[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keder|vars
etn
1. kettaga pulk lõnga ketramiseks ja korrutamiseks (voki eelkäija), värten. Kedervarrega ketrama. Naised istusid kedervarte taga.
2. teat. võll veskis

keps ‹-u 21› ‹s›

1. kerge hüpe kepslemisel. Talleke, kits, varss lööb kepsu. Lapsed lõid rõõmu pärast kepsu. Noored lõid tantsupõrandal kepsu. Tal hakkasid jalad iseenesest kepsu lööma. *Ja [näinud] niisuguseid, kellel oli kõlavam lauluhääl, kergemad kepsud rahvatantsu ringis .. M. Raud. | piltl. Küll sa veel minu käe all kepsu lööma hakkad! Ta süda lõi rõõmu pärast kepsu. *Kui sa, mees, teaksid, mismoodi su naise ümber on kepsu löödud! V. Gross.
2. tehn liikuvaid lülisid ühendav varb varbmehhanismis. Keps ühendab sisepõlemismootoris kolbi väntvõlliga. || etn voki vändapuu (ühendab tallalauda võlliga)
▷ Liitsõnad: vokikeps.

koonla|laud
voki käsipuusse kinnituv varrega lauake koonla hoidmiseks

korrutama ‹37›

1. mitut keeret, lõnga (niiti) voki vm. ketrusvahendi abil üheks jämedamaks ja tugevamaks lõngaks (niidiks) kokku keerutama. Lõnga korrutama. Kolmekordne korrutatud lõng. Korrutatud lõngast kampsun. Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
2. pidevalt, ikka ja jälle ühte ja sama ütlema, kõnelema, jutustama v. arutama. Sa korrutad seda lugu juba mitmendat korda. Mis sellest niipalju korrutada! Korrutab mulle hommikust õhtuni, päevast päeva, aastakümneid üht ja sama. Üks räägib ees ja teised korrutavad järele. Nõupidamisel korrutati ammu tuntud tõdesid. Eided korrutasid juhtunust veel kaua-kaua. Mees korrutab, et pole aega ja pole aega. „Seda juhust ei tohi mööda lasta,” korrutas Mihkel. *Nad vaikisid ja igaüks korrutas pimedas oma mõtteid.. A. H. Tammsaare.
3. mat antud arvu teatav arv kordi suurendama. Üht arvu teisega korrutama. Täisarve omavahel korrutama. Murdu murruga korrutama. Korrutage saadud avaldis kümnega!

käsitsi|ketrus
ketrus voki v. kedervarrega

lühi|post
(voki rindpuusse kinnitatud kahe postikese kohta, mille vahel keerleb lüht)

lüht1 ‹lühi 21› ‹s›
etn voki osa, mis koos värtnaga pööreldes kerib kedratava lõnga värtnale

raud|hammas

1. rauast hammas. Sae raudhambad. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? (Mõistatus voki kohta).
2. kõnek terasest hambakroon. *.. naeratus paljastas kaks rida tugevaid raudhambaid. V. Traat (tlk).

rind|puu
etn
1. kangastelgede eesosas asetsev ristpuu, millelt kangas läheb üle riidepakule
2. voki lühipostide kandepuu
3. rauapuud toetav ristpuu harkadra aiste all, rindpakk; harkadra käsipuu

voki|pulk
voki treitud puuosa. Vokk koosneb mitmekümnest vokipulgast.

voki|ratas
voki hooratas. Vokiratast treima. Vokiratas keerleb, vuriseb. Vanaema tallas vokiratast.

voki|sarv
voki küljes rippuv sarv määrdega

värten ‹-tna, -tnat 2› ‹s›

1. etn algeline ketramisvahend, mis koosneb ümmargusest kitseneva otsaga puuvarrest ja selle peal olevast kettast, kedervars. Vanasti kedrati värtnaga.
2. tekst voki osa, millele keerutatakse heiet v. lõnga; vastav ketrus- v. korrutusmasina tööseadis. Ketrusvabrikus pöörlevad tuhanded värtnad.
▷ Liitsõnad: ketrusvärten.
3. (võrdlustes vilka inimese kohta). Juuksur keerles väledalt kui värten. Laps laseb ringi nagu värten: juba siin, juba seal.