[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vill ‹-a 23› ‹s›

1. peam. lamba, aga ka kitse, kaameli jmt. looma karvad, mis saadakse looma pügamisel v. kammimisel ja sobivad ketramiseks v. vildistamiseks; nendest saadav kiud tekstiilitööstuse toorainena. Meriino lamba, angoora kitse vill. Tihe, paks, siidine, pehme vill. Kähar, lokkis, laines vill. Peene-, jämedakiuline vill. Pulstunud, korpas villaga oinas. Must lammas andis vähe villa. Lambatäis villa. Pügas, niitis lambalt villa. Kaamelid ajavad praegu villa. Koeralt villa saamiseks tuleb teda kammida. Villad pesti puhtaks, kraasiti läbi ja kedrati lõngaks. Vanasti villu vatkuti. Kudus kitsekese villast sokid. Villast tehakse riiet, vilti, vaipu, jalatseid jm. Halvasti pargitud nahal oli vill lahti. *Nüüd juba oli talus, mida vokil vuristada: olid omad villad ja olid ka omad linad. A. H. Tammsaare. || piltl (millestki saadava tulu, kasu kohta). Neist meestest pole ei villa ega nahka! Võta vähilt villa. Palju kisa, vähe villa. *Abiga on nõnda, et kui teda liiga lobedalt lubatakse, siis ta õiget villa ei anna. R. Sirge. | piltl. Pilverüngaste valge vill. Hämariku hall vill tihenes. || karvkate. Koheva, säbrus villaga talled. Paitas lamba paksu pehmet villa. *Aga ära määra lammastest halvemaid, vali ilusa krubis villaga .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alpaka|vill, jaki|vill, kaameli|vill, kitse|vill, koera|vill, küüliku|vill, laama|vill, lamba|vill, meriino|vill, mohäär|vill, talle|vill, ute|vill, vikunjavill; alus|vill, jäme|vill, pealis|vill, peen|vill, poolpeen|vill, uduvill; lootevill; saastasvill; jäätme|vill, kaltsu|vill, kamm|vill, toorvill; lume|vill, pilve|vill, unevill.
2. (taimede puhul:) seemnete küljes olevad lendkarvad v. tupsud. Puuvillapõõsas on täis valget villa. || ‹liitsõna järelosana› mõnedes taimenimetustes, näit. jänes(e)vill
▷ Liitsõnad: ohaka|vill, papli|vill, poom|vill, puu|vill, taimevill; jänesevill, jänesvill.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne kiulise (ehitus)materjali nimetuses
▷ Liitsõnad: kivi|vill, klaas|vill, mineraal|vill, puiste|vill, puit|vill, räbu|vill, tehis|vill, tsellu|vill, tsellvill.

vill ‹-i 21› ‹s›

1. ka med nahal v. limaskestal mingi kahjustuse tagajärjel tekkinud põisjas läbipaistva vedelikuga täitunud moodustis (bulla). Punetavad, kahvaturoosad villid. Päike kõrvetas villid turjale. Niitmisest olid peopesad ville täis. Uus jalats võib kanda villi hõõruda. Külmetanud koht kattus villidega. Lõhkenud villist voolas välja hägune vedelik. Lõikas villi katki. Avas villi. Parem vill varbas kui korts kingas.
▷ Liitsõnad: külma|vill, mäda|vill, põletus|vill, rõuge|vill, sini|vill, veri|vill, vesivill.
2. murd veremürgitus vm. ohtlik haigus (ka roosi, pimesoolepõletiku, südamehaiguse kohta). Sai suurest ehmatusest, vihastamisest villi ehk roosi. Mees jäi, suri villi.
▷ Liitsõnad: surmavill.