti, täielikult' ära söödud. Juppidest kokkusõlmitud lõng. Lekkivale torule tuli uus jupp vahele panna. Jupp maad, teed käidi vaikides. Jupp kraavi on veel kaevata. Mul läheb veel jupp aega. Jättis lugedes mõned jupid vahele. || kõnek (masina)osa, jublakas. Ma ei saanud veel autot korda, mõned jupid on puudu. || kõnek midagi väikest, lühikest (ka inimese kohta). Korvpallimeeskonda valiti pikad poisid, juppe ei võetud. *Pealegi oli see võrk jõkke viimiseks liiga väike – vaevalt ehk süllapikkune jupp.. M. Raud.
▷ Liitsõnad: jutu|jupp, käbi|jupp, köie|jupp, küünla|jupp, laua|jupp, laulu|jupp, lõnga|jupp, niidi|jupp, nööri|jupp, paela|jupp, palgi|jupp, pliiatsi|jupp, puu|jupp, sigari|jupp, tee|jupp, toru|jupp, traadi|jupp, vorstijupp; mõtte|jupp, viisijupp; kasuka|jupp, mantli|jupp, mehe|jupp, poisi|jupp, sabajupp.

juuni|põrnikas
zool juunis-juulis esinev helepruun maipõrnikast väiksem taimekahjur (Amphimallon solstitialis)