[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

volitus ‹-e 5› ‹s›

1. kellelegi antud õigus esindada teise isiku huve ja tegutseda esindatava nimel; sellekohane dokument, volikiri. Suuline, kirjalik volitus. Tähtajaline, tähtajatu volitus. Notariaalne volitus. Konto käsutamise volitus. Volitus auto kasutamise kohta, kasutamiseks. Volituse tähtaeg. Volitust andma, kirjutama, tagasi võtma, tühistama. Tehing teostati volituse alusel. Volitust esitama. || volitamine. Peab juhatuse volitusel läbirääkimisi. Ajas asju oma venna volitusel.
▷ Liitsõnad: blanko|volitus, ühisvolitus.
2. ‹hrl. pl.› teat. ameti v. institutsiooniga kaasnevad õigused ja kohustused; võimupiirid, volipiirid; õigus ja kohustus teostada (ameti)võimu ja täita teat. ülesandeid. Riigikogu esimehe, linnavolikogu liikme volitused. Piiramata, piiratud volitused. Presidendil on laialdased, suured volitused. Peaministrikandidaat sai volitused uue valitsuse moodustamiseks. Valitsus pani oma volitused maha. Rektori volitused lõppevad kevadel. Direktor ületas oma volitusi. *Esimees valitakse kaheks aastaks, aga peaks korraga viie aasta volitused pihku andma .. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: ameti|volitus, eri|volitus, saadiku|volitus, võimuvolitused.