[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viljakus ‹-e 5› ‹s›

1. saagi andmise määr. Pinnase viljakus. Hea, keskmise viljakusega mullad. Umbrohtude suur viljakus võrreldes kultuurtaimedega.
▷ Liitsõnad: mulla|viljakus, põlluviljakus.
2. järglaste andmise määr; biol fertiilsus. Uuriti abielupaaride viljakust. Emaslooma viljakus. Kunstlik seemendamine on suurendanud pulli viljakust.
3. tulemuslikkus, tootlikkus. Loominguline viljakus. Kunstnikku süüdistati väheses viljakuses. Orjatöö pole kuigi suure viljakusega.
▷ Liitsõnad: loome|viljakus, tööviljakus; valgusviljakus.